Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti toiteplokk (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvuti toiteplokk
Üldine:
Arvuti toiteploki ülessandeks on toita arvuti detaile: Emaplaat , optilised seadmed , andmekandjad (SSD ja HDD), ventilaatorid ja vajadusel ka videokaardi mis vajab lisatoidet otse toiteplokist.
Enamus tänapäeva toiteplokke on ATX ( Advanced Technology eXtended ) tüüpi. Toiteplokid on disanitud nii et nad suudavad välja ja sisse lülituda emplaadilt tulevate signaalide kaudu.
Toiteplokkides on enamasti sees pingeregulaatorid, kondesaatorid, pooljuhid, PFC( power factor corrector), radiaator ja jahutusventilaator.
Paljutel toiteplokkidel on energiatõhususe märgis nagu näiteks 80+ Bronze , silver, gold . Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil.
Täpsustatud:
Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpsemalt kõrgem pinge ja väiksem vool konverteeritakse madalamaks pingeks ja tugevamaks vooluks.
Üldiselt on impulss toiteplokid jagatud kaheks osaks tööpingete järgi - kõrgpinge pool, kuhu juhitakse võrgu pinge ja alalispinge pool millest väljub siis arvuti toiteploki puhul mitu alalispinge kanalit. Seega toiteploki kõrgpinge skeem on kõigi kanalite jaoks ühine kuni impulss-trahvoni - sealt edasi on igal alalispinge kanalil oma alaldi skeem ja silumise filtrid.
Sõltuvalt arvuti protsessori, mälude ja videokaardi tüübist ja arvust võib teatud määral tekkida olukordi , kus voolu mõnedes kanalites nõutakse rohkem. Selleks on toiteploki kanalitest võimaldatud voolu tugevus kuni teatud maksimum väärtuseni, nagu kirjeldatud järgnevas tabelis.
Pinge muundamine toimub toiteplokis mitmes etapis , kus esmalt toimub vahelduva võrgupinge muundamine kõrgeks alalispingeks ja seejärel uuesti vahelduvpingeks ning lõpuks taas alalispingeks.
Etapp, kus kõrge alalispinge muundatakse uuesti vahelduvaks, on vajalik selleks, et selles punktis määratakse ära, kui suuri pingeid toiteploki kanalitesse on vaja anda.
Jaanika Rumjantseva
Monika Särgava
Arvuti toiteplokk #1 Arvuti toiteplokk #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaanika Sepp Õppematerjali autor
Kirjalik ülevaade arvuti toiteplokist.

Sarnased õppematerjalid

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg-

Informaatika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Arvutite eksam
100
docx

Arvutite eksam

märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”).  Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10

Arvutid
ARVUTID EKSAM
51
pdf

ARVUTID EKSAM

märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). ● Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10

Arvutid
Arvutid eksami konspekt
51
pdf

Arvutid_eksami_konspekt

märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). ● Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10

It korraldus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun