Miks oli Perestroika Nõukogude Liidus paratamatu? 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud. Defitsiit oli muutnud püsivaks ja majandus seisis. USA president arvas, et kommunismi aeg on läbi USA president Reagan tahtis kommunistlikku süsteemi hävitada ning selleks hakkas ta toetama teisi kommunismi vastu võitlejaid. Usa alustada uut võidurelvastumise lainet ning surus NSVL majanduslikult nurka. Oluliseks võitlustandriks oli Afganistan, kus USA poolt sõjaliselt varustatud modzazeed suutsid Nõukogude soomukitele tugevat vastupanu esitada. Teine võitlustander oli Poola, keda samuti Ühendriikide poolt toetati. USA alustas NSVL vastu majanduslikku sõda, takistades gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis oleks olnud Nõukogude Liidule suur sissetulekuallikas
(Klaus Fuchsi kaudu jõudis teave venelasteni) Peale seda lõi USA veelgi võimsama relva vesiniku ehk termotuumapommi Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses, kuid USAle kuulus tollase maailma võimsaim relv tuumapomm Võidurelvastumine algas 1950. a alguses ja kestis 1994. aastani, mil NSVL lagunes, aga teoreetiliselt kestab see veel tänapäevanigi, sest tuumarelvad on siiamaani alles. Põhjused ja tagajärjed Võidurelvastumise peamine eesmärk ja põhjus oli vastase võimaliku rünnaku ärahoidmine suurema relvastuse omamise kaudu. Tagajärjena loodi uusi sõjalispoliitilii liite 1949 loodi NATO ehk PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon, 1948.a. sõlmiti Brüsseli pakt ehk Lääneliit, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalispoliitiline blokk Võidurelvastumise mõju külma sõja arengule Võidurelvastumine ongi külma sõja üks olulisemaid jooni.
Vietnami sõda Usa pidas seal sõda Lõuna-Vietnamis tegutsenud kommunitlike sissirühmituste ja neid toetanud Põhja- Vietnami vastu. 7. Miks tegid suurriikide juhid 1950.-1970. Aastatel pingelõdvendamiseks rahvusvahelistes suhetes? Nõukogude liidu juht Nikita Hrustsov kais koguni USA-s. NSV liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskonnas: atmosfääris, kosmuses ja vee all. NSV liit esines mitme algatusega võidurelvastumise pidurdamiseks. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelvade leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta.
See aga ei õnnestunud, sest lääneriigid korraldasid õhusilla. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati, NSV liidu ja USA suhted olid rikutud. 1949 mais Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV) Külma sõja valdkonnad 1)Võidurelvastumine Võidurelvastumise eesmärk oli massihävitusrelvade täiustamine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku rünnakut, üritati hoida ka vastaspoolt hirmus. Nii NSV Liidus kui ka USAs võeti kasutusele tuumapomm, termotuumapomm. Nii NSV Liidus kui ka USA-s astui valmistama kontinentidevahelisi rakette. Raketid varustati jagunevate lõhkepeadega. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid,kahurid,lennukid. Kosmose relvastumine ja vallutamise plaanid nii NSV-l kui USAl.
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette.
Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, selleks toetas ta võitlust kommunismi vastu kogu maailmas. Teiseks surus lääs NSV Liidu majanduslikult täiesti nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade, nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. Kolmandaks sundis USA NSV Liidule peale uue võidurelvastumise laine, mis oli seevõrd kõrgtehnoloogiline, et NSV Liit ei suutnud sellega kaasa minna. Vastupanuliikumise toetamine Poolas, Siberi-Euroopa gaasi juhtme projekti läbi kukutamine ja naftahindade allasurumine, viis NSV Liidu täielikult pankrotti 1980.aastate keskpaigaks. Kõik need meetmed olid olnud edukad, mis nõrgestasid NSV Liitu tugevalt, järjest rohkem kujunesid välja, kes on külma sõja võitjad ja kaotajad. 1985.aastal tuli võimule M
Afganistaanis tehti riigipööre ja uus valitseja saadeti otse Moskvast. 27dets sisenesid väeüksused. USA ja lääne reageering oli järsk, 1980 aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti ja NSVL käitumist ei mõistetud. Afganistanis algas sissisõda (organiseeritud vastuhakk), mis käis Nõukogude vägedele üle jõu. Lääs võidab külma sõja USA president Reagan oli kindel, et kommunism tuleb hävitada, NSVL majanduslikult nurka suruda ja samas talle peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, et NSVL lõplikult laostada. Asuti toetama ka Afganistaani ja Poolat. Järjest rikkus USA kõik NSVL katsed midagi majanduslikult korda saata, näiteks uue gaasijuhtme ehitamine Euroopasse, naftahindade allasurumine. Seega jäi NSVL rahata ja ei saanud enam relvi toota. Siis alustas USA võidurelvastumise uut etappi, tähtede sõda 1983. Lõpuks oli NSVL nii laostunud, et pidi oma väed Afganistaanist välja viima ja oli võidurelvastumise kaotanud.
poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult võidurelvastumise piiramisest tühipaljas propaganda 1958. aastal hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvastuse piiramise üle. Kulus viis aastat enne kui jõuti kokkuleppeni katsetused osaliselt (maa peal, vees ja õhus) keelustada. Kus võisid katsetused jätkuda? Seega ei tähendanud Moskvas 1963 sõlmitud tuumarelvastuse osalise keelustamise leping ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata
maailmas Saksamaa lagunemine Albaania iseseisvus Ungari ja Bulgaaria 1938.a piirid NSV võttis viiburi linna USA kui üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus väheneb NSVL raudne eesriie Uus strateegia Külma sõja võitmiseks Kommunismi piiramine ja hävitamine Reagan tahtis NSV Liidule konkurentsi pakkuda USA pidi takistama kommunismi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning mujal NSV Liidu majanduslik nurka surumine NSV Liidule võidurelvastumise pealesurumine Toetas M.Thatcher, vastuseis idablokis ja Euroopas USA toetus nõukogudevastastele liikumistele USA võitles tugevalt kommunismi vastu NSV Liidu ja USA võitlusareeniks kujunes Afganistan USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid (modžaheede) relvadega, õhutõrjerelvadega NSV Liit oli sunnitud alistuma ja lahkuma Vastasseis Kesk- ja Ida-Euroopas (Poola)
USA: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid ja tähesõdade programm. *Vastasseis Euroopas (sõjaline ning poliitiline ülekaal) NSVL: Berliini müür, Tsehhi rahutuste mahasurumine, Ungari rahutuste mahasurumine. USA: otsene vägivaldne tegevus puudus, pigem majanduslik ülekaal. *Võitlus kolmanda maailma pärast (sõjalise ja poliitilise ülekaalu kindlustamine) NSVL: Relvastas Põhja Koread, Vietnami ja Hiinat. USA: Toetas demokraatlikke riike. TULEMUSED: *Võidurelvastumise tulemuseks oli see, et relvastust kogunes nii palju, et selle kasutamine muutus võimatuks. *Vastasseis Euroopas põhjustas Euroopa jagunemise kaheks. *Võitlus kolmanda maailma pärast tõi kaasa Korea sõja, Vietnami sõja, Kuuba kriisi ning Afganistani sõja. 5. Rahvusvahelised suhted 19501980 KRIISID: *Korea 1950 hukkus 3 miljonit inimest; lõppes tulemusteta: Korea oli edaspidigi jagatud kaheks. *LähisIda sõjad Iisraeli ja Araabia riikide vahel.
maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks.
II maailmasõjale järgnenud aastad President: Harry Truman 1947 võetakse vastu Trumani doktriin Pidurdamiskontseptsioon NSVL ekspansionistlike taotluste tõrjumiseks Marshalli plaan USA ulatuslik abi majandusabi Euroopa riikidele 1948 kongress võtab vastu resolutsiooni, millega loobutakse isolatsionismist 1949 luuakse NATO Makartism (tuleneb nimest McCarthy) kontrollitakse riigiametnike lojaalsust Võidurelvastumine ja tähtede sõda Võidurelvastumise tõttu panustatakse rohkem relvatööstusse Sõjatööstuse osakaalu kasvamine USA võtab kasutusele esimese tuumapommi, NSVL katsetab tuumapommi Tekivad massihävitusrelvad e. ABC-relvad (aatompomm, bioloogiline relv, keemiline relv) 1957 NASA asutamine Suurejoonelised kosmoseprogrammid, NASA-le eraldatakse suuri summasid 1969 esimene inimene Kuul: ameeriklane Neil Armstrong Üritatakse NSVL-i selle kaudu nõrgestada, mis ka õnnestub
eksportida. Siiski algas Nõukogude Liidus 1970'tel aastatel stagnatsioon ja majanduslik allakäik. Kui naftakriisi ajal suur naftahinna tõus kasvatas Nõukogude Liidu kui suurima nafta- ja gaasitootja mõjuvõimu ja julgustas teda ajama agressiivsemat poliitikat, siis naftahindade langus pärast kriisi lõikas Nõukogude Liidult ära kriitilise tähtsusega ekspordi turuosa. Kui 1970'tel ja 80'tel Nõukogude Liidu majanduskasv aina kahanes ja 1980'tel aastatel läks suur osa RKT'st võidurelvastumise tõttu sõjaväele, siis üha nõrgema majandusega NSV Liidule sai see ka saatuslikuks. 1970'te aastate stagnatsiooniperiood oleks Nõukogude Liidule olnud palju hävitavam, kui majandust poleks suudetud üleval hoida oma nafta ja gaasi tootmisega. Nõukogude Liidu mahajäämisele võidurelvastumises aitas kaasa ka Afganistani sõda, mis osutus palju raskemaks ettevõtmiseks kui N Liidu juhid seda arvata oskasid. Afganistani sõja mõju Nõukogude Liidule oli mitmekülgne
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 24. oktoober, 1945, eesmärk säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võiduriikide, s.o. USA, SBR, NSVL ja Prantsusmaa vahel. 9. NATO(seletus, aeg, eesmärgid)? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 1949 aastal. Eesmärk: et toimuks majanduslik, poliitilineja sõjaline koostöö liikmesriikide vahel 10. Mida tähendab pingelõdvendus? Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. 11. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks.
Tuumarelvade poolt või vastu Tuumarelvad põhinevad tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumarelvad töötati välja sõja ajal väga pingelises olukorras ja need tõusid külma sõja ajal võidurelvastumise esirinda ja tekitavad probleeme veel tänapäevalgi. Mina olen tuumarelvade vastu, sest tuumarelvade väljatöötamine nõuab suuri kulutusi kui ka palju aega ja tuumarelvade kasutamisega kaasneksid mitmed suureulatuslikud probleemid. Tuumapomm on esimene väljatöötatud tuumarelv ja ainuke sõjas kasutatud tuumarelv. Tuumarelvastuse vähendamise lepetele vaatamata on maailma tuumarelvaarsenal ikka veel sedavõrd suur, et ohustab Maa tulevikku.
kokkuvarisemist, võib jagada kahte kategooriasse. Kuna külm sõda oli ülemaailmse vastasseisuga, oli sellesse nii, otseselt kui kaudselt, kistud peaaegu kõik maailma riigid. Samas lähevad teise kategooriasse need külma sõja tulemustega kaasnevad tegurid, mis väljenduvad peamiselt kahele leeri mitteametlikule juhile, USA ja NSVL. Mis puutub külma sõja tulemus peamistele vastastele, kahele suurriigile, siis selles osas on vastasseisu tulemus on ilmne: NVS Liit kaotas võidurelvastumise. Tema majanduslik süsteem ei osutunud konkurentsivõimeliseks ja katsed selle uuendamiseks olid edutud. Mis aga viis riigi lõpuks kokkuvarisemisele. Sotsailistlik leer lagunes ning kommunistlik ideoloogia ostusus diskrediteerituks, kuigi sotsialistlikud režiimid on maailmas säilinud tänini ja teatud aja möödudes on nende arv kasvanud. Näiteks Ladina-Ameerikas. Venemaa, NSV Liidu õigusjärglane, on säilitanud oma staatuse tuumariigina ja koha ÜRO Julgeolekunõukogus
raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima NSVL piiri lähedusse paigutatud USA raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kuuba kriis lahenes aga rahumeelselt. 9. Pingelõdvendus: mida see endast kujutas, millal oli (aastakümnendid) ja mida sel ajal saavutati (üldiselt) 1960.aastate lõpul hakati taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhetes. NSV liit esines mitme algatusega võidurelvastumise pidurdamiseks, kuid need olid põhiliselt propagandistiku iseloomuga. Nõukogude vägede sissetung Tsehhoslovakkiasse 1968.aastal näitas, et tegelikkuses ei ole Moskva oma sõjakast poliitikast loobunud. USA mainet kahjustas omakorda edutu ja mõttetu sõda Vietnamis. Sellest kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960.aastate lõpul ja 1970. aastate algul
väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn. tähesõdade kava väljatöötamist. Relvastumine nõudis suuri kulutusi, selle rahaga oleks saanud rahva elu järge parandada. Pärast Stalini surma tekkis maailmas lootus, et USA ja NSVL-i suhted võivad paraneda, kuid alles 1960. aastate lõpul sõlmiti leping, mis tõkestas tuumarelvade levikut. NSV Liidu juhitud idabloki ja lääneriikide suhted pingestusid taas 1970. aastate lõpul. 1980. aastatel surus USA NSVL-ile peale uue võidurelvastumise, lõpuks said Moskva juhid aru, et nad ei jõua võistelda Ameerikaga. Idablokk lagunes 1980. aastate lõpus ning külma sõja võitsid lääneriigid.
liitlased (Prantsusmaa) Põhja- Vietnami toetajad Indo Hiina sõjas: NSVL (sõjaline abi+nõunikud+sõdurid), Hiina (Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid, kommunistlik blokk) Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist. Sinna koondusid hästi paljud inimesed ja siis nende oma poolele võitmine kindlustas hääli. Majanduskriis tekib ületootmise ja kui majandusel on peal mingi surve, ehk siis külma sõja ajal näiteks võidurelvastumise tõttu tekkis ... et see võttis liiga palju resursse Kapitalisliku maailma tunnused: 1. tugev demokraatia 2. tugev sõjaline võim 3. rikkad maad (riigid) Nii Marshalli plaan kui ka Maailma pank abistasid sõjas kannatanud riike andes raha. Liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Peale seda kujunus välja heaoluühiskond.
rahvast; ühiskonnateaduste parteiline juhtimine Rahvusküsim Venestuspoliitika tugevnemine (ENSV-s ideoloogia otsus aastast 1987); us rahvuskonfliktid Nõukogude Liidu eri piirkondades; vene natsionalismi tõus Igapäevaelu Defitsiit; eri poodide süsteem; korteriprobleemi teravnemine; spekulatsioon Välispoliitika Breznevi doktriini rakendamine; osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis; võidurelvastumise uus algus (1979); osalemine regionaalsetes konfliktides Valdkond Perestroika ja glasnost (1985 1991) M.Gorbatsov Põhisisu Poliitika Kaadrireform; poliitilise süsteemi ümberkorraldamine; mitmeparteisüsteemi teke; uue liidulepingu väljatöötamine; vastuolude süvenemine keskuse ja liiduvabariikide vahel Majandus Majandusreformi algatamine; erasektori lubamine; alkoholivastane kampaania;
hoiti rangelt saladuses, kuna ei tahetud näidata NSVL halba poolt. Sellise käitumise eesmärgiks oli, et inimesed muutuksid eriarvamuste suhtes sallivamaks ja sellega taheti ka luua kontakti muu maailmaga, sest enne ei avalikustatud midagi oma vastastele ja nüüd oli neil vaja luua lääneriikidega paremaid suhteid, sest nad olid jõudnud pankrotti äärele, sest sõda Afganistanis, nafta hinna langus ja võime mitte minna kaasa võidurelvastumise uue lainega oli neile saanud saatuslikuks. Glasnost ja perestroika olidki pankroti leevendamiseks, et muuta paremaks inimeste elujärge ja riigi majanduslik olukord paraneks. Ma arvan, et see oli hea tegu, sest varem polnud midagi teada mis toimub NSVL, sest kõik näis väliselt korras, salatseti palju ja loodi ideaalriigi ideoloogiat. Kuid sellel oli ka halb pool sellel, sest lääneriigid nägid sellest, kui nõrgaks oli NSVL muutunud ja kasutasid seda huvides ära, et
× Vietnamiseerimine sõja jätkamine põhiliselt LõunaVietnami sõjaväe jõududega × Idalepingud Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina OderNeisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin OderNeisse liin) × Tähesõdade programm kosmose militariseerimine. USA eesmärgiks oli NL võidurelvastumise käigus välja kurnata mis ka õnnestus. × Strateegiline relvastus tuumarelvastus × Bipolaarne maailm kahepooluseline maailm. Ühel pool USA ja LEuroopa ning teisel pool NL ja I Euroopa. × Blokk riikide või parteide liit × Doktriin poliitiline või sõjaline põhimõte koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega × Ekspansioon sissetung; oma mõju või riigipiiride laiendamine
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid.
1953 suri Stalin. Algas pingelõdvendus.1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist.Pingete uus teravnemine:1979 tungisid NSVL väed Afganistani.USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise. Külma sõja võitjaks osutusid lääneriigid, kuna NSVL oli maha jäänud nii poliitikas kui ka majanduses. Sõjas kannatada saanud riikide abistamiseks loodu mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone:Maailmapank ja IMF. Tänu kiirele majandustõusule tekkis 1950-1960-ndatel aastatel lääneriikides heaoluühiskond. Suurenes ka autode tootmine.1970-ndate aastate kriisid1974 puhkes ülemaailmne majanduskriis.1970 puhkes energiakriis, mis tõstis järsult maaõli hindu
USA lõi nn ,,Tähesõdade programmi", mis kujutas endas raketikilbi rajamist kosmosesse. NSVL teadis, et neil ei ole piisavalt ressursse, et seda samuti teha. Sellest sai alguse sotsialismileeri lagunemine. Selle tulemusel sai iseseisvaks ka Eesti. Mina arvan, et külma sõja ajal soovis tugevat ülemvõimu saada NSVL ning USA proovis seda takistada. Võitlus toimus erinevate sõdade, kriiside, ideoloogia populariseerimise ja võidurelvastumise käigus. Alguses oli edukas NSVL, kuid lõpuks kukkus sotsialismileer kokku. NSVL ei suutnud kogu maailmas kommunismi kehtestada. Seega võib lugeda NSVL-i kaotajaks ja USA-d võitjaks. Seda tõestab see, et enamikes riikides on demokraatlik riigikorraldus.
USA (1955-1985) NSVL (1955-1985) 1970-ndate algul majanduskriis Jätkuvalt eelisarendati rasketööstust (erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu Põhjused: kergetööstusele); suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele:· iseloomulikuks nähtuseks oli suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus)· alustati ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis· hakati kolhoosnikele palka maksma hinnatud ~150 miljardile dollarile) rahas· suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule.
Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt. Nikita Hrustsov oli Nõukogude Liidu juht. Kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta. Idablokk lagunes 1980.aastate lõpul ning1990. aastate algul. Külma sõja võitjaks osutusid lääneriigid.
sõjale Relvakulud kasvasid liiga suureks Liiga palju tuumarelvi Saksamaade leppimine Koostöö kosmoses Suhete paranemine USA ja Hiina vahel Tuumarelvade leviku tõkestamise leping USA ja NSV Liidu kokkulepe relvastuse piiramise kohta Afganistani sõda 1979-1989 1979 tungisid NSV Liidu väed Afganistani See näitas, et NSV Liit pole oma välispoliitikat muutnud Mitmeaastane sõda ei toonud NSV Liidule edu USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise NSV Liit mõistis, et vajab uuendusi ning ei suuda USA-ga võistelda NSV Liit lagunes Külm sõda lõppes lääneriikide võiduga
Kumbki osapool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. NSV Liidule kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid). Ühendriikidel oli jällegi tollane kõige võimsam relv-tuumapomm. Hakati tootma ka ballistilisi rakette, mis olid võimelised tuumapea toimetama igasse maailma nurka. Tuumarelvad seadsid ühelt poolt kogu maailma hävimise ohtu, teiselt poolt ei oleks selles sõjas olnud võitjaid. Seega aitasid need ära hoida uue maailmasõja puhkemise. Peale võidurelvastumise käis võitlus ka majanduses, poliitikas, kultuuris ja teaduses. See oli võitlus demokraatia ja kommunismi vahel- kumb on edukam. Kindlasti oli Külmal Sõjal väga tugev mõju sõjatööstusele ja teadusele. Tuumarelvade arendamine andis tõuke ka rahumeelse tuumaenergeetika arengule. Ballistiliste rakettide katsetamine ja tootmine on mõjutanud kosmoselendude arengut. Üheks Külma Sõja sümboliks võib ka nimetada Raudset eesriiet. Kesk- ja Ida-Euroopa
võimus. Selline varjamine aga just kasvatas rahva uudishimu välismaailma, lääne järgi ning umbusaldust oma valitsuse suunas. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riiki ümber korraldama, lootes seda tõhustada. Seda aega tuntakse nime all perestroika. Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot ning Moskva suutmatus minna kaasa võidurelvastumise järjekordse ringiga. Üks osa sellest uuenduskuurist oli avalikustamine ehk glasnost. Selle käigus toodi avalikkuse ette senivarjatud seiku ajaloost, näidati, kuidas väljaspool tegelikult elati jms. Nõukogude juhtkond ei suutnud aga peagi enam sündmuste käiku kontrollida ning konfliktid ja rõhutud rahvaste vabanemispüüded kasvasid võimudel üle pea. See andis veelgi tõuke sotsialistliku süsteemi lagunemisele.
vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi ballistilisi rakete, millega on võimalik tabada ssihtmärki eri mandritel. Strateegiline tuumarelv on tegelikult relvasüsteem, mis koosneb tuumapoimmist ja kandurist, milleks võib olla nii lennuk, rakett kui allveelaev. Võidurelvastumise kõigus arendati maksimumini pimmide tugevus, ovjekti tabamise täpsus ja objektini jõudmise kiirus. Loodi nn. tiibrakette, mille lendu radarid ei avasta. 3. Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks? Miks? Millega konflikt lõppes? Anna antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad kestis 25.06.48 kuni 12.05.49 ja seisnes Nõukogude vägede poolt Lääne-Berliini
Metropol ehk emamaa on riik, kellel on koloonia, mis on tema poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium ja pole tegelikult selle riigi osa. · Neokolonialism Iseseisvunud riikidele suruti peale ebaõiglasi lepinguid, mille tulemusel need jäid mõne riigi mõjusfääri. Kapitalismi ja sotsialismi vaheline võitlus jõudis ka Aafrikasse ja Aasiasse. USA ja Venemaa tahtsid sealsed vähe arenenud riigid oma ülemvõimule allutada sõjalisel eesmärgil. See kuulus võidurelvastumise alla. · Aafrika ja India riigid hakkasid võitlema NL ja USA vastu. Nad pidasid mõlemaid võrdselt süüdlasteks maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. Nad proovisid end suurriikidest sõltumatuks võidelda, et saada võrsemad tingimused. Peamised algatajad olid Jugoslaavia, Egiptus ja India. · 1930. Aastail algas Indias protest Suurbritannia vastu. Nad tahtsid saada vabaks. Nad ei ostnud Inglise kaupu, ei käinud inglaste asutatud õppeasutustes, ei täitnud seadusi.
riigid, sest teise maailmasõja järgne kriis oli hea võimalus kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustas USA Euroopat majanduslikult toetada. Külma sõja ajal oli kommunismi oht suur, siis tähtsaima kommunistliku jõu NSV Liidu kokkuvarisemine, tõi kaasa demokraatia maailmse ülekaalu, kuigi demokraatia tänapäevani võidutseb, kestab nende poolte vaheline vastasseis ka tänapäeval. Tänu Külmale sõjale arenes kõvasti teadus, sõjatehnika ja üldine tehnika. Võidurelvastumise käigus paigutasid mitmed riigid meeletuid summasid sõjatööstusesse ning sellel alal töötavate teadlaste projektide peale, tehti palju uusi avastusi. 1949 leiutati NSV Liidus tuumapomm ning 1950. aastal kontinentide vahelised raketid, et neid kaugele toimetada. Veidi hiljem asusid ameeriklased samasuguseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms, võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises
*Relvakulud kasvasid liiga suureks *Liiga palju tuumarelvi *Saksamaade leppimine *Koostöö kosmoses *Suhete paranemine USA ja Hiina vahel *Tuumarelvade leviku tõkestamise leping *USA ja NSV Liidu kokkulepe relvastuse piiramise kohta AFGANISTAANI SÕDA 1979-1989 1979 tungisid NSV Liidu väed Afganistani *See näitas, et NSV Liit pole oma välispoliitikat muutnud *Mitmeaastane sõda ei toonud NSV Liidule edu *USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise*NSV Liit mõistis, et vajab uuendusi ning ei suuda USA-ga võistelda *NSV Liit lagunes *Külm sõda lõppes lääneriikide võiduga
Baruch (1870 1965). Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega seostuv tuumakatastroofioht hoidsid mõlemat leeri oma ideoloogilisi ja jõupoliitilisi vastuolusid lahendamast otsese sõjalise kokkupõrkega nn.kuuma sõjaga. Selle asemel püüti sõjaliste blokkide loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühenduste ja piirangute, riigipöörete soodustamise, propaganda, luuretegevuse jms. abil nõrgestada vastase ja tugevdada enda positsiooni, sealjuures neutraalseid ja arengumaid enda poole tõmmates. Seda eesmärki teenivad lokaalsed sõjalised konfliktid ja konfrontatsioonid; Vietnami sõda, Kariibi kriis, Afganistani sõda. Millest sai Külm sõda alguse ? 2.september 1945 lõppes Teine Maailmasõda.
siseriiklikult levis makartism, töötati välja Trumani doktriin 2) N. Hrustsov- tuli pärast Stalini surma võimule, sulaaeg 3) L. Erhard- Saksa Liitvabariigis rakendas sotsiaalset turumajandust 4) Mao Zedong- Hiina Kommunistliku Partei liider 5) J. Nehru- India liider, üks 3. maailma riikide mitteühinemisliikumise eestvedajaid 6) Charles de Gaulle- Prantsuse liider 6. Millised olid Usa ja NSV Liidu saavutused võidurelvastumise vallas? Tuumapomm- USA 1945, NSV Liit 1949 Vesinikupomm- USA 1952, NSV Liit 1953 7. Milliseid ümberkorraldusi kavandas L.Beria Nõukogude Liidu sise- ja välispoliitikas? Välispoliitikas- alustati suhete normaliseerimist lääneriikide ja Jugoslaaviaga ning üritati stalinistide asemel Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. Saksa Dvs soovitas katkestada sotsialismi ülesehituse.
raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV liidu kui ka USA juhte. Raketid viidi ära, Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt Pingelõdvendus: pärast Stalini surma 1953 tekkis maailmas lootud et USA ja NSV liidu suhted võivad paraneda. Varsti pärast Kuuba kriisi lahenemist sõlmiti leping millega NSV liit,USA ja Sbr kohustusid mitte katsetama tuumarelvi: atmosfääris, kosmoses ja veeall. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millel kirjutas alla 100 riiki. Heaoluühiskond: tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950-60 lääneriikides heaoluühiskond, seda iseloomustas kõrge elatustase, sotsiaalse turvalisuse kasv, riiklik ja ühiskondlik haridus, tervishoiju ja sotsiaalabi süsteem.1970 aastate keskel hakaks aga ilmnema maailma turu üleküllastumine pika ajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega(autod, televiisorid jms.).
hävingu ja kuigi veel kolm kuud varem eelistasid USA kindralid ja tuumapommiteadlased miljonilinna Kyotot, tabas hirmus saatus just Hiroshimat. 9. augustil 1945 oleks aga pidanud hävima linn nimega Kokura, kuid selle päästis hiiglaslik vihmapilv – Fat Man visati alla järjekorras järgmisele sihtmärgile Nagasakile, mida oli võimalik ka ülevalt jälgida. Poliitiline tagajärg Kuid poliitilised tagajärjed on midagi muud. Plahvatus vallandas USA ja NSV Liidu võidurelvastumise, igale tuumapommile püüti vastata teise ja veelgi tugevamaga. Kuid enam ei ole tuumarelvi kasutatud. President Truman oli 1950. aastal valmis rakendama Korea sõjas tuumarelva Põhja-Korea vastu, kuid vallandas hiljem siiski temale selle ettepaneku teinud ülemjuhataja Douglas McArthuri. Ka 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses oli ameeriklastel ja nõukogulastel kombeks üksteist tuumalöökidega ähvardada, kuid hirm tagajärgede ees jäi õnneks peale. Surmavad pommid
Miks puhkes külm sõda Külm soda oli USA juhitud kapitalisliku leeri ja NSVLi poolt juhitud sotsialistliku leeri majanduslik ning poliitiline vastasseis Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. II maailmasõja ajal olid USA ja NSVL liitlased, kelle ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa purustamine. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vas...
Põhjenda oma seisukohta! Lääs kuna NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis. Vajati reforme. Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Piiras alkoholi müüki ja tootmist, glasnost ehk avalikustamine ja tsensuuri lõdvendamine, presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme kandidaadiga valimised esindusorganisse (mis siiski polnud päris vabad), desarmeerimine ehk
3. USA majandussõda NSVLi vastu. 3.1 Reagan takistas gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis tähendanuks sissetulekuallikas NSVLile. 3.2 Reagani edu naftahindade allasurumisel, suutis veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda laastav mõju NSVLile. USA piiras oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVLi. 3.3 USA majandussõda viis NSVLi 1980.a keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumise uut etappi. 4. Võidurelvastumise uus etapp 4.1 1983.a strateegilise kaitsealgatuse kava hiiglaslik programm Tähtede sõda, mille käivitamine võttis aega u 20a. Eesmärk oli luua USAle ja liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis tabamatud ründerelvade vastu. 4.2 Moodsate keskmaarakettide SS-20 paigaldamine I-Euroopasse esimese löögi relvad, mida NSVL oleks kasutanud III MS alustamiseks
Ajalugu 1. II Ms põhjused (millal oli jne.?) II algas 1.sept 1939.a. Saksamaa rünnakuga Poola vastu. · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepinguga. · Rahustamispoliitika- lääneriikide lootus, et diktatuurid rahunevad maha. · Rahvasteliidu suutmatus tgada rahu ja lahendada riikidevahelisi konflikte. · NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. ...
lagunemisega. Tolleaegne USA järje- ja põhimõttekindel president Ronald Reagan kuulutas isegi avalikes kõnedes oma eesmärgiks võitluse "kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti. See tal ka õnnestus, sest hoolimata toetuse vähesusest viis Reagan oma plaanid ellu: takistades järk-järgult NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas, surudes NSVL majanduslikult nurka ning sundides NSV Liidule peale uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Oluliseks pöördepunktiks NSV Liidu mõjuvõimu nõrgenemisel said ka välispoliitilised avantüürid. 27. detsembril 1979. tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri lootuses see maa täielikult oma kontrolli alla saada. Saatuslikuks sai aga USA ja teiste lääneriikide järsk reageering- boikoteeriti 1980. aasta Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas aga sissisõda, mille võitmine NSV Liidule selgelt üle jõu käis
Majandus oli pankrotis. Vajati reforme. Relvastus neelas tohutuid ressursse. Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine? Võitlus alkoholiga, piirati selle tootmist.hakati lubama inimestel ettevõtlik olla. glasnost ehk avalikustamine ja tsensuuri lõdvendamine, relvastuse vähendamine, suhete parandus läänega,
hea pinnas kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustasgi USA euroopat majanduslikult toedata. Kui Külma sõja ajal oli kommunismi oht suure kaaluga siis tähtsaima kommunistliku jõu NSVL kokkuvarisemine tõi ka demokraatiale maailmas ülekaalu. Kuigi demokraatia tänapäevani võidutseb, kestab nende poolte vaheline vastasseid edasi ka tänapäevl. Külmas sõjas võitsid kõvasti ka teadus, sõjatehnika ja ka üldine tehnika areng. Võidurelvastumise käigus paigutasid mitmed riigid meeletuid summasid sõjatööstusi ning ka sellel alal töötavate teadlaste projektide peale ning tehti palju uusi avastusi. 1949 leiutati NSVLis tuumapomm ning 1950. aastal kontinentide vahelised raketid, et neid kaugele toimetada. Veidi hiljem asuti ka USAs selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms, võisteldi ka õhuja raketitõrjerelvade väljatöötamises.
tarbegraafika ülistusena. 1947. aastal ilmus USA-s esimene koomiksiseeria, mis hirmutas ameeriklasi kommunismiohu eest. Külma sõja perioodil olid väga levinud poliitilised propaganda plakatid, kus NSV Liidus ülistati Stalinit. 1950. aastatel ilmus Nõukogude Liidu plakat, mis sisendab rahvale Stalini headust. Plakatil seisis kiri: ,,Meist igaühe eest hoolitseb Stalin Kremlis." Külm sõda tõi endaga kaasa võidurelvastumise. Sõja alguses oli Ameerika Ühendriikidel tugevaimaks relvaks tuumapomm, kuid 1949. aastal suutis ka NSV Liit endale selle valmistada. See võrdsustas NSV Liidu ja Ameerika Ühendriigid. Seetõttu hakkasid mõlemad riigid otsima uut relva, millega teise riigi ees edu saavutada. 1952. aastal katsetas USA termotuuma pommi, mis oli tuumapommist mitu korda võimsam ja ohtlikum, aasta hiljem suutis selle valmistada ka NSV Liit. Lõppude lõpuks olid nad sõjaliselt siiski samal tasemel.
Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu nii mainitud regioonis kui ka NSVL ja kogu maailmas.*NSVL tuli majanduslikult nurka suruda,lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ja relvakaubandusest. *NSVL pidid peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL ei oleks suutnud sammu pidada. Miks NSVL kaotas külma sõja? - Lühikese ajaga oli NSVL kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. NSVL majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutult ressursse, Ühendriikidest jäi NSVL aga üha rohkem maha. Taasiseseisvumise eeldused - * perestroika-ehk muutused, ümberkorraldused. *Glasnost- ehk avalikustamine, hakati rääkima ajaloost nagu see tegelikult oli.
1) Demokraatia tunnused Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada. Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. 2) Diktatuuri tunnused Üheks diktatuuri tunnuseks on üks ideoloogia. Võim ei ole avalik ega kontrollitav ning puudub trüki- ja sõnavabadus. . Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus. Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu. 3) Berliini kriis (müür) Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaae...
Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985- 1991) IV • Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud), loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. Idabloki lagunemise eeldused I • Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus alates 1985. a märtsist. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund. • Majanduskriis:
Lääs võidab külma sõja(?) • https:// www.youtube.com/watch?v=fmtNJdX 0Q44 Lääne strateegia külma sõja võitmiseks • R. Reagan oli üks vähestest, kes märkas NSVL nõrgenemist. • Reagan oli veendumusel, et kommunism tuleb hävitada. • Strateegia: 1. Takistada NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas ja toetama võitlus kommunismi vastu. 2. NSVL tuli majanduslikult nurka suruda – peatada sissetulekuallikad. 3. Uus võidurelvastumise laine. USA toetus nõukogudevastasele liikumisele • USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid moodsate relvadega ja õpetas neid välja. • Liikumist „Solidaarsus“ varustati moodsa side- ja trükitehnikaga. • Poola vastupanu liikumist aitas ka USA avalik välispoliitiline toetus ja majandussanktsioonid. Majandussõda NSVL vastu • Reagan takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse; • Nafta hindade allasurumine
annaabi.ee 
