Külma sõja kaotajad ja võitjad (0)

Külma sõja kaotajad ja võitjad
Külma sõja, mis lõppes aastal 1985, ning Nõukogude Liidu ja kogu sotsailistliku leeri kokkuvarisemist, võib jagada kahte kategooriasse. Kuna külm sõda oli ülemaailmse vastasseisuga, oli sellesse nii, otseselt kui kaudselt , kistud peaaegu kõik maailma riigid. Samas lähevad teise kategooriasse need külma sõja tulemustega kaasnevad tegurid, mis väljenduvad peamiselt kahele leeri mitteametlikule juhile, USA ja NSVL .
Mis puutub külma sõja tulemus peamistele vastastele, kahele suurriigile, siis selles osas on vastasseisu tulemus on ilmne: NVS Liit kaotas võidurelvastumise. Tema majanduslik süsteem ei osutunud konkurentsivõimeliseks ja katsed selle uuendamiseks olid edutud. Mis aga viis riigi lõpuks kokkuvarisemisele. Sotsailistlik leer lagunes ning kommunistlik ideoloogia ostusus diskrediteerituks, kuigi sotsialistlikud režiimid on maailmas säilinud tänini ja teatud aja möödudes on nende arv kasvanud. Näiteks Ladina-Ameerikas.
Venemaa, NSV Liidu õigusjärglane, on säilitanud oma staatuse tuumariigina ja koha ÜRO Julgeolekunõukogus. Kuid tänu riigi raskele majanduslikule olukorrale ja ÜRO mõju langusele maailma poliitikas, ei tundu see arvestatava saavutusena. Lääne väärtusi, eelkõige olme-ja materiaalseid, on olnud aktiivselt kasutusel endises Nõukogude Liidus, aga sõjaline võimsus NSVL pärijannal oluliselt vähenes.
Külma sõja globaalsed tagajärjed on mõjutanud kõiki maailma valdkondi vähemalt kaks põlvkonda. Peamiseks Külma sõja aspektiks on asjaolu, et see ei muutunud niinimetatud “kuumaks sõjaks”. Õnneks jõudis inimkond õigel ajal arusaamisele, et globaalses konfliktis tuumarelvi kasutades on see kahjulik enamikele maailma elanikkonnast. Veelgi enam see võib viia tsivilisatsiooni lõpule ja ise inimkonnale.
Külm sõda andis tõuke hüppelisele arengule maailma majanduses: need materiaalsed ja rahalised ressursid , mis varem läksid võidurelvastumisele, kujunesid investeeringuks. Lisaks märkimisväärsed tööjõu vabanenud ressursid ning teaduse ja tehnoloogia arengud , mis leidis varem kasutust sõjaliseks otstarbeks, läheb nüüd hoopis elutaseme parandamiseks.
Seejuures on ka negatiivseid aspekte . Vaesed ja arenguriigid, suuremal määral kui varem, on muutunud sõltuvaks juhtivatest riikidest ning rahvusvahelistest korporatsioonidest. Lisaks on hakatud maailma jagama põhimõttel “sõber või vaenlane”.
Algne Külma sõja eesmärk lääneriikidel oli vältida kommunistliku režiimi ja ideoloogiat levikut maailmas ning see siiski saavutati - sotsialistlik leer on hävitatud, peamine avstane, NSVL, on võidetud. Teatud aja jooksul endised nõukogude vabariigid olid langenud Ühendriikide poliitiliste mõjude alla.