Tuumarelvade poolt või vastu (0)

Tuumarelvade poolt või vastu
Tuumarelvad põhinevad tuumaenergia kasutamisel . Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumarelvad töötati välja sõja ajal väga pingelises olukorras ja need tõusid külma sõja ajal võidurelvastumise esirinda ja tekitavad probleeme veel tänapäevalgi. Mina olen tuumarelvade vastu, sest tuumarelvade väljatöötamine nõuab suuri kulutusi kui ka palju aega ja tuumarelvade kasutamisega kaasneksid mitmed suureulatuslikud probleemid.
Tuumapomm on esimene väljatöötatud tuumarelv ja ainuke sõjas kasutatud tuumarelv. Tuumarelvastuse vähendamise lepetele vaatamata on maailma tuumarelvaarsenal ikka veel sedavõrd suur, et ohustab Maa tulevikku.
Tuumalöögi tagajärjed jagunevad vahetuteks, mille saavutamiseks löök õigupoolest ette võetaksegi, ning kaudseteks, mis paratamatult hiljem järgnevad. Tuumalöögi kaudsed tagajärjed on ühtviisi hävitavad nii löögi saajale kui ka andjale . Paadunud sõjardid ei armastanud hilisemate tagajärgede üle arutleda ja keelasid selle ka teistel ära. Otsesed tagajärjed on kujuteldamatu ulatusega purustused , arvukad inimohvrid, kaos ja häving .
Tuumapommi plahvatuse korral lisanduvad mehaanilistele purustustele arvukad tulekahjud ja atmosfäär saastub seninähtamatus ulatuses põlemisel eralduvate gaaside ja tahmaga. Põleksid metsad ning kõik muu põlemiskõlblik materjal. Tahma ja tolmu juurdevool atmosfääri kestaks mitu nädalat.
Samal ajal süveneks ka atmosfääri ja pinnase radioaktiivne saastumine , mille ulatus ületaks palju kordi Tðernobõli katastroofi oma. Tuumasõja käigus saastuks kogu põhjapoolkera radioaktiivsete isotoopidega. Saastumise peamised põhjustajad oleksid pommidega pihta saanud tuumaelektrijaamad ja tuumakütusehoidlad, kus pika poolestusajaga isotoobid on kogunenud. Üsna korraga toimuks õige mitu Tðernobõli katastroofi ulatusega sündmust.
Tuumarelvastust omavate maade arvu võimalik suurenemine kujutab endast kahtlemata üht suurimat tuumaenergeetika arendamisega kaasnevat ohtu. Enamik maailma riike on ühinenud tuumarelvade leviku tõkestamise jm asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega ning täidab nende sätteid. Tuumaenergia laienev kasutamine järjest suuremas arvus riikides suurendab veelgi riske, et mõnes neist tekib ahvatlus tuumarelva valmistamiseks. Mida rohkem on tuumakütusetsükli rajatisi, seda raskem on neid efektiivselt kontrolli all hoida. Ohu reaalsust kinnitab lähiajaloo kogemus täielikult. Tänapäeval on tuumarelva füüsika ja tehnika hästi teada ja selle valmistamiseni on jõudnud salaja nii tööstuslikult-majanduslikult tugevad kui nõrgad riigid.
Kasutatud materjalid
http://www.eestiloodus.ee/artikkel328_322.html
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel596_588.html
http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60