· Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv, Osanike sissemaksed miinus väljamaksed osanike jooksval Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/ sissemaksed (netos) aastal Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 2.Kontodele kirjendatud D = K AKTIVA PASSIVA - - + + DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT D K D K
1, 7.2, 7.3 Väljamaksete koodid 32 Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud III samba sissemakse maksuvaba osa 8 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse: veerg 9 x 2%, 4 Arvutatud sotsiaalmaks vanaduspensionieas isiku või isiku puhul, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, null 5 Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed 9 Väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset 6 Kinnipeetud tulumaks 10 Kinnipeetud kogumispensioni makse ja arvutatud täiendav sissemakse 7 Väljamaksete summa koodi 01 järgi Märkused 1
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu
Muud finantstulud ja -kulud 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -104,480 Tulumaks 7000 Aruandeaasta kasum (kahjum) -111,480 RAHAVOOGUDE ARUANNE Periood: 01.01.20xx kuni 31.12.20xx Rahavood äritegevusest Laekumine kaupade müügist ja teenuste osutamisest Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest Väljamaksed töötajatele (tööjõukulude sh. maksude väljamaks) Väljamaksed, mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega Makstud või tagastatud tulumaks Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Makstud dividendid
Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed. Lastetoetus, invaliitsuspension, toimetulekutoetus toetusrahad riigi eelarvest. Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku moodustavad sotsiaalse poole, mida riik on võtnud enda kanda heaoluriikides. Riik toetab neid valdkondi ja sellega on tagatud sotsiaalne õigus. Ühiskonna struktuur Ühiskond jaguneb erinevateks sfäärideks. Ühiskonnal on poliitiline-, majanduslik-, sotsiaalne sfäär. Võib veel jaotada - valitsemis sfäär, kodanikuühiskond, eraelusfäär. Kodanikuühiskond on riigis kõige nõrgemalt arenenud
Leht1 Koostada OÜ Spinat detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. Ettevõtte registrikood on 12345678, aadress Viigri 5 Kärdla Hiiumaa, e-post: [email protected] ja juhatuse liige deklaratsiooni koostaja. OÜ Spinat toimusid novembrikuu tasude arvestused ja väljamaksed töötajatele teostati 15. detsemril 2013. a. 1. Siim (isikukood 1234567890) on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 956 eurot, ta on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, samuti esitanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja ei ole vanaduspensionieas. 2. Sirli (isikukood 1234567890) on juhatuse liige, kelle juhatuse liikme tasu on 1233 eurot, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 144 euro arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku
õigus kogumispensioni väljavõtmist edasi lükata. Kogumispensioni suurus sõltub ühelt poolt sissemaksetest ehk töötasu suurusest ja sellest, kui kaua on sissemakseid tehtud. Teisalt sõltub pensioni suurus valitud pensionifondi tootlusest ehk sellest, kui suurt intressi on sissemaksed teeninud. Kogumispensioni väljamaksmise viis sõltub sellest, kui suures väärtuses on isikul pensionifondi osakuid ning tema enda valikust. 1. Väljamaksed kindlustuslepingu alusel Reeglina sõlmib inimene pensionifondi paigutatud summade väljamaksmiseks kindlustusandjaga (kindlustusseltsiga) kogumispensioni kindlustuslepingu, mille järel kannab fond isiku kogutud summa tema valitud kindlustusandjale. Väljamaksed tehakse kindlustuslepingu alusel perioodiliste summadena - summad võivad olla võrdsed või suurenevad ning väljamakseid on õigus saada vähemalt kord kvartalis. 2. Väljamaksed pensionifondist
Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palgatulu (§ 13); 2) ettevõtlustulu (§ 14); 3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21); 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või
Maksud arvutab programm ise, endal tuleb vaid õiged summad õigetesse lahtritesse panna. Lisa 5 kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Ülemine pool deklaratsioonist on mõeldud nimekirja kantud MTÜ-dele jms tehtud annetustetarbeks, alumine pool esinduskulude deklareerimiseks. Päris all on üks rida ka MTÜ-de tarbeks (nimekirja kantud MTÜ-de poolt tehtud annetused, teatud juhtudel, TuMS §49 lg6). Lisa 6 ettevõtluse ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed. Siia lähevad näiteks maksuametile makstud intressid ja need kulud, mille osas dokument on puudulik või kadunud. Lisa 7 omakapitali sisse- ja väljamaksed, makstud dividendid. Omakapitali väljamaksete ja dividendide maksete korral tuleb täita ka INF1, kus näidatakse, kellele täpselt makseid tehti. Need andmed lähevad hiljem otse üksikisiku tuludeklaratsioonile. 2. Käibedeklaratsioon koos lisadega Käibedeklaratsiooni peab igakuiselt esitama käibemaksukohustuslane.
1)Heaoluriigi ülesanded:püüda parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse;täidab sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust;pakub ühishüvesid-võttes enda kanda teenuseid ja riske millest turg pole huvitatud, tõstes sellega turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi
Kuidas nähtut käsitada? Kunstnik käsitab meisterlikult värve. käsitlema – (vaimselt) tegelema (millega), arutama (mida). Küsimust, teemat käsitlema. käsitsema – käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Poiss käsitseb osavalt kirvest. maks – (maksu) kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv summa. Aktsiisi-, käibe-, maa-, sotsiaal-, tulumaks. Maksumaksja. makse – (makse) maksmine; millegi eest tasutav summa. Sisse- ja väljamaksed. Kaardi- ja sularahamaksed. Maksekorraldus, -teatis, -kviitung.
• tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; • kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; • Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid);
tegevuse lõikes) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (STATEMENT OF CHANGES IN EQUITY) on oluline osa firma bilansist, mis kajastab omaniku huvi firmas. Omakapitali muutus näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada perioodi jooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed kapitali, omanike tehtavad väljamaksed ning muud omakapitali muutvad tehingud. AASTAARUANDE LISAD on olulised informatsiooni kandjad ja neil on selgitav iseloom. Lisadest saab ülevaate aastaaruande koostamisel kasutatud arvestus- meetoditest ja hindamisalustest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustised, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 5. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE
tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda maksu- ja tolliametile tulumaks. TuMS § 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused. (TuMS § 1 lg 2) TuMS §-des 49–52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. (TuMS § 1 lg 3) TuMS § 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. (TuMS § 1 lg 4) 1 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? Arvestamata TuMS 4
Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne) , ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) , rahalised ülekanded (nt pensionite ja sots kindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid) 6)Sots. toetus- rahaline summa mida makstakse puudust kannatavate inimeste toetuseks Sots. kindlustus- summa suurus sõltub inimese poolt makstud sissemaksetest Sots. hoolekanne- riik aitab toimetuleku raskustes olevaid inimesi 7) Toimetuleku ressursid ja elukalliduse arvutamine? Toimetuleku ressursid on rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara. Maksude arvutamisel võetakse arvesse leibkonna tulu ja kulud.
Seda saab maksta vaid juriidiline isik. Vastuvõtukulud- külaliste või äripartnerit toitlustamine, majutamine, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud kulud. Kingitus- kingisaaja tasuta rikastamine. Annetus- heategeva eesmärgiga kingituse eriliik. Erisoodustus- rahaliselt hinnatav hüvitis,mida töötaja saab tööandjalt töösuhetest. (ametitelefoni kasut., puhkusereisid, jõulupeo korraldamine) Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed- trahvid, maksuintressid, laenude andmine, ettevõtlusega mitteseotud vara omandamine jne.
(2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4.2 Seadused, mis panevad õigussubjektile kohustused: Likluseeskiri. 1. peatükk. § 13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. 4
Maksustamisperiood on kalendrikuu ja maksumäär on 21/79. Maksumäära rakendatakse netoväljaminekute suhtes. Kasumit on võimalik jaotada kahel moel kas varjatult või otse. Otseseks kasumijaotuseks on dividendid ja kasumieraldised. Neid väljamakseid teostades tuleb arvestada maksu tasumise kohustusega väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10- ndaks kuupäevaks. Varjatud kasumijaotused on kingitused-annetused, erisoodustused ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti võib kasumi varjatud jaotamiseks pidada normaalsest väiksema tulu või suuremate kulude tekkimist juhul, kui tehakse tehinguid seotud inimestega turutingimustest erinevatel tingimustel. Erisoodustus on töötajale osaliselt või täielikult tasu maksmine naturaalvormis asjade, teenuste või hüvedena. Töötajaks võib olla töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale
*Demokraatia arenguetapid I laine- 1826-1922 Sellel ajal võideldi välja ja kehtestati poliitilised õigused II laine -1956 Selle laine ajal arenes välja demokraatia. Saadi kätte suurem osa sotsiaalsetest hüvedest III laine pärast 1973.aastat On toimunud inimõiguste laiendamine, kehtestamine ja süvendamine *Heaoluriigi peamised meetmed Tabel lk 14.Riigi kulutused heaolule : jaguneb - Teenused ( tervishoid, haridus, munitsipaaleluase, sotsiaalhoolekanne) ja Väljamaksed [toetused eelarvest ( töötu abiraha, puudega inimeste toetused, peretoetused, toimetulekutoetus), kindlustusväljamaksed ( vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis) ]
tööta inimesi enim Iirimaal, Lätis, Hispaanias ja Leedus. Eesti on samuti üks kõrgeima näitajaga riike. Eestis tõusis 2008. aasta veebruariga võrreldes töötus 4,1 protsendilt 9,9 protsendini. Tööpuuduse kasvul on majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed. Tööpuudusekasvuga kaasneb tavaliselt riigi SKP vähenemine, pingestub riigieelarve, väheneb maksude laekumine ning suurenevad Töötukassa väljamaksed. Ühtlasi suureneb konkurents tööturul, mis võib omakorda viia palkade alandamiseni. Lõppkokkuvõttes vähenevad majapidamistulud. Sotsiaalses plaanis viib tööpuuduse kasv kuritegevuse tõusule ning pingestuvad inimeste vahelised suhted. Vähenevad ka riigieelarvelised eraldised erinevate sotsiaaltoetuste maksmiseks ning pidurdub sotsiaalsfääriareng. Poliitilises elus toob tööpuuduse kasv endaga kaasa tavaliselt vasakparteide
Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; Kasum(kahjum)- raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri
Maksustamine Regulatsioon ei erine üldjoontes teistele JI kohaldatavatest regulatsioonidest. TULUMAKS SOTSIAALMAKS KÄIBEMAKS Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse: ○ Erisoodustused ○ JI poolt tehtud kingitused / annetused ○ Vastuvõtukulud ○ Ettevõtlusega mitteseotud kulud ○ Palk ja muud tasud Tulumaksuga ei maksustata: ○ Teenitud tulu ○ Projektirahad Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatakse: ○ FI-le tehtud väljamaksed ○ Erisoodustused Käibemaks Kui käive ületab kalendriaastas 16 000 eurot, tuleb kolme tööpäeva jooksul registreerida KMK. Käive on: • Osutatud teenused • Müüdud kaup Käibe hulka ei loeta: • Eesmärgipärase tegevusega seotud • Projektirahad • Toetused • Annetused • Teatud teenused (tervishoiu-, sotsiaal-, turvakodu- ja MTÜ poolt mitmed oma liikmetele osutatud teenused)
kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA- Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia Teema: Kierkegaardi eksistentsialism Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust) selle kohta, kus hüpe ennast õigustas. Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass
Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnused- ressursside ülekandmine ja pool avalikust kulust läheb sotsiaalsfääri. 3. Mis on siirdeühiskond? Millised on siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid? Ühiskond kus toimub üleminek ühelt valitsemisvormilt teisele (tavaliselt mittedem demokraatlikule). Algab uue põhiseaduse vastu võtmisega ja vabade valimistega.
Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2017. aasta keskel, siis II samba maksed peetakse kinni kuni 2017. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2018. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil. 2017. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate
· Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed. Sinna alla kuuluvad kõik kindlustused : nt pensionikindlustus, tervisekindlustus,töötuskindlustus; toetused: lapsetoetus,sünnitoetus,lapsehooldustoetus,koolitoetus; toimetulekutoetused Tegeleb vanurite hoolekandega,vanadekodude ja varjupaikadega,lastekodudega,vanadekodude ja hooldekodudega. 5) Hariduspoliitika: Eestis tahetakse luua suuri gümnaasiume, kaotada väikesed koolid. Suunatakse rohkem edasi õppima rakenduskõrgkoolidesse, rõhk on ka elukestval õppel.
residentidest füüsilistele isikutele makstud dividende. Kuna tulu asemel hakati maksustama väljaminekuid, võib uut tulumaksuseadust nimetada ka “kulumaksuseaduseks” 10 Eestis arvatakse tulumaks maha… • Palgatulult • Ettevõtlustulult • Kasu vara võõrandamiselt • Kindlustushüvitiselt ja • Rendi tulu ja litsentsitasud väljamaksed pensionifondist • Intressidelt • Madalama maksumääraga territooriumil asuva • Dividendidelt juriidilise isiku tulu • Pensionitelt, stipendiumitelt, toetusetelt, preemiatelt, hasartmängu võitudelt 11 Astmeline või proportsionaalne tulumaks Eestis?
Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab õhe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leidke allpooltoodud informatsiooni põhjal: projekti rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD aastas Ekspluatatsioonikulud 2000 USD aastas Praagikaod 6000 USD aastas Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%.
Ülesanne: Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab ühe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leida: projekti rahavood; tasuvusaeg; praegune puhasväärtus; kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD/aasta Ekspluatatsioonikulud 2000 USD/aasta Praagikaod 6000 USD/aasta Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0
1. Mis on heaoluriik , nimeta tema ülesanded ja meetmed Tööstuse arenemine ja esimeste demokraatlike valitsemisviiside kehtestamine põhjustas erilise ühiskonntatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Eesmärgiks ühishuvide pakkumine (teedeehitus, valgustus, linna heakord) ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2
Kulud 0 Puhaskasum / - kahjum 0 Old Victorian Bed and Brekfast Omakapitali muutuse aruanne 01.01 - 30.06.2005 $ Omaniku kapital 01.01.05 0 Omaniku investeering 300 000 Puhaskasum 0 Väljamaksed omanikule 0 Omaniku kapital 30.06.05 300 000 Old Victorian Bed and Brekfast Finantsseisundi aruanne 30.06.2005 $ Varad Käibevarad Raha 88 000 Käibevarad kokku 88 000 Põhivarad Ehitised 350 000
TM, laia tuli maksubaas, arvestusliku tulu maksubaas, kitsa tulu maksubaas. TRADITSIOONILINE TULUMAKS: TULU: 1) tulu, mida ei maksustata; 2) tulu, mida maksustatakse (TuMS kasut ka väljendit ,,maksustatav tulu") mahaarvamised / = maksustatav tulu. Tulumaks allikamaks, maksu kinnipidamise kaudu kogutav. KAPITALIMAKS: Maksu subjekt: isik, kes saab tulu omandiõiguse alusel. Maksuobjekt: vara, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionikindlustuse väljamaksed, investeerimis-, pensionifondide osakud, tulu kinnisvara liigituse muutumisest Tulumaksuseadus: kehtiv alates 01.01.2000. TM OBJEKT JA MAKSUKOHUSTUSLANE EESTIS: Tulu- mahaarvamised füüsiline isik; erisoodustused tööandja; kingitused, annetused, vastuvõtukulud jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed residendist juriidiline isik k.a riigitulundusasutus nt RMK; mitteresidendi tulumaks mitteresident.
2.3). Maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi (TMS §2, lg.2). Maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, makstud dividendid ja muud kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed st jaotatud kasum. Maksumaksjaks on residendist juriidiline isik (TMS §2, lg.3). Maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt tehtud erisoodustused, mitteresidendi poolt püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed (TMS §1, lg.4). Nimetatud maksu maksjaks on mitteresidendist juriidiline isik, kellele on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§7)
dokument · Poliis on kindlustusavaldusest ülemuslikum Kindlustustingimused · Üld- ja eritingimused · Määratlevad kindlustusvõtja ja kindlustusandja vastastikused õigused ja kohustused maksete tasumise korra ja tähtajad Dokumentide edastamise kord Hüvitise maksmise kord Kindlustuse üldtingimused · Kindlustuskaitse kehtivus · Kindlustusmakse tasumine · Tagasiostuväärtus · Maksevaba kindlustus · Lepingujärgsed väljamaksed · Lepingu lõppemine ja lõpetamine · Välistused · Kasumis osalemine Kindlustusliigi eritingimused · Isiku min ja max vanus · Kindlustussumma min ja max suurus · Kindlustusmakse min ja max suurus · Lepingu muutmise võimalused · Kasumis osalemise kord · Dokumentide loetelu Kindlustuslepingu uuendamine · 12 kuud · Teatis perioodi lõppemisest · Riski ülevaatamine ja ümberhindamine · Kindlustusmakse ümbervaatamine ja boonused
Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval kantakse kindel summa inimese kontolt automaatselt saaja kontole
ülevaatamiseks. Iga inimene, meie teemapõhiselt siis eriala omandanud isik, loob väärtuse, mille kaudu saab vastavalt saavutatud tulemustele tagasisidet. Rääkides ettevõtete vaatenurgast, mis on suur-, keskmine-, väikeettevõtte igaüks väärtustab ettevõte sisu (ehk töötajaid ja nende panust ettevõttesse) enda äranägemise järgi. Suurettevõtetes on kombeks väärtustada töötajaid läbi rahaliste väärtuste lisamise (mõtlen selle all: preemiad vms korralised väljamaksed, mis on igati põhjendatud ning väljateenitud). Keskmise suurusega ettevõtted kasutavad erinevaid taktikaid töötajate esiletoomiseks, nt üldkoosolekutel, kokkutulekutel töötajate tunnustamine kiitussõnade ning tavaliselt firmameene kinkimisega, kus materiaalsed preemiad esinevad palju harvematel kordadel. Väikeettevõte juht on rohkem vaevatud firmale raha sissetoomisega ning tihtipeale unustab õigeaegselt palka maksta kuidas
tulumaksuga, mille määr on 21/79. 2. Juriidiline isik annetab raha/vara MTÜ-le või SA-le, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA nimekirja, või muule juriidilisele isikule. Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 21/79. Reklaamkingitus Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Vastuvõtukulud Vastuvõtukulud on väljamaksed seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega. Neid väljamakseid ei maksustata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib ettevõte, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses
OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; KASUM (KAHJUM) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; INFLATSIOON Hinnataseme tõus => raha väärtuse langus MAJANDUSTEHING tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. KASSAPÕHINE ARVESTUS majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-del. TEKKEPÕHINE ARVESTUS
Eelarveraha kulub kolme laadi ülesannete täitmiseks: riigivalitsemiseks, ühishüviste pakkumiseks ja rahalisteks ülekanneteks.Eesti riigieelarve suurimad väljaminekud lähevad sotsiaalsele kaitsele, haridusele ja tervishoiule.Need kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sostsiaalsete probleemide korral katavad sotsiaalse kaitse e sotsiaalse turvalisuse poliitikat.Sotsiaalseks riskiks on tööta jäämine, haigestumine, puue, totja taotus jne.Sotsiaalturva väljamaksed on korraldatud kahel põhimõttel sotsiaalkindlustuse (pension, haigusraha, töötuskindlustus) puhul sõltub toetuse suurus inimese v ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest.Teiseks väljamaksete liigiks on sotsiaaltoetused (peretoetused, toimetulekutoetus), mida antakse puudust kannatavatele v sotsiaalsesse riskiolukorda sattunud inimestele, olenemata tema poolt tehtud sissemaksetest.Sotsiaalhoolekandeks nim kõiki neid meetmeid, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi.
· tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali · kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist · kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe · Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava · tegevjuhtkond raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus)
finantskontrollile FIE · puudub minimaalse kapitali nõue · ei pea olema põhikirja · asutamine kiire · Vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma maise varaga Kulude seotus ettevõtlusega Kulud - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kuluks ei loeta ka osa- või aktsiakapitali vähendamist omanike otsuse alusel Alusprintsiibid kulude ettevõtlusega seotuse määramisel: · majandusüksuse printiip · järjepidevus ja võrreldavus · Seos ettevõtlusega selgelt põhjendatud · Tehtud ettevõtlustulu teenimise eesmärgil · Vajalik ja kohane ettevõtluse säilitamiseks, arendamiseks Raamatupidamise siseeeskirjad · majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
Rahakäibe aruanne Kasumiaruanne all, jaotamata kasumi kooseisu. Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust. Pakkumised mõjurid: Hüviste tootmistehnoloogia Hüviste valmistamisel kasutatud ressursside hinnad Hüvistega seotud teiste hüviste hinnad Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p
Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. Likviidsus e. maksevalmiduse all mõistetakse: a) isiku rahalisi jm. võimalusi oma võlgnevuse kustutamiseks; b) ettevõtte võimet katta õigeaegselt oma võlgnevust kreeditoride ees, kusjuures igal perioodil peab olema täidetud tingimus: maksevahendite algseis + sissemaksed tähtajalised väljamaksed. Paljudel riikidel on välja mõeldud oma rahaühik. Ning muidugi ka oma kursid. Seda nimetame valuutakuriks. Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Eristatakse kinniskursse ning liugkursse. Liugkursiga valuutakursid määratakse kindlaks valuutaturul. Liugkursid on kasutusel alates 1973. aastast Kokkuvõte
kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust. Pakkumised mõjurid: Hüviste tootmistehnoloogia Hüviste valmistamisel kasutatud ressursside hinnad Hüvistega seotud teiste hüviste hinnad Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p
omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanike tehtud sissemaksed omakapitali kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; kasum Tulud ületavad kulud kahjum kulud ületavad tulud Eesti hea raamatupidamistava - rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu)
Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega tuleb registripidajale kontrollida dokumentide sobivust ning juhul, kui nad on avaliku korraga vastuolus, keelduda kande tegemisest. Osakapitali suurendamist ja vähendamist reguleerivad § 1921, 196, 1971, 198 ja 200. ÄS § 2001 seletab kuidas toimub väljamaksed omanikele omakapitali vähendamisel. Järelikult saab teine osanik raha kätte mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest. Tuginedes ÄS § 196 (1;4) osakapitali tuleb sisse maksta enne avalduse äriregistrile esitamist. ÄS § 198 alusel võib öelda, et osakapitali samaaegne suurendamine ja vähendamine ei ole keelatud. Sellest lähtudes kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest on ebaseaduslik. ÄS § 33 (5,6). Äriregistri kanne
2. Konservatism- vanim heaolumudel. Orienteerub palgatöötajatele. Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid
( nt tööjõukulud ei tohi olla suuremad, kui saadud tulud ) 5) Võrdsus · Vertikaalne- erineva sissetulekuga inimesed maksavad erineva määraga makse. · Horisontaalne Maksude maksmine toimub ühe määra alusel. VALITSUS TULUD KULUD · Maksutulu Väljamaksed elanikkonnale · Muud tulud ( nt investeeringud, ( nt toetused ) Renditulud) Valitsuse ostud Raha jagatakse ümber riigieelarve kaudu. MAKSUD 1. Otsene maks- Läheb otse maksumaksa varalt/ tulult või palgafondilt. Kaudne maks Maks, mis kandub esmaselt maksumaksjalt teisele, mille maksab kinni lõpptarbija ehk maks tarbimisel ( käibemaks, aktsiisimaks) 2
puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne). Väljateenitud palk on brutopalk, palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva töötuskindlustushüvitis - maksimum üle 13000.- Väljateenitud palk on brutopalk
annaabi.ee 
