Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vulkaanid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, vulkaanid, kilpvulkaan, kihtvulkaan, lõhe, kihtvulkaanid, kilpvulkaanid, vulkaanilise, tulemägi, tipus, gaase, ookeanides, vulkaane, maakoor, pikkamööda, piiril, üldisemalt, produktid, liitvulkaan, pinnavorm, hiljuti, purskeid, uurimineSISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku
7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on
Vulkaani tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega.
ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks
Täitumine veega ja võimalik muutumine ookeaniliseks rifiks. 6) mandriliste laamade põrkumine – kurdmäestikud 4. Vulkaanide tekkepõhjused, levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest
Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase
Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi
või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. ........................ Fossiil on moondekivim.................. 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,)
lenduvad komponendid. Seetõttu erineb maapinnale voolanud laava magmast oma keemiliselt koostiselt. Magma koosneb: O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, Mg, K, H Peamine komponent on SiO2. Ränidioksiidi hulgast sõltuvad magma ja laava füüsikalised ja keemilised omadused ( näit. voolavus). Vulkanism. 1.Vulkanismi osa Maa kujunemisloos on olnud olulise tähtsusega (meenuta Maa arengulugu ). Vulkanism seostub peamiselt vulkaanipursetega-sula kiviaine vool maakoore lõhedest .Tegutsevad vulkaanid paiknevad geograafiliselt ebaühtlaselt.Vulkanismi esineb peamiselt litosfäärilaamadeäärealadel. Neil aladel suudab magma tungida läbi maakoore lõhede maapinnale. Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus
Joonis 7. Mandrilaamade põrkumine D. Kahe ookeanilise laama põrkumine Joonis 8. Ookeaniliste laamade põrkumine Vasakpoolsel kaardil on näha, et Jaapan asub väga lähedal kolme laama kokkupõrkekohale. Parempoolsel joonisel on näha, et antud piirkonnas Vaikse ookeani koor sukeldub Euraasia laama alla (NB! antud piirkonnas on mõlemad laamad ookeanilised). Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); NB! Vaata, õpi: VULKANISM JA VULKAANILISED KIVIMID http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 9
· sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid D. Kahe ookeanilise laama põrkumine VULKAANID. ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse
Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoti Maa pinnal nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist
organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Tekivad: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida- Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.)
mille vahele tekivad ookeanid. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekivad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusebki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift.
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis,
Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine
ookeanisüvikuga - "uppuva" laama vahevöösse vajumise lähtekohaga. Kui protsess areneb ookeanilise koore sees, ehitatakse subduktsiooni käigus tekkiva basaltse ja andesiitse magma poolt süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaaniline saarkaar. Kui aga ookeaniline litosfäär "upub" vahevöösse vastu mandri äärt tekib viimasele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib kaasajal näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise "tulerõngana". Subdutseeruva ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise trajektoori tähistavad järjest sügavnevad, kuni 670 kilomeetrini, maavärinate kolded. 8. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal. Litosfääri all paiknev astenosfäär on mõne protsendi ulatuses ülessulanud ning seetõttu võimeline aeglaselt voolama. Tema kohal olev litosfäär on aga valdavalt tahke ning
purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid).
Mandriliste laamade lahknemine. Tõusvad magmavoolud sulatavad maakoort ning tekitavad venituspingeid, mille tulemusel tekib kolmeharuline rebend ehk kontinentaalne rift. Piki murranguid tõuseb kuuma täpi allikast pärit magma, mis voolab edasi maapinnale. Esinevad magmavoolud ja maavärinad. Nt. Yellowstone rahvuspark USAs 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: Vulkaanid purskavad samasugust laavat, nagu see millest nad tekkinud on! Vulkaanid tekivad laamade äärealadele. V.a kuumad täpid(suvalises kohas paiknevad vulkaanid). a. kihtvulkaanid, ehk stratovulkaanid tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites. Vulkaan on tekkinud räni- ja gaasiderikkast halvasti voolavast magmast. Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end
Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
Ained: raud, hapnik,räni ja mangaan. Raud (34%)-, kivi (62%) ja segameteoriidid (4%) Aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti, leitakse u. 10.15. Impaktstruktuur meteoriidikraater näiteks.. Eestis: Neudrund, Kärdla (455 mil), Kaali, Ilumetsa(6000 a), Siumuna( kõige hilisem, 1937) VULKAAN Vulkaan asub maakeral neis piirkondades, kus magma pääseb maakoorde ja tungib selat leiduvate lõhede kaudu pinna lähedale. Tegevvulkaane üle 500 (~veealused) Lõhe (magma väljumine pikki lõhe, ookeani keskahelik, island) ja lõõrvulkaan (läbi enam- vähem ümara lõõri, mis lõppeb kraatriga) Magma on maa sisemise soojuse arvel sügavamates kihtides ülessulanud looduslik sulam, mis võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol. Suurem osa mgmast tardub maakoore ülemises osas. Vulkaanist väljavoolavat magmat nim laavaks. Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja väljub maapinnal vulkaanidest.
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste
7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Litosfääri plokk, kus laamad triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Nad liiguvad, sest maa tuum on kõrgema temperatuuriga ja aine vahevöös on plastiline, vahevöös tekivad magma ringvoolud. 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Vihikust, õp. lk. 28 algab, esitlus. 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, b. kilpvulkaanid, c. lõhevulkaanid a. kihtvulkaanid-üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid. Suur virtuoossus, happeline magma on vaevaliselt voolav ja madala temperatuuriga. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Näited: Rainieri vulkaan, Etna b. kilpvulkaanid-üksteisega vahelduvad laava kihid. Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse
Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid.
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid: tugevad maavärinad. 3. Vulkanism: vulkaanide ehitus, kilp- ja kihtvulkaani erinevused, kus vulkaanid esinevad (kaardil vaja osata näidata nii kilp- kui kihtvulkaanide asukohti), vulkaanipurskega kaasnevad nähtused, kuuma täpi vulkaanid kuidas tekivad. Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma, tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel. Vulkaani kuhik koosneb tardunud laavast, tuhast ja kivimitükikestest
· Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) mandriline maakoorr ookeaniline maakoor maakoorr litosfäär astenosfäär plastiline vahevöö alumine KIHTVULKAAN KILPVULKAAN vahevöö tahke Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja
X. teab Maa energiaallikaid: päikeseenergia. Maa siseenergia, gravitatsioonienergia; (teadmised) Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab ca 99% Maa pinna energiavoost. Päikeseenergia on paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa päikesekiirgusest - lühilaineline elektromagnetkiirgus, Maalt lahkub pikalaineline soojuskiirgus. Maa siseenergia (mõjul toimub laamade liikumine, purskavad vulkaanid, tekivad maavärinaid, toimub kivimite teke ja moondumine, mäestike teke ja muutumine jmt. Gravitatsioonienergia tõttu tekivad looded maailmameres, ka litosfääris, toimub laamade liikumine. ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 5.iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning
noored kivimid sukeldumine e subduktsioon - raskem laam sukeldub kergema alla (mandrilised), tekivad mäed, nt. Himaalaja mäestik - ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, kivimite sulamisega kerkib magma ja tekivad pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad, lühikesed laavavoolud, rõhupiiri ületades toimub plahvatuslik purse, Etna Itaalias, Vesuuv Itaalias, Rainier P- Ameerikas, b. kilpvulkaanid, ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil.
annaabi.ee 
