jäi siiski ära). Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. (Itaalia oli astunud sõtta juunis 1940, vallutas (koos Saksamaaga) ära Kreeka ja Jugoslaavia) 2) Nõukogude Liidu sõjategevus: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse. *** Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit
1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Teine maailmasõda Referaat l 2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................
Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1.september 1939 Saksamaa alustas II maailmasõda Poolale 3. september 1939 kallaletungiga. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september 1939 17. september 1939 Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. Poola valitsus lahkus erilennukiga Suurbritanniasse
6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping?
3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a
austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia ja saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Esimese maailmasõja ajendiks oli sai austria ungari troonipärija herts hertsogi franc ferdinari tapmine 28 juunil 1914 Bosnias sarajevos. 28.juuli 1914 austria ungari kuulutas serbiale sõja esimesel augustil saksamaa kulutas venemaale sõja, kolmandal augustil saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Neljandal
................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine...............................................................................21 Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22 Kokkuvõte...........................................................
Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll, mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV Liidule Soome, Eesti, Läti, Leedu idaosa, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaale kuulusid pakti alusel Lääne-Poola ja Leedu lääneosa. Molotovi-Ribbentropi paktiga kaasnesid suured eeldused uue sõja puhkemiseks. Saksamaa sai rünnata Poolat, ilma, et NSV Liit oleks teda takistanud, NSVL sai oma territooriumit laiendada läänes. MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. MRP kasulikkus: *Saksamaale: 1. Võis julgelt rünnata Poolat. 2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu Läänemerele
ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja alustamises, nt okupeerides Tšehhoslovakkia. 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? *1939. 1. september ründas Saksamaa Poolat läänest. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati
Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur. Tekkis, sest võimule sai kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ning ühiskond polariseerus, levisid kuuldused proletariaadi diktatuurist. 4
30ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks Põhjus: Saksamaa ja tema liitlaste soov maailm ümber jagada Nõukogude liit ja Stalin lootsid sõja abil läbi viia maailma revolutsiooni 23. August 1939 kirjutati Moskvas alla Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel mitte kallaletungi lepingule (MRP leping) Salaprotokollide alusel jagati euroopa mõjusfäärideks 1. Sept 1939 tungisid saksa väed poolale kallale, algas teine maailmasõda Hitler ja Stalin ei hoolinud väikeriikidest Eesti kuulutas end sõja algul neutraalseks riigiks Läheduses toimuv sõda mõjutas kaubandust ja majandust ( esmatarbe kaupade puudus ) 28. Sept. 1939 sõlmiti Eesti ja NSV liidu vahel vastastikkuse abistamise leping Nõukogude liit kohustus Eesti siseasjadesse mitte sekkuma Samasugused lepingud suruti peale Lätile, Leedule ja Soomele
käsu dessant perekond (kuningas George VI) ❧ Inglismaale https://www.youtube.com/watch?v=QFsD7Q5QAS4 edasi lükata Sõjategevus teistel rinnetel ❧ Suvi 1940 alustas Saksamaa ulatuslikku allveesõda Atlandi ookeanil (hääbus 1942) ❧ September–detsember 1940: Suurbritannia purustas Aafrikas Itaalia ❧ Oktoober 1940–aprill 1941: Saksmaa vallutas Balkani poolsaare ❧ Märts 1941 loodi Saksa armee Aafrika korpus, mida hakkas juhtima Erwin Rommel: Saksamaa lõi Suurbritannia Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne
kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotov- Ribbentropi pakt. Allkirjastanud riigid lubasid 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata.Lepingu kõige olulisemaks osaks oli lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe
lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. Saksamaa vallutuste osas piirdusid lääneriigid protestiga, mis diktaatori jultumusele aina hoogu lisasid. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktaktuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 5
Loo Keskkool II Maailmasõda Referaat Mari Maasikas 9. klass 2008 Sissejuhatus II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil. 2 II maailmasõda Euroopas Puhkemise põhjused 1. Poliitilised eeldused Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama
vapustades sellega vastaspoolt 9) allveesõda- algas 1940, UK vs Saksa, kes üritasid UK kaubateid halvata, kuid nende laevastik oli liiga väike ja nõrk. Kõige ägedam 1942 a algul, kuid siiski jäid peale liitlasväed (suutsid kiiremini laevu juurde ehitada) 10) Leningradi blokaad- Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.41-27.01.44. Nälga suri üle 640 000 inimese. Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida. 11) Moskva lahing- algas 1941, Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Lõppes 1942 12) Stalingradi lahing peeti 21.august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel. 13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida
ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939
8. Eesti oli suutnud luua head suhted Rootsiga. 1928 aastal Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi Kuninga Gustav V vastuvisiit. Praktilisi tagajärgi ei olnud. 1923 sõlmitud Eesti- Läti lepingutel ka praktilisi tagajärgi polnud. Eestlaste ja lätlaste suhted olid pingelised peale Vabadussõda. 9. Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa Venemaa ja ülejäänud maailma vahelis 10. Peale Vene turu sulgumist hakkas Eesti rahaühik mark kiiresti devalveeruma. 1.jaanuar 1928 vahetus marga välja kindlale alusele seatud ja kattevaraga varustatud kroon. 1
TEINE MAAILMASÕDA Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 152. Sõja eelõhtu On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahulepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi
Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu
1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Euroopa riigid: mittevahelesegamispoliitika. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot. Franco väed kontrollisid 1937. a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939 hõivati Madrid, 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks
Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid
Kordamine kontrolltööks : Teine maailmasõda 1939. aasta suvel toimunud Inglise - Prantsuse - NSV Liidu läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Saksamaal ja NSV Liidul oli kokkulepe. Stalin soovis NSV Liidu alasid laiendada. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop Moskvas mittekallaletungi pakti ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti.
KT II maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? · Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1
Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda.
läbirääkimised Ida-Euroopa julgeoleku tagamise küsimuses 1939. a. suvel? Kas nende läbirääkimiste õnnestumine oleks II maailmasõja võinud ära hoida? Põhjenda! Stalinil oli kõik sõjaks vajalik juba ettevalmistatud, Hitler vajas Stalini abi ning oli samuti pigem sõjaks valmis ning samal ajal hakkasid ka Inglased valmistuma sõjaks. Seega oli vähetõenäoline, et läbirääkimised õnnestuvad. Kui, aga NSVL oleks suudetud Saksamaa vastu suunata, oleks siiski sõda tulnud. MRP sõlmimine kindlustas samuti sõja kindlat tulekut. 11. Täida tabel MRPst! Millal sõlmiti? Mis oli kirjasNSVLile MRPga Saksamaale Kuidas on seotud Mis oli Stalinisalajases MRPga MRP ja II kaugem eesmärklisaprotokollis maailmasõja MRPd sõlmides? puhkemine? 1939.23
millest ta ei suutnudki toibuda. MIDWAY 4-7. juuni 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. EL-ALAMEINI LAHING nov. 1942, läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid saksa väed tagasi, surudes Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. LAHINGUD KURSKI KAAREL jõudude vahekord idarindel oli muutunud Punaarmee kasuks. 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja, läks Punaarmee peletungile ning tõrjus sakslased tagasi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks. Saksamaa ja NSVL vaheline sõda 22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealtung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured saksa üksused ümber piirata. Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
