Tartu 2014 Sündmused: 0 - soov renoveerida laste mängumaja 1 - mööbel, värvid, tapeet valitud 2 - töötajate palkamine 3 - vajalikud tarbed ostetud ja laenutatud 4 - tooted kätte saadud 5 - vana mööbel eemaldatud 6 - vana tapeet eemaldatud 7 - mängumaja soojustatud 8 - mängumaja puhastatud 9 - katus vahetatud 10 - seinad (ka välisseinad), lagi värvitud 11 - tapeet(kahele seinale) sobivaks lõigatud 12 - tapeet seina liimitud 13 - põrandale vaip paigaldatud 14 - pildid, riiulid seina paigaldatud 15 - valgusallikas lakke riputatud 16 - uus mööbel paigaldatud 17 - ümbruskond koristatud 18 - mängumaja renoveeritud Tegevused: Töö nr. Töö kirjeldus Töö kestus (0,1) Renoveerimisplaani koostamine 7 päeva (1,2) Töötajate palkamine 5 päeva
Osalisel pahteldusel kasutatakse umbes 30 cm laiust, lauspahteldusel 80cm laiust terassilurit. Üleliigne segu eemaldatakse terassilurilt segamisnõusse ja kasutatakse hiljem uuesti. Enne järgmise kihi pealekandmist peab eelmine kiht olema täielikult kuivanud. Lihvida tuleb iga kihi järel peene lihvimispaberiga. Pahteldamisel peab aluspinna, segu ja ümbritseva keskkonna temperatuur olema üle +10. Vetonit L ei sobi põrandate tasandamiseks, plaatimise aluspinnaks ega niisketesse ruumidesse. 1.3 Vetonit VH- viimistluspahtel Vetonit VH on viimistlussegu kuivadesse, niisketesse ja märgadesse ruumidesse, ka välitingimustes. Sideaine tsement. Veega segamisel saadakse valmis pahtel, mis pärast kivistumist on niiskus- ja külmakindel. Värvitoonid: tsementhall ja valge. Aluspinnaks sobivad tsementkrohvid ja pahtlid. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale.
z H B E c y m & f e Sündmuste varaseimad a ja hiliseimad toimumisajad Tabel 1 t Sündmus u Varaseim Hiliseim Ajareserv (Si) r toimumisaeg v toimumisaeg Ri Ti h Ti v ( Ti ) h e ( Ti )
4) Eemalda pinnalt tolm 5) Kruntida 6) 2 korda värvida Töökoha korraldamise põhimõtted: Vajalikud töövahendid: pintslid, kraapel, tald, rullid, pahtlilabidad, värvivann, pikendus Kasutatavad materjalid: värvid, pahtlid, krundid, liivapaber Tööohutus ja kaitsevahendid: prillid, maskid, kindad, tööriided, turvajalanõud Kvaliteedi kontroll: visuaalne 8. Põrandatasandussegud liigid ja omadused: Isevalguvad segud Silutavad segud Peene ja jäme teralised segud Külmakindlad niiskuskindlad Kasutusotstarve: õhukesel kihil kasutatakse isevalguvaid, paksemal kihil silutavaid Säilitus: kuivas, jahedas, vastu maad ei tohi olla Nõuded kasutamisel: pakendi peal Orienteeruv kulunorm: pakendi peal VI pilet 9. Seinte värvimine (sisetingimustes) Tööde tehnoloogiline järjekord: Puhastada tolmust Pahteldus Lihvimine
min1,5kg/m2. 24. Plaatimiskavandi teostamine Selleks et plaatimist alustada, tuleb kõigepealt teha vajalikud arvutused materjali kulu kohta ja palju see lõpuks kõik maksma läheb. Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid
Nakkub puidu, betooni, erinevate plaataluspindadega (NB! Pinna kruntimine) Kõndimiskuiv u. 4 tunni möödudes tasandamisest Ruumi ja aluspinna temperatuur +18...20°C Segamisvahekord: u. 3 L vett/20 kg kott Kulu: 1 mm/m² pulbrit kaalub u. 1,7 kg (u. 12 L/kott) Tööaeg: 30-45 min Kõndmiskuiv u. 4 h, pindamiskuiv 1-5 ööpäeva Pakkimisviis 20 kg kott Ladustamine: suletud koti säilivusaeg kuivas ruumis 1 aasta 2. Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide
Joonis 2 Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kantud tööd saavad tehtud. Pargi haljastusega seotud töid koordineeriva võrkgraafiku kriitilise tee pikkuseks on 44 päeva. See on ka lühim aeg, mille jooksul on võimalik kõik tööd pargi haljastamiseks ära teha. Joonisel 1 toodud võrkgraafikul on 5 mittekriitilist teed, neist esimesel teel on täielik ajareserv 13 päeva (44 - 31 = 13), teisel teel 17 päeva ning kolmandal teel 4 päeva jne. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmuse Si varaseim toimumisaeg on algsündmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia. See ongi kriitilise tee pikkus. v T1 = 0 v T2 = 7 v T3 = 3 T4 = max{5;9} = 9 v v T5 = 9 + 2 = 11 v T6 = 11 + 10 = 21
staatilisus, samas ei soovitata ka pesta neid lappe koos loodskiust ehk puuvillast lappidega. · Loputusvahendi sektsiooni doseerida puhastusvahendit · Programmi lõpus lühike tsentrifuugimine Puhatad põrandalapid säilitatakse järgmise päevani kilekottidesse pakitult 9. Koristustarvikute värvikoodid (hotellituba, köök) Hotelli tuba: Roheline steriilne, võib kasutada ka peeglite puhastamiseks Sinine puhas, üldpindade ja tolmu pühkimiseks Punane määrdunud- WC, vannituba Kollane nakkusohtlik- wc pott seest Köök: Roheline toiduainetega otsene kontakt Sinine tööpinnad, nõudepesu, pinnad, mis ei puutu kokku otseselt toiduga Punane põrand, jäätmekast Kollane toores liha, kala ruumid, juurvili Samu värvikoode on soovitav kasutada ka teiste töövahendite eristamiseks 10. Koristuskärud, toateenija töökast ja nende komplekteerimine KORISTUSKÄRUD Koristuskärudega tuuakse koristatavale alale puhastusaineid, töövahendeid ja pabertarvikuid (WC paber,
5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2
1.4 Korkkatted ..............................................................................................29 2.1.5 Kumm.....................................................................................................30 2.1.6 Looduslikud kivipõrandad.......................................................................31 Graniit..............................................................................................................32 2.1.7 Keraamilised plaadid...............................................................................32 2.1.8 Mosaiikbetoonplaadid .............................................................................33 2.1.9 PUR töötlusega plastikkatted...................................................................33 2.1.10 PUR –töötluseta (ilma tugevduskihita) ühekihilised plastikkatted...........35 2.1.11 Kilepinnalised PVC katted ...........................................................
..30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt
Üksikult seisvate sammaste ladumisel asetatakse tellised ühele poole sammast, mört teisele poole. Kogu töörinne jagatakse ladumislankideks, igale töölülile omaette lank, kusjuures kaheliikmelise lüli tarvis arvestatakse langi keskmiseks pikkuseks 10 m ja neljaliikmelisele lülile 10...40m. 13 Joonis 7.15 a töökoht; 1 mördikastid; b müürsepa tööviljakuse sõltuvuse graafik 2 tellispaketid; ladumiskõrgusest; c kaheliikmelise lüli tööskeem; 3 ladumiskõrguse kasvu tähistav joon; d kolmeliikmelise lüli tööskeem; 4 tööviljakuse sõltuvuskõver ladumiskõrgusest; K kõrgema järguga müürsepp. I..
..240mm) Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud-või klompfaktuuriga vooderdusplaate Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu
ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud ja tihendatud. Sideainena teetõrva sisaldavat asfaltbetooni nimetatakse tõrvbetooniks, killustikuta asfaltbetooni liivaks. Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid. Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada. Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST nr.1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr
Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi.
trepikäsipuid jms. 8. Nõudepesemisel eelistage nuustikule head ja korralikku nõudepesuharja. Nuustik on mõnusaks elukeskkonnaks mikroobidele: soe, niiske ja küllap jätkub ka rasvast mustust. PLEKKIDE EEMALDAMINE Plekke tekib kogu aeg. Neutraalse või nõrgalt aluselise puhastusainega saab värskena enamus veeslahustuvaid plekke eemaldada. Plekid on tavaliselt erinevate ainete segud, mis raskendab nende eemaldamist. Plekid tuleb eemaldada nii, et pinnad ei kahjustuks. Vale plekkide eemaldamine võib tekitada tekstiilides värvimuutusi. Hoolduskoristuses tekkinud kahjustusi ei ole võimalik parandada suurpuhastusega. Plekkide eemaldamise põhimõtted: - Pleki tundmine - Eemaldatakse kohe (leotamine, mehhaaniline või keemiline eemaldamine, valgendatavad meetodid) - Ei aja plekki laiali, liigutakse servadest keskkoha suunas
pinnase puudujääk, peab Töövõtja tekkinud puudujäägi korvama. 5) Kui kaevandamise kohas esineb sobivat ja sobimatut pinnast koos, peab Töövõtja juhul, kui Insener ei näe ette teisiti, kaevama sobivat pinnast sobimatust pinnasest eraldi. Pinnased ei tohi omavahel seguneda. Kui Leping ei näe ette teisiti, tuleb eraldi paigaldatavad pinnased eraldi kaevata, vältimaks nende segunemist. 6) Töövõtja peab korraldama nii sobiva kui ka hetkel küll sobimatu, kuid sobivaks muutumist ootava pinnase ladustamise. Ladustamiseks sobivate alade leidmine on Töövõtja ülesanne. 7) Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide püstitamisel. 8)Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas kuni
- ANALÜÜSI JA PROGNNOSI VAHENDID PUUDUVAD KASUTATAKSE KALENDERPLAANINA ( TÄITMISEESKIRI ) 2) VÕRKGRAAFIK - KEERULISEM - SEOSED TÖÖDE VAHEL SEGELT NÄIDATUD - KÕRVALEKADUMINE AJAS EI NÖUA ÜMBERTEGEMIST - EFEKTIIVSED ANALÜÜSI JA PROGNOOSI VAHENDID 4) TSÜKLOGRAMM (AEG KOHT GRAAFIK ) - KEERULISEM - KASUTATAKSE VOOLEHITUSE PLAANIMISEL - EFEKTIIVNE 5.5.1. VÕRKGRAAFIKU ELEMENDID JOONIS 5.3 TÖÖ ( TOIMING ) PIDEVA JOONEGA NOOL - VAJAB AEGA - VAJAB RESSURSSI - NOOLE PIKKUS JA TÖÖ KESTUS - TÖÖ PARAMEETRID NOOLEL - TÖÖ LÕPEB TULEMUSEGA (SÜNDMUS)
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON w
· Ribakleepega (liim on ribade kaupa) · Punktkleepega (liim on üksikute laikudena) Osalise kleepega ruberoidil all saab veeaur vabalt liikuda ja pindruberoidi alla ei teki katuse soojenemisel aurukotte. Plaatruberoid Tehakse paksemast ruberoidist, tükeldatakse mitmesuguse kujuga plaatideks (enamasti 1000 mm pikkused ,,kammikujulised"). Valmistatakse kummibituumeni baasil, puistekihiks värviline kivipuru. Kasutatakse enamasti tiheda roovitusega kaldkatuse katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusel. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega (tuleb enne paigaldamit eemaldada). Kiud-bituumenplaadid 15 Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa)
· Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
2.2.3. SARRUSKARKASSIDE VALMISTAMINE ¾ KEEVISVÕRGUD ¾ KARKASSID ¾ RUUMILISED KARKASSID ¾ SARRUSE KEEVITAMINE EHITUSPLATSIL S A R R U S Ø < 2 0 M M S A R R U S Ø ≥ 2 0 M M 2. Betoonitööd 12 SARRUSE VANNKEEVITUS 2.2.4. SARRUSE PAIGALDAMINE ¾ BETOONIST KAITSEKIHI PAKSUS: r/b plaadid paksusega 10 cm vähemalt 10 mm talad, sarruse Ø < 20 mm vähemalt 20 mm talad, sarruse Ø 20 - 32 mm vähemalt 25 mm ALUSTÜKID NÕUTAVAD VAHEKAUGUSED Ø Ø Ø Ø a a a a a 2. Betoonitööd 13 PINGSARRUSE VALMISTAMINE EHITUSPLATSIL 1. 2. 3. TERMILINE EELPINGESTAMINE 2
Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakkumine, ega ka liiga suur, kuna see tõstab keskmist turuhinda. Sobivaks peetakse 5-8. Info võistupakkumise tingimuste kohta antakse kirjalikult, varustatult kuupäeva, kellaaja ja allkirjaga. Töövõtutingimused esitatakse nii, et nende alusel esitatavad pakkumised oleksid võrreldavad. Esitatud tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne, täpselt sõnastama tellija kvaliteedinõuded ja kõigi tööde mahud nii, et pakkuja peab suutma hinnata selle alusel maksumust. 2. Kuidas on võimalik prognoosida ehitushinda enne pakkumist
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Isolatsiooniplaatide kalle 1/20...1/10 hoonest eemale, isolatsioonikihi all 200mm külmakerkimatut kruusa, isolatsioonkihi peal 100mm kruusa või liiva + 300 mm muud pinnatäidet (kruus, muld). Külmakerke isolatsioonimaterjali veeimavus peab jääma alla 2 mahuprotsendi, kui isolatsioonikiht paikneb vundamendi välisküljel. Vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendab veeimavust. Geoloogiline uuring
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
näidata kiiremat kõvaketast. 20 Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on tema korpusesse sisseehitatud. See kontrollib lugemis- ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magnee- tuva kihiga NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju. Kõvaketta plaadid pöörlevad konstantse kiirusega (CAV e. Constant Angular Velocity). See tähendab, et 360 kraadine ketta pööre võtab alati ühe ja sama aja, olgu siis lugemis/kirjutamispead ketta välimise või sisemise serva pool. Kuna välimiselt äärelt on
(3000) = 3000 + 6 × 3000 = 3000 + 18000 = 21000. Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Tööd teeb lihtsamaks tabelarvutuse vahendite kasutamine, kus meil on võimalik muuta ka algandmeid ning mängida läbi erinevaid võimalusi. Kulufunktsiooni iseloomustamiseks saame kasutada ka vastavat graafikut. Näide 2-4 Kulufunktsiooni graafik 25 000 Kogukulud C(q), kr 20 000 15 000 10 000 5 000 0 0 1 000 2 000 3 000 4 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
