Tartu
Ülikooli Majandusteaduskond
Võrkplaneerimise
kodutöö:
Vannitoa plaatimine
Juhendaja : Juta Sikk
Tartu
2011
2
4
5
11
10
9
8
7
6
3
1
12
13
15
14
17
16
Sündmused:
1
– soov plaatida uuesti vannitoa seinad ja põrand
2
– vajalikud tarbed ostetud/laenutatud
(14,15) 1 päev 34 34 35 35 0 0 (15,16) 1 päev 35 35 36 36 0 0 Järeldused: Võrkgraafiku analüüs selgitab minimaalse aja, mille jooksul on võimalik kõik tööd reaalselt ära teha ning jõuda eesmärgini. Samuti saab leida ka võimalikud ajareservid töödel. Selle võrkplaneerimise kriitiline tee ehk minimaalne aeg, mis kulub antud töö ära tegemiseks, on 36 päeva. See võimaldab ka paika seada avamise kuupäeva. Graafik näitab, milliseid töid on võimalik samal ajal täide viia ning millised tööd on eeldusteks järgmistele. Näiteks on võimalik samal ajal mängumaja katust vahetada (6,7) ning mängumaja soojustada (6,9) või liimida tapeeti (11,12) ja paigaldada uut vaipa. (11,13)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS PAHTLID, PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD Essee Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 PAHTLID....................................................................................................................................4 1.1 Vetonit siloite........................................................................................................................4 1.2 Vetonit L...............................................................................................................................4 1.3 Vetonit VH............................................................................................................................5 PLAATIMISSEGUD..........
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. . 2. Mis eesmärgil kasutatakse niiskustõket plaatimistöödel? Tõkestada kahjuliku niiskus
Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine Koostan võrkgraafiku tööde koordineerimiseks seoses ajalehekioski ehitamise ja avamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, milles sisalduvad ajalehekioski avamiseks vajalikud sündmused ning neid ühendavad tööd. Sündmused: 0 – idee avada ajalehekiosk 1 – välja valitud koht 2 – partneriga kohavalik läbi arutatud 3 – krundi ostmiseks pangast laen saadud 4 – ehitamiseks krunt ostetud 5 – ajalehekioski projekt koostatud 6 – ajalehekioski projekt kooskõlastatud, ehitus- ja tegevusluba saadud 7 – kioski ehitamiseks ja haljastamiseks töömehed palgatud 8 – ajalehekiosk ehitatud 9 – kioski ümbrus korrastatud ja haljastatud 10 – klienditeenindajad palgatud 11 – vajalik kaup hangitud 12 – töötajad välja koolitatud 13 – ajalehekiosk sisustatud ja kaup välja pandud 14 – ajalehekioski avamise kohta reklaam tehtud 15 – kiosk avatud Tööd
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata laike, lihvimata kohti
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltapeedid- Siledapinnalised,
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
10,11 2 päeva 24 41-2=39 26 41 41-24-2=15 26-24-2=0 11,12 2 päeva 41 43-2=41 43 43 43-41-2=0 43-41-2=0 12,13 1 päev 43 44-1=43 44 44 44-43-1=0 44-43-1=0 Järeldused Käesoleva töö võrkplaneerimise tagajärjel on võimalik teha mitmesuguseid järeldusi. Võrkgraafiku analüüs võimaldab selgitada aja, mille jooksul on reaalselt võimalik kõik tööd ära teha ning seega jõuda lõppeesmärgini. Samuti saab selgitada ka võimalikud ajareservid iga üksiktöö kohta. Antud juhul, pargi haljastusel tuleb arvestada, et minimaalne aeg, mis selle töö täielikuks valmimiseks (kriitiline tee) kulub, on 44 päeva
Kõik kommentaarid