poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all
..............................................................................................15 BLOKEERIMISE TREENIMINE.............................................................................................16 Ettevalmistavad harjutused.....................................................................................................16 RANNAVÕRKPALL.......................................................................................................................18 MÕJU LIHASTELE.......................................................................................................................19 TUNTUMAD ISIKUD...................................................................................................................20 Viljar Loor..................................................................................................................................20 Kristjan Kais................................................................................
ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlaid teadmisi, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Tänapäeva võrkpallur peab olema kõrgel tasemel tehnilis-taktikalises, psühholoogilises ja kehalises plaanis. Vastasel juhul ei olda piisavalt konkurentsivõimeline, et tippvõrkpallis läbi lüüa. Võrkpallur vajab kehalistest võimetest peale mänguoskuste veel kiirust, vastupidavust ja jõudu. Meeste mängus on jõul alati väga suur osakaal olnud ja mida aeg edasi, seda tähtsamaks on see muutunud ka naiste mängus. Aina rohkem pööratakse tähelepanu naisvõrkpallurite jõutreeningule väljaspool palliplatsi. Maailmaklassi naisvõrkpallurid on kiiresti liikuvad, kõrgele hüppavad ning võimsa ründelöögiga. Hästi organiseeritud jõutreening aitab arendada mängijate sooritust võrkpalliväljakul, lisaks vähendab vigastuste riski ja suurendab enesekindlust. Pika
Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute kehalise tegevuse käigus. Ta tahtis mängu mis poleks nii jõulised kui pesapall, korvpall ning jalgpall, mis olid tol ajal Ameerikas ainsad kohalikud mängud. Nüüdseks on võrkpall (volleyball) mänguna püsinud maailmas juba üle 100 aasta. Riigid mida võrkpalliajalugu on mõjutanud: · USA · Venemaa · Jaapan · Itaalia · Eesti 4 VÕRKPALLI ISELOOMUSTUS Mängul on vaatamata teistele pallimängudele ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asuvad suht. Väikesel maaalal, 6 mängijat mõlemal poolel.
Sissejuhatus Väga olulisele kohale on tänapäeva spordis tõusnud hüppevõime. Hea hüppevõime ei ole oluline mitte ainult võrkpallis, vaid enamus spordialadel. Konkurentsis püsimiseks peavad sportlased sellele üha enam tähele panu pöörama. Lisaks individuaalaladele on hea vertikaalne hüpe peamise tähtsusega populaarsemates pallimängudes nagu korvapall, jalgpall ja võrkpall. Võrkpall on muutunud väga atleetlikuks ning head füüsilised võimed on edu aluseks. Tänapäeval võib märgata, et paljud noored ja treenerid ei tea lihtsamaidki põhitõdesid hüppevõime ja selle arendamise kohta. Ei olda teadlikud kuidas tekib treenitus või kuidas oma võimeid õigesti arendada. Noorte korv-ja võrkpallurite peamiseks mureks on alati olnud kehv hüppevõime, samuti ka teadmatus kuidas seda arendada. Miks ikkagi on vertikaalne hüppevõime nii oluline?
Blokeerimine ja julgestamine võrkpallis, erinevad süsteemid. Blokeerimise treenimine. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1. VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG.................................................... 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS...................................................................... 5 2.1. Blokeerimise liigid ............................................................................. 5 2.2. Mängijate positsioonide iseloomustus ......................................................5-6 3. BLOKEERIMISE TEHNIKA............................................................................ 7 3.1. Individuaalne blokk ........................................................................... 7 3.2. Grupisulustamine ............
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat.
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline,
maksimaalsele vastupidavusele (piimhappe tolerantsi parandamine, võistlussport) 85-100%. Mõned tugevat pingutust nõudvad kardiovaskulaarsed harjutused treenimine stepperil, spinningrattal, elliptikatrenzööril või sõudeergomeetril, aeroobika, steppimine ja kikkpoks põletavad väga vähe rasva. Põhjus on selles, et pingutavad kardiovaskulaarsed tegevused, millega kaasneb tugev jalgade põrutus, põletavad peamiselt suhkrut, sest keha annab lihastele kütuseks glükogeeni. Glükogeen on üks suhkru alaliike, mida keha säilitab lihastes, maksas ja vereringes. Kui keha tarvitab kütuseks suhkrut, ei põleta see rasva. Et lülitada keha ümber rasvapõletusreziimile, on vaja regulaarset, vähem pingelist kardiovaskulaarset treeningut. Sellist treeninguviisi nimetatakse aeglaseks, pikamaa kardiovaskulaarseks treeninguks. Selle hulka kuuluvad sihikindel, kuid mitte liiga jõuline ja
Erinevate kehaliste võimete arendamine ja edasiviimine sõltub treeningkoormuse efektist ehk millise kiirusega, millise raskusega, kui kaua (ajaliselt) või millise sagedusega konkreetset harjutust sooritada. Kui kasutada harjutuse sooritamisel suuri raskusi, siis on tegemist jõudu arendava harjutusega. Harjutuse sooritamine suure sagedusega või maksimaalselt kiiresti arendab kiirust. Kui teha harjutust ajalises mõttes kestvalt või distantsi mõistes väga pikalt, siis on tegemist vastupidavust arendava tegevusega. Keerukad harjutused (näiteks käte ja jalgade kooskõlastatud tegevust nõudvad harjutused/tegevused) arendavad koordinatsiooni. Harjutused, mis nõuavad keha asendi säilitamist ja selle häirumisel asendi taastamist, arendavad tasakaalu. Harjutused, mille käigus venitatakse lihaseid suurendavad painduvust. (4) Igapäevase treeningprotsessi käigus on kiirusvõimete hindamiseks parimad järgmised testid ja kontrollharjutused:
poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Võrkpall on sündinud Ameerikas 1895 aastal. Ala loojaks peetakse William G. Morganit, kes oli ameerika kolledzis direktor. Sel ajal olid Ameerikas levinud mängud nagu pesapall, jalgpall ja korvpall, kuid need olid tema arust liiga jõhkrad ja tormakad, seega mõtles ta välja pehmema mängu ning nimetas seda mintonetteiks. Nimetus võrkpall ehk volleyball tuli hiljem mängu käigus, sest volleyball tähendabki lendavat palli.
Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused: * rohkem kui kaks sammu palliga jooks *kahekordne- kui põrgatades võtad palli kahte kätte ning hakkad edasi põrgatama, tegelikult peab siis söötma või korvi viskama. *palli kandmine- õhku viskamine ja püüdmine Võrkpall. Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. *Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m.
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Võrkpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu
muusika terapeutiline toime. 7. Kehalisel tegevusel suureneb vereplasma endorfiini sisaldus ning see toob kaasa meeleolu tõusu. Valu tingimustes on kehaomaste opiaatide tootmine vähenenud. 8. Rühiharjutusi tuleb sooritada aeglases tempos, sest nõrgad lihasd ei suuda kiires tempos tööd teha. 9. Väldi kindlasti harjutusi, mis koormavad liialt sinu selga. Lülidevahelised liigesed on ülepinge suhtes kõige tundlikumad. 10. Algul tuleb treenide seljalihaste vastupidavust ja seejärel jõudu. 11. Alusta staatilistest harjutustest ehk harjutustega, mis nõuavad asendi hoidmist (20-30sek.) Isomeetrilises reziimis lihastöö (lihas ei lühene), mõjub lülisambale stabiliseerivalt, sest asendi hoidmine nõuab eelkõige süvalihaste korrektset tööd. 12. Vali harjutused nii, et tagatud on sirutajate- ja painutajate lihaste tasakaalustatud areng. 13. Hea rüht ei tähenda üksnes tugevaid lihaseid. Väga paljud ebamugavustunded saavad
varases lapsepõlves. Juba mõtlemine liikumisega alustamisele suurendab aju verevarustust, mis liikumisel võib kasvada ligi 50%. Seega, koordinatsiooni treening aitab hästi mitmekülgselt treenida ka aju. Toimuvad teatud anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Seega on ka aju liikumisega treenitav, samuti kui lihased. 2.2.2.Painduvuse anatoomilis-füsioloogilised alused Liigeste liikuvusvõime paraneb painduvusharjutuste toimel, kuigi vähemal määral kui lihassüsteemis. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Teiselt poolt aitavad lihaskäävid oma talitlusega ära hoida ka lihaste ülevenitust, mis võiks esile kutsuda vigastusi. Painduvuse taset mõjutab vanus, selle suurenemine toob kaasa elastsete kiudude languse, rakkude hävingu, vedelikukaotuse. Painduvus on seega ainus kehaline võime, mille maksimum on lapseeas ja hiljem langeb (Weineck, Jalak, 2008). 6 3
TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.......
samuti lihaste pindmisele kihile. Lümfivool kiireneb, aitab eemaldada paistetust ja turseid. Tõstab naha ja lihaste toonust. Voolimisvõtteid teostatakse alati aeglaselt. Masseeritav ei tohi tunda valu. · Hõõrumisvõtted. Hõõrutakse liigeseid, sidemeid, kõõluseid, närvide väljumiskohti, nahka. Hõõrumisvõtteid sooritatakse energiliselt, surve aste on suur. Hõõrumisvõttega saab suurendada liigutuste amplituudi ja ka liigeste vastupidavust. Hõõrumisvõtete puhul ei kasutata alati õli, sest ilma õlita on antud võtet kergem sooritada. · Pigistamisvõtted. Pigistamisvõttega masseeritakse lihaskude läbi kogu selle sügavuses, st kuni luuni välja. Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt Enamasti toimub vastuvõtt alt, seda just kõrgemal tasemel, sest seal on tugevamad servid. Võimaluse korral võetakse vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud. Pallile ei lüüa vastu, vaid aidatakse jalgadega kaasa. Selleks tuleb olla poolkükk asendis, ning vastuvõttes tuleb jalgadega tõusta ülespoole, et vastuvõtt oleks sujuvam. Sõrmedega vastuvõttes tuleb
Harjutus säärelihastele Väljaastes, toetudes kätega seinale (puule, varbseinale jm), tagaolev jalg täistallal, suruda puusasid aeglaselt allasuunas Harjutus säärelihastele ja Ahhilleuse kõõlustele Püstiasendis, jalg painutatud hüppeliigesest, suruda varbaid vastu tuge. Harjutus säärelihastele ja Ahhileuse kõõlustele Väljaastes, toetudes kätega seinale (puule, varbseinale jm), tagaolev jalg täistallal. Kõverdada tagaoleva jalga põlveliigesest. Reie eesmistele lihastele Seistes hoida ühe jala kanda istmiku juures, käte abiga Reie tagalihastele Selili lamangus, üks jalg üles tõstetud, tõmmata jalga käte abiga pea suunas Niude - nimmelihasele Toetuda maaolevale jalale, varbad välja sirutatud. Eesolev jalg põlveliigesest painutatud 90 kraadi. Suruda aeglaselt tagaolevat jalga puusaliigesest allapoole. Vaagnavöötme lihastele Tõsta jalg pingile (lauale, kusetile, tõkkele jne), hoida selg sirge ja painutada ülakeha ette suunas. Hoida
Internetilehekülgedel ja samuti kergesti tekkivate vigastuste kohta. Alljärgnevas referaadis mõned kindlad lihtsamad spordialad. 4 1. Jalgrattasõit- mida on oluline igaühel teada Jalgrattasõit on üks levinumaid liikumisharrastuse vorme, mis iga aastaga üha suuremat populaarsust võidab. Jalgrattaga sõitmine tugevdab eriti sääre-, reie- ja tuharalihaseid ning suurendab üldist füüsilist vastupidavust, liikumine värskes õhus tagab aga hea enesetunde ning tekitab meeldivaid emotsioone. Jalgrattasõit ei nõua erilist füüsilist pingutust, kuid rattaga sõites kasvab märkamatult vastupidavus. Jalgrattasõiduks on soovitav valida vähese liiklusega teed või selleks spetsiaalselt ehitatud jalgrattateed, milliseid meil veel kahjuks väga vähe. Parimateks sõidukohtadeks on ehk hoopis aga siledad ja vaiksed metsateed või mereäärsed rajad,
Koormuse optimumiks on isomeetriliste harjutuste puhul 2/3 jõu raksendamine. Kui harjutuste puhul on rakenduv jõud alla 50%, siis jõu juurdekasvu pole loota. Sellist harjutust korrates suureneb vain vastupidavus (Viru 1988). Suuremad lihased (nt suur rinnalihas, selja lailihas, reie sirglihas jt) üldharjutuste tegemisel väga ei väsi, küll aga väsivad väiksemad lihasrühmad. Seepärast tehakse väsimuseelse meetodi rakendamisel eelnevalt suurematele lihastele lisaharjutusi, et neid väsitada. Edasi suudavad konkreetsed harjutused mõjuda juba nii suurtele kui väiksematele lihastele. Väsimusjärgse meetodi korral saavad lihased aga eelnevalt korraliku koormuse, edasi tehakse lihtsamaid harjutusi konkreetsetele lihasrühmadele. Samuti kasutatakse mõlema meetodi kombinatsiooni, samuti võib kasutada erinevaid harjutusi. Kasutada võib ka harjutusi, kus raskus kas suureneb või langeb (Weineck, Jalak 2008).
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder ANTROPOMEETRILISTE NÄITAJATE ERINEVUSED MEES-JA NAISVÕRKPALLURITE SEAS SÕLTUVALT TASEMEST NING MÄNGIJA POSITSIOONIST Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava Juhendaja:Kristjan Kais Koostaja: Martin Mölder Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KEHA ANTROPOMEETRILISED NÄITAJAD...............................................................4 2.MEESTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST.........................4 3.NAISTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST..........................6 4
Nende üldteadmised (ohutus, hügieen, oskus kuulata käskluseid); põhiliikumised (kõnd, jooks, ronimine, harjutuste osa üldkehalisel arendamisel on väga oluline;3. Painduvus-venitusharjutused – roomamine, hüpped, visked, püüdmine); liikumismängud (tugevdada tervist, arendada vastupidavust, kasutatakse lihaste ja liigeste liikumisvõime arendamiseks. Neid harjutusi viiakse läbi pärast hoo-või kiirust ja tähelepanu);erinevad spordialad ( võimlemine, sportmängud, ujumine, suusatamine);tants
Treeneri isiksus ja sellest tulenevad võimed on ainult üks osa treeneri meisterlikkusest. Teise osa moodustavad tööks vajalikud teadmised ja oskused ning aeroobikatreenerite puhul ka hea kehaline vorm. TEOREETILISED TEADMISED • omab põhiteadmisi inimese anatoomiast ja füsioloogiast, psühholoogiast, füüsilise treeningu alustest, tervisliku toitumise alustest jne; • teab harjutuste mõju organismile, mõistab iga harjutuse vajalikkust ning oskab seda selgitada ka kliendile (millistele lihastele üks või teine harjutus mõjub); • teab, millised harjutused tekitavad terviseriske, oskab kasutada alternatiivseid harjutusi (valesti valitud harjutuste puhul on oht kutsuda organismis esile muutusi, millest võivad tuleneda kahjustused ja tervisehäired); • oskab tundi metoodiliselt õigesti üles ehitada ning seda juhtida. PEDAGOOGILINE MEISTERLIKKUS (PRAKTILISED OSKUSED) • valdab aeroobika spetsiifi list harjutusvara ja terminoloogiat nii inglise kui ka eesti keeles ning oskab
Korda 10-15 korda. Enesetunde järgi võid seda harjutust juba kohe peale sünnitust vaikselt tegema hakata. Keisrilõike puhul tuleks kõhulihase harjutustega vähemalt 3 kuud oodata. Mõnel juhul aitab lihastel taastuda spetsiaalse vöö kandmine peale sünnitust. Paremaks tulemuseks on hea bandaaži juba enne sünnitust kandma hakata. Vööd võiks kanda viimasel raseduskuul kuni 6-8 nädalat peale sünnitust. See ei aita mitte ainult lihastel taastuda, vaid vähendab ka seljavalu. Kui kõhulihased on üksteisest liiga kaugele nihkunud ja kõht on ikka suur, aitab viimase lahendusena seda leevendada ka ilukirurgia, mille käigus lihased üksteisele jälle lähemale tuuakse. Kuid seda protseduuri saab ette võtta vaid juhul, mil laps enam rinnapiima ei tarbi ning kui sa oled kindel, et rohkem lapsi ei taha. Ka rasedusaegne hormoonide muutumine suurendab nahaalust rasvkudet. Lisaks
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis p
Sõudeergomeeter 674 kcal/t Meie kehakuju loovad skelett, lihased ja rasvkude. Muutes lihas-ja rasvkoe omavahelist suhet ning arendades lihaseid proportsonaalselt, saab kehakuju teadlikult muuta. Nii on võimalik soovi korral vormida kitsaid õlgu laiemaks ja laiu puusi peenemaks. Ühegi treeninguga ei saa mõjutada lihaseid soovitud kehapiirkonnas nii tõhusalt kui jõusaalitreeninguga. Muutuse läbiviimiseks vajalikud seadmeid võib leida jõusaalis. Lihastreening lisab jõudu ja vastupidavust, tugevdab luustikku, aitab võidelda osteoporoosi vastu, vormib keha ja parandab rühti ja kehatunnetust, kiirendab ainevahetust või takistab selle aeglustumist ning väldib ja leevendab seljavalusid. Jõutreening on efektiivne taastusravi meetod mitmesuguste vigastuste korral. Kellaaeg Hea aeg harjutamiseks on ajavahemikus kell 16-19, kuid sobiv aeg on ka hommikul kella 8-10 vahemikus. Lihastreeningu mõju Lihastreeningu toime lihastele tuleneb korduste arvust ja raskustest. Kuna viimased
Toidulisandid 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult
a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid: väike kummipall, ämber, hüpits 2 tähist Võistlejal on käes väike kummipall, ta jookseb sellega ümber 12m kaugusel oleva tähise ja asetab palli stardist mõne meetri kaugusel asuvasse ämbrisse jookseb siis võrkpalli otsajoonel asuva tähise taha, kus asub hüpits, teeb hüpitsaga 10 sulghüpet, jookseb ämbri juurde, võtab palli, jookseb veelkord ümber esimese tähise ja viib palli järgmisele võistlejale. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: võrkpall, ämber, 2 võimlemisrõngast, riidest tunnel, tähis Võistlejad kolonnis stardijoone taga, pall kolonni esimese käes. Stardikäsklusel annab esimene võistleja palli üle pea kolonnis teisele võistlejale, see omakorda jalgevahelt kolmandale, kolmas üle pea neljandale jne. kuni viimane saab palli, roomab kaaslaste jalgevahelt koos palliga ette, asetab palli stardist 3m kaugusel olevasse ämbrisse, jookseb rõngani, poeb sellest läbi, poeb läbi
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks
Kui jooksmisel langeb peamine koormus jalgadele, siis nüüd lisaks veel juhtrauale, sadulale ja pedaalidele. Seega on spordiala väga sobiv ka liigeseprobleemide ja ülekaalu korral. Samuti on jalgrattsõit hea spordiala teiste alade tegijatele. Jalgrattasõitu võib harrastada kõrge vanusesni. Jalgrattasõidus on koormatud enam kui üks kuuendik lihaskonnast, mis vastuidavuse arendamiseks väga soodne. Harjutades intensiivsusega 60 % maksimumist, tugevdate nii tervist kui vastupidavust. Ainevahetuses kasutatakse kestvamatel koormustel aga valdavalt rasvu. Jooksmine- Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugvdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamiseks suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. ,,Pole olemas halba ilma, on vale riietus"
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud väh
Meie eesmärgiks oli uurida välja mis tähendab termin vastupidavus ning milline on üks vastupidavustreening, mida see sisaldab ning milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud. Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased. 3 Summary In our research program, we are investigating endurance training. We examined how endurance training takes place and how it's carried out. We chose this topic because we participate in sporting activities ourselves and this new knowledge can contribute to our development in our own personal lives, as well as it helps and contributes to the work we do
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
