3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada, siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha. Täitmise käigus on asendamine lubatud. 2
Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4.
kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud. Käsiraha Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks
-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit Teenuste osutamise lepingud: • teenuste osutamise lepingute süsteem VÕS-s • käsund • töövõtt Pootle kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine • Üldpõhimõte §90 • Üleandmiskohustusega seonduvad kulud: ◦ §215 lg1 ◦ Üleandmise kulud §209 lg-s 4 nimetatud üleandmise viiside puhul §215 lg2
maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. (3) Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. § 640. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek (1) Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (2) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. § 641
Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et maatükk vastaks oma koguselt lepingutingimustele ehk oleks täpselt 1000 ruutmeetrit. Ostja maksis ostusumma täies ulatuses. 1. Põhikohustused => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle. 2. Kõrvalkohustus => VÕS § 217 lg 1 järgi peab asi vastama lepingutingimustele ja VÕS § 77 lg 1 teine lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. 2. Rikkumine. VÕS § 100 mõttes on selles kaasuses tegemist kohustuse mittekohase täitmisega
1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused),
kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. (3) Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek (1) Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (2) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Töö vastavus lepingutingimustele
ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. (3) Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek (1) Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (2) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Töö vastavus lepingutingimustele
2.1. Võõrandamislepingud Erilist kohta lepingute hulgas, eelkõige oma majandusliku tähenduse poolest, omavad lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale. Müügitehing eeldab asja üleandmist ostjale, kuid see üleandmine võib lepingus olla sätestatud erinevalt. Juhul kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, loetakse asi üleantuks selle andmisega ostja valdusse.
vääringus ja kehtiva rahaga. Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping.
areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida
maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (640) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Töö vastavus lepingutingimustele
a. Müüja toimetab Ostja nõusolekul Kaubad Ostja näidatud kohta Poolte eelneva kokkuleppe alusel. 2.2 Müüja kohustub säilitama Kaupade tootjapoolse markeeringu ja pakkimise. 2.3 Kaubad antakse üle vastavalt Kauba saatelehele. Kaupade üleandmise tõendamiseks annab Ostja esindaja allkirja Kaupade saatelehele, millest üks eksemplar jääb Ostjale, teine Müüjale. 2.4 Kaupade juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Müüjalt Ostjale Kaupade üleandmisel. 2.5 Ostjal on õigus esitada Müüjale pretensioon Kaupade puudujäägi või käesolevale Lepingule muu mittevastavuse korral 1 (ühe) kuu jooksul arvates Kaupade vastuvõtmisest. 3. Kaupade kvaliteet ja vastavus Lepingu tingimustele 3.1 Üleantavate Kaupade kvaliteet peab vastama kokkulepitud tehnilistele tingimustele ning tavalistele kvaliteedinõuetele, mis on sätestatud lisas 1,
Sellepärast tuginedes VÕS § 217 lg 2 p-le 2 võib nentida, et asi (ostetud sõiduauto) ei vasta müügilepingu tingimustele, sest asi ei vasta lepingutingimustele, kui asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Vastavalt VÕS §220 lg 1 ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Antud juhul ostja ei täitnud seda nõuet, kuid vaatamata sellele VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata
ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (640) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või
Sander Pruul LL11 Töövõtuleping Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping (TVL) Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Lepingu pooled: töövõtja ühelt poolt ja tellija teiselt poolt. Tasu: tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata. Töövõtuleping Töö tegemise aeg: määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. Lepingu kestus: TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövahendid: töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega. Töövõtuleping Puhkus: töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule. Ravikindlustus: TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta t
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
3.2.2. Kauba mittevastavus Lepingule tähendab, et Kaup on kõlbmatu selleks eesmärgiks, nagu tuleneb Lepingust või Lepingu lisadest või Kaup ei ole see Kaup, mille Ostja on tellinud. 3.3. Ostja on kohustatud Kauba kättesaamisel Kauba viivitamatult ise või oma esindaja kaudu üle vaatama. 3.4. Kui ülevaatamise käigus selgub, et Kaup ei vasta punktis 3.1 toodud nõuetele või puuduvad punktis 5.3 toodud dokumendid, on Ostjal õigus keelduda Kauba vastuvõtmisest. 3.5. Juhul, kui Ostja avastab Kauba mittekvaliteetsuse, varjatud puuduse või Kauba mittevastavuse Lepingule, mida ei olnud võimalik avastada Kauba tavalisel ja mõistlikul kontrollil, peab Ostja teatama sellest Müüjale [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) tööpäeva jooksul Kauba kättesaamise kuupäevast. 3.6
Vastus: Antud osapooled peaksid sõlmima müügilepingu. VÕS §11 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 208 lõige 1 sätestab müügilepingu mõiste, mis ütleb,et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Karl ja Kristan peaksid tegema omavahel müügilepingu, mis sätestaks üleantava objekti andmed, üleandmise kuupäeva ja koha, müügitasu. Ostja võib nõuda ka müüjalt VÕS § 230 lõige 1 täitmist, mis sätestab müügigarantii tingimused. 4.Pensionär Jaan Jõuram soovis vahetada oma puumajas asuvas korteris radiaatorid moodsate alumiiniumradiaatorite vastu. Selleks tuli eelnevalt lõigata vanad malmradiaatorid välja
sõlmitakse. Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused. Müügilepingu alusel müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping on oma olemuselt võlaõiguslik võõrandamisleping, mille alusel kohustub üks isik ehk müüja andma teisele isikule ehk ostjale üle lepinguga kindlaksmääratud asja. Seega müügilepingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele ja seda tasu eest. Lepingu sõlmimisel on oluline meeles pidada, et müügilepingu alusel tekib üksnes kohustus asi üle
2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või Tellimust muuta kahe (2) tööpäeva jooksul eelnimetatud teavituse kätte saamisest. 2.3 Kaupade üleandmisel allkirjastavad Pooled kaupade üleandmise vastuvõtmise akti. 2.4 Kaupade juhusliku hävimise riisiko läheb Ostjale üle ning Tarnija Kaupade Ostjale üleandmise kohustus loetakse täidetuks Kaupade üleandmisega Ostjale või Ostja poolt nimetatud isikule
esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või Tellimust muuta kahe (2) tööpäeva jooksul eelnimetatud teavituse kätte saamisest. 2.3 Kaupade üleandmisel allkirjastavad Pooled kaupade üleandmise- vastuvõtmise akti. 2.4 Kaupade juhusliku hävimise riisiko läheb Ostjale üle ning Tarnija Kaupade Ostjale üleandmise kohustus loetakse täidetuks Kaupade üleandmisega Ostjale või Ostja poolt nimetatud isikule. Omandiõigus Kaupadele läheb
saunaosa sisuliselt uuesti ehitada ja asendada ka kaminahju koos korstnaga. Avatud katusekonstruktsioonid olid osaliselt söestunud, mis viitas lokaalsele põlengule katusel. Lisaks ilmnevad mitmed väiksemad puudused. A teatas B-le ja C-le koheselt ilmnenud puudustest ja kutsus nad läbirääkimistele. Läbirääkimised olukorra lahendamiseks tulemusi ei andnud. A pakkus kokkuleppel lepingu lõpetamist, ostuhinna alandamist või puuduste kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamist. B ja C millegagi ei nõustunud, vaid olid seisukohal, et kasutatud elamu ei peagi olema paremas korras, neil oli olemas kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba, samuti pidi A ja koos temaga nendega ehitist ülevaadanud ehitusspetsialist E maja tegelikust olukorrast aru saama. A hinnangul kuluks puuduste kõrvaldamiseks hinnanguliselt 25 000 eurot.
P5 – vallasasja mittevastavus; ei P6 – tarbijalemüük; ei Järelikult ei olnud korsten keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 p 2 II poole ja VÕS § 77 lg 1 II lause järgi. Kas mittevastavus eksisteeris enne asja üleandmist ostjale? – Jah, ostja ostis elamu pärast seda, kui korsten oli juba paigaldatud. VÕS § 218 lg 1 I lause teise poole mõistes oli puudus olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminekul H- le. Riisiko läks üle VÕS § 214 lg 2 järg asja üleandmisega, korsten oli puudustega juba enne seda. 3. Vastutus VÕS § 218 lg 1 – müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Jah, eeldused on täidetud: asi ei vastanud lepingutingimustele ja mittevastavus oli olemas enne riisiko üleminekut H-le. Puuduvad vastutust välistavad asjaolud?:
õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust 4 piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seadus näeb ette küll ostja kaitseks ka erandeid (nt kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav või on müüja teadlikult varajanud puudusi), kuid vaidluste välitmiseks tuleks ostjal järgida seaduses või müügilepingus ettenähtud tähtaja- ja sisunõudeid. Taganemine tähendab endise olukorra taastamist st ostja annab ostetud asja tagasi müüjale ja müüja kohustub ostjale tagastama raha. Seega peab esmalt nõudma puuduste kõrvaldamist st nt asja parandamist. Juhul kui müüja mõistliku aja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib ostja puudused ise kõrvaldada ning pärast nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist
a. juhul, kui rikkumine on vabandatav). Käesoleval juhul pole tegemist vabandatava rikkumisega, sest tegemist pole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Ehk Aksel vastutab rikkumise eest. 4. Õiguskaitsevahendiks võib rahalise kohustuse täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 olla. Selle eeldusteks on: kehtiv leping (+), kohustuse rikkumine (+), vastutus (+) - eelnevalt kontrollitud. 5. Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul Akseli ja Valduri vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 alusel. Selle käenduslepingu kohaselt kohustus Valdur (käendaja) kolmanda isiku ehk Akseli (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 144 lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema kirjalikus vormis. Antud
Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, küttegaasiseadmetele, gaasipaigaldistele jne.. Müüja peab tundma oma ala prefessionaalina müüdava kaubaga seonduvaid siseriiklikke ja otsekohalduvaid EL õiguakte. 2. Tarbija teadmine puudustest. Pretensiooni esitamise õigus Müüja ei vastuta puuduste eest, kui puudused olid ostjale asja üleandmisel teada või pidi neist teadma. Sellisel juhul eeldatakse ostja poolset nõustumist puudusega ning ostjal puudub õigus kasutada teadaolevate puuduste suhtes õiguskaitsevahendeid. Seega ei vastuta müüja puuduste eest, mida ta oli ostjale lepingu sõlmimisel avaldanud. Ostja teadmisega võrdsustab seadus olukorra, kus ostja ei teadnud asja puudusest temapoolse raske hooletuse tõttu. Teadma pidamiseks saab lugeda ka need juhtumid, kus ostja oli asja lepingu sõlmimisel üle vaadanud ja puudus väga kergesti märgatav. Vaidluse korral lasub puudusest teavitamise tõendamiskoormus kauplejale.
teadliku valiku tegemiseks ning õigeagset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta. Põhinõuded avaldatavale informatsioonile: a) peab olema tõene b) võimaldama tadliku valiku tegemist c) avama võimalikud kaubaga/teenusega seotud riskid Teadliku valiku tegemiseks on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne lepingu sõlmimist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta, hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja selles tulenevate õiguste, kohustuste ning vastutuse kohta. Lepingueelsetel läbirääkimisetel peab kaupleja teavitama tarbijat kõigist asjaoludest,mille vastu tarbijal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis,kui ostja seda ise otseselt ei küsi. 10.Kauba ja hinna suhtes kehtivad nõuded Kauba hinna avaldamise üldnõuded:
täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii:Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe
vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega seega veel omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing (vt TsÜS § 6 lg 3), millega antakse üle omand müüdud asjale. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese e asi Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lõike 1 lõpuosas. Ostjal on kaks peamist kohustust: 1) ostja on kohustatud tasuma müüjale ostuhinna (selle kohta sisaldub erisäte ka VÕS §-s 213) ning 2) ostja on kohustatud müüdud asja vastu võtma. Praktiliselt on eelkõige oluline ostuhinna tasumise kohustusega seonduv. Ostuhind tuleb tasuda lepingus kokkulepitud ajal, kohal ja viisil 8. Kinkelepingu mõiste (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või
Vastupidi, Prokuliaani koolkonda juristid on toibunud sellist lepingu ostumüügist ja eraldanud seda erilepingu alla vahetustehingu alla. Paulus tunnistab õigeks Prokuliaanide vaatenurga ja tugevdab enda seisukohta järgmise mõttega: kui lepingu alusel asja vahetatakse mitte raha vastu, vaid teise asja vastu, siis see ei lange kokku ostumüügi põhimõttega: üks asi on müüa, ja teine osta. Me teeme vahet ostjal ja müüjal, seega peame eraldama ka kaupa ja hinda. (6) See viimane vaatenurk, et ostmüük eeldab asja üleandmist mitte mingi teise asja eest, vaid raha eest, on võitnud. Samal ajal kaubanduse ja majandusliku elu arenguga üha olulisemaks 4 muutus ostmüük mitte sula raha eest, vaid krediidi: müügilepingu täitmine ei toimu
täitnud. Seetõttu palume Teid tungivalt müügilepingu objektiks olevad kaubad hiljemalt viie tööpäeva jooksul käesoleva pretensiooni kuupäevast meile AS-i ____________ tegevuskohas üle anda. Juhul, kui OÜ _______________________ meie poolt kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul oma kaupade üleandmise kohustust ei täida, taganeb AS _______________________ OÜ-ga _____________________ sõlmitud müügilepingust nr ______ ja nõuab lepingu alusel üleantud ostuhinna tagastamist (ja lepingus ettenähtud leppetrahvi maksmist summas _______________ jne). Lugupidamisega, ___________________________________ Nimi Ametikoht Kontaktandmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
