tegelane. Paljusid inimesi Eestis ja Venemaal nimetatakse "Valgustajaks". Teadlane on 84-aastane. 2019. aastal ilmus tema uus raamat „Elanikust Kodanikuks“, mille ta nimetas õpikuks neile, kes tahavad iseseisvalt mõelda. See raamat tundub mulle väga oluline, kuna mul on isiklikult Venemaa kodakondsus, kuid elan pidevalt Eestis ja armastan seda riiki, tahan olla kasulik. Mulle meeldis väga, et see raamat oli kirjutatud inimestele - eesti ja vene keeles. Vooglaid ütles, et raamatu vene keelde tõlkimiseks oli mitu põhjust. Üks neist on see, et Eesti on multikultuurne riik, kus eestlased, venelased ja muud rahvused elavad kõrvuti, teevad koostööd, mis tähendab, et nad peavad üksteist mõistma. Raamatu tõlkimine vene keelde on Vooglaidu austusavaldus Eesti venekeelsele elanikkonnale. Viimastel aastatel on ilmunud palju raamatuid ja artikleid, mis mõjutasid ühel või teisel viisil mitte ainult eestlaste huve, vaid
Autor tugineb oma töös nähtule, kogetule ja kasutatavale allikmaterjalile, mis puudutab erinevates tingimustes elamist ning kasvamist. Hüpotees: asendusperre tulnud lapsel on kohanemisraskusi ja sotsiaalabi puudub. Teema on väga aktuaalne, sest on palju lapsi, kes mingil põhjusel ei ela koos oma pärisvanematea, sest vanemad ei saa oma eluga hakkama ega suuda seetõttu ka oma last ülal pidada ja nendele lastele on leitud asenduspered. Teemat on uurinud Ülo Vooglaid, Helle Veetamm, Keiu Tonts, kristi Kõiv. Ülesanded: töötada läbi teemakohane kirjandus ja teoreetilised seisukohad antud teemal; Töö empiirilise osa ülesanded on: viia läbi intervjuu hooldusvanematega ja hoolealusetga; uurida kuidas saavad kasulapsed hakkama uues kasvukeskkonas ja milliseid probleeme tuleb esile; välja selgitada kas ja kuidas saadakse sotsiaalabi kui seda vajatakse; analüüsida intervjuu küsitluse tulemusi ja teha kokkuvõtteid.
, Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.). Humbolt State University. 1 3.11.2009 Õpiväljundid Kursuse läbinud üliõpilane:
19/10 89) : ,,Praegu mäletavad vähesed, millest see kõik algas. Ometi sai kõigi praeguste protsesside lähtepunktiks võitlus vabariigi keskel fosforiidi kaevandamise täiesti metsikute plaanide vastu. Ma tunnen seda piirkonda hästi. See on Eesti eluallikas, omapärane pinnavee reservuaar. Selle ala muutmine kuumaastikuks tooks kaasa katastroofi mitte üksnes seal, vaid kogu Eestis." Õigusinstituudi professor Ülo Vooglaid kinnitab, et just fosforiidisõjas said eestlased üle hirmust ja aukartusest kodumaad okupeerinud hiiglasliku impeeriumi ees, just seeläbi algas eestlaste avalik võitlus N Liidu keskvõimuga. Ü. Vooglaid: ,,Fosforiidisõda tekitas inimestes kolossaalse hingejõu, mis osutus niivõrd suureks, et pühkis eest igasugused tõkked. Kõigepealt oli tekkinud ühine tunne, seejärel ühine infoväli, ühesugune mõtlemine. Lõppkokkuvõttes kujunes välja ühetähenduslik selgus
Tolerantsus kelle eesmärk? Sallivus, see on ühiskonna võimelisus aktsepteerida harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, ideoloogiad, kultuure ja kombeid-tavasid ,,Tolerantsus ei tähenda kõikesallivust, vaid nõuet respekteerida endast erinevaid inimesi olenemata sellest, kas nende valikud on meile vastuvõetavad või mitte ," nii on arvanud Eesti Ekspressi kolumnist Varro Vooglaid. Milline on meie Maarjamaa hetkeseis? Eurostati uuringu järgi kahaneb Eesti rahvaarv 2051. aastaks 17 protsenti. Üsna drastiline, kas pole? Tolerantsus on praegu Eesti ellujäämiseks elementaarselt vajalik ja seda mitte ainult negatiivse iibe seisukohalt. Kiiremas korras beebibuumi meil tõenäoliselt tekitada ei õnnestu, aga olemasolev inimressurss peaks siiski andma maksimaalse panuse tolerantsuse näol, et riik, mis oleme meie ise Eesti Vabariigi kodanikud, hästi toimida saaks
arenema hakanud 1990. aastatest. Tänapäeva tehnoloogia kiire areng on muutnud töö...de iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sh teadmiste omandamine omandavad üha suurema osatähtsuse. 2.Probleemide lahendamine on ettevõtte juhtkonna üheks põhitegevuseks.Probleemid võivad olla seotud toodanguga, materjalidega, tehnoloogiaga, töökeskkonnaga, kasumiga jne. Ka tööõnnetused, töölt puudumine seoses tööst tingitud haigestumistega on probleem. Professor Ülo Vooglaid on öelnud ilusti, et töötervishoid on eeskätt moraalne probleem. Igapäevaelus tekivad probleemid sageli siis, kui on tegemist uudse situatsiooniga, mille lahendamiseks puudub tegevuskava. Kui on teada lahendamise algoritm, siis probleemi pole. 3.Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste hankimise algoritm pole teada.4.Ei. 5.Sellisel juhul tuleb süstemaatiliselt välja töötada probleemi
Hea õpetaja peab eksimist inimlikuks. Heale õpetajale ei valmista raskusi eristada eksimusi, mida oleks vaja andestada, õnnetusi, mille puhul oleks vaja kaasa tunda, ja sigadusi, mille puhul tuleb eesmärgi- või sihiteadlikult meetmeid rakendada. Hea õpetaja õhutab lapsi uurima ennast ja end ümbritsevat maailma kui süsteemi. Hea õpetaja suudab luua kultuuri- ja ühiskonnaseose, mineviku- ja tulevikuseose, igavikulise ja hetkeseose. / Vooglaid, Ü 2003.a./ Hea õpetaja püüab olla, mitte näida. Hea õpetaja usub ja usaldab õpilasi ja õpilased usuvad teda. Heal õpetajal ei ole alaväärsus- ega üleväärsuskompleksi, mida laste peal välja elada. Hea õpetaja suhtleb õpilastega, mitte ei kohtle neid, ei alanda ega hirmuta lapsi. Hea õpetaja abistab nii last kui ka lapse vanemaid ja vanavanemaid selles, et kodu kui lapse arengu põhikeskkond saaks olla igati soodne lapse igakülgseks arenguks.
Rudolf Steiner väidab Spinoza mõttekäigu peale järgmist, millega ka mina nõustun : „Inimesel pole teadvus ainult oma teost, vaid tal võib olla teadvus ka põhjustest, mis teda juhivad.“ Spinoza oma mõttekäiguga unustaks nagu ära vahe sunnilistel orgaanilistel tahtmise-protsessidel ja tegevuse motiividel, mida tunnetatakse ja läbi nähakse. 2 Varro Vooglaid: vabaduse loosungi all 30.01.2007 aastal avaldas ajaleht „Postimees“ Helsingi ülikooli doktorandi artikli „Vabadus olla ori“. Varro Vooglaid väidab: „Inimesel on tõepoolest vaba tahe ning ta on oma otsustes vaba, ent on silmakirjalik ja vale eitada keskkonna mõju võimalustele ja võimele oma vabadust kasutada.“ Poliitik tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete
õhin tülpimuseks ning omajagu trotsi said minu poolt tunda paljud õpetajad. Abituuriumis olin endale juba teadvustanud, mis põhjusel ma vahel kooli vastu nii väga võitlesin. Mulle on alati meeldinud õppida, kuid kui ikka õpetaja on vastumeelt, siis ei kutsu ka tema antav tund osa võtma ning aine võib muutuda isegi vastumeelseks. Oma kooliajast mäletan paljusid jäiga ja nüri suhtumisega pedagooge, kes lämmatasid õpilases igasuguse vaimsuse ning sellega ka võimaluse areneda. Ülo Vooglaid on öelnud: "Haridus ei ole teenus. Haridus on subjekti üks karakteristikaid, nagu näiteks usk, armastus, töökus, ausus. Haridus on inimese kvaliteedi näitajatest üks. Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla kõigega, mis ette tuleb." (Pärnu Postimees, 2003) Kohati kardan, et võin oma eesmärkides olla naiivne, aga minu soov ja tahtmine ning ka suurim põhjus, miks ma õpetajaks tahan saada, on
Demagoogid, mis tahes mõjutajad, saavad enam-vähem karistamatult tegutseda just seetõttu, et rahvas ei tunne neid ära ning laseb endaga pahaaimamatult manipuleerida. Ülevaade "ajupesust“ ja demagoogiast võib olla vajalik selleks, et minevikus toimunust paremini aru saada, mõista eri aegadel ja eri oludes elanud-tegutsenud inimesi ning aimata tulevikku. KASUTATUD KIRJANDUS Taylor, K. (kuupäev puudub). Ajupesu. Mõtete kontrollimise teadus. Pilgrimi raamat. Vooglaid, Ü. (kuupäev puudub). Kõne, demagoogia ja demokraatia.
Näide: ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" (Liiv, 2011: 12). · Refereering enne lause lõpus olevat punkti või lõigu puhul pärast viimase lause punkti (Arrak, 1991: 117) Näide: Ametialane ettevalmistus tulevastel õpetajatel, treeneritel, arstidel ja teiste kutsealade esindajatel on tema sõnul minimaalne, mistõttu kaasneb inimeste oskamatus olla nendes rollides, mida ühiskond ja kultuur neilt ootab (Vooglaid, 2000: 134). Sisukord siia ei kuulu tiitelleht ja sisukord Sissejuhatus · Teema valiku põhjendus · Eesmärgid, saavutamise vahendid/meetodid/allikad · Probleem hüpotees Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Probleem on lahendust nõudev küsimus, mitteteadmine, hinnata saab lahendustingimusi ja meetodeid Hüpotees on teadaolevatel faktidel rajanev tõestamata teaduslik oletus (mitte tõde),
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige.
2. Suhteline vaesus aastal 2013. [08. Märts 2015] https://statistikaamet.wordpress.com/2015/01/29/suhtelises-vaesuses-elas-2013-aastal- iga-viies-elanik/ 3. Suhteline vaesus. [08. Märts 2015] http://et.wikipedia.org/wiki/Suhteline_vaesus 4. Vaesus ja arengukoostöö. [08. Märts 2015] http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/inimoigused/vaesus-arengumaades/vaesus-ja- arengukoostoo/ 5. Vaesus tekitab vaesust. [07. Märts 2015 http://www.eesti.ca/ulo-vooglaid-vaesus-tekitab-vaesust-maaleht/article7960 6. Vaesus Eestis [07. Märts 2015] http://ec.europa.eu/ewsi/UDRW/images/items/docl_14594_843249939.pdf 9 10
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Liis Tõnismaa ALAN F. CHALMERS ,,MIS ASI SEE ON, MIDA NIMETATAKSE TEADUSEKS?" Raamatuülevaade Juhendaja: Varro Vooglaid Tallinn 2010 Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Läbi ajaloo on üritatud vastatud küsimusele ,,mis on teadus?". Seetõttu on tekkinud palju erinevaid arusaamu, mille esindajad usuvad, et just nende selgitus on parim ja tõelähedaseim. Siiski pole leitud ühte ja õiget seisukohta ning igaühele jääb oma arvamus. Adam Chalmers on oma raamatus teinud neist arusaamadest hea ülevaate ning avaldanud ka oma arvamuse.
7 2. VAESUSE TAGAJÄRJED 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus Vaesuse tagajärgede mõju on väga laialiulatuv ja tagajärgede mõju ulatub kaugele tulevikku. Vaesus võib olla ka koonerdamise ja/või laristamise tagajärg, lisab ta lõpetuseks. „Inglane ütleb, et ei ole nii rikas, et osta endale odav ülikond. Eesti ei ole nii rikas, et piirduda viletsa õppega ja pidada ülal kümneid tuhandeid vaeseid.” ( Vooglaid Ü. Maaleht) Nii nagu põhjuseid on ka vaesuse tagajärgi erinevaid : võõrandumine ühiskonnast; madal enesehinnang; tervise halvenemine; kodutus; vaesuslõks; kalduvus kuritegevusele. Vaesuse tagajärjel inimesed võõranduvad ühiskonnast, selle põhjustab vaesusega kaasnev madal enesehinnang. Madala enesehinnangu põhjustajaks on halb elukvaliteet, suutmatus tänapäevases tarbimisühiskonnas olla võrdväärne, millega kaasnebki
ühiskonnasuhete taastamisele ja tootmise viimisele turumajanduslikele põhimõtetele. Sel perioodil seadsid ametiühingud eesmärgiks töötajate elatustaseme tõusu läbi parema palga. Ametiühingutel tuli oma liikmete ja teiste palgasaajate õiguste eest seismiseks väga põhjalikult ja konkreetselt tegeleda palgapoliitikaga uuenevas majandusolukorras, kusjuures eeskuju polnud kuskilt võtta. Ametiühingute nõuandjateks olid tänagi tuntud tegijad Ülo Vooglaid, Juhan Sillaste, Heido Vitsur, Janno Reiljan jt. (Vare., Taliga 2002: 4). 1989 juuni Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu laiendatud pleenum, kus otsustati eralduda Üleliidulisest Ametiühingute Kesknõukogust ja korraldada kongress. Asutati ajaleht ,,Rahvaleht". Detsembris Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu XX kongress. Võeti vastu tegevuskava, kuulutati end vabaks sõltumatuks ametiühinguorganisatsiooniks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 15-16).
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Eksamieeldustöö Helen Kahur Juhendaja lektor Varro Vooglaid Tallinn 2014 1 I. Maailmas on tohutu hulk erinevaid süsteeme, mille käsitlusviisid võivad üksteisest erineda ning tihtipeale osutuvad nad keerukamateks ja mitte nii iseenesestmõistetavateks kui me arvata oskame. Peeter Loorentsi 1998. aasta väljaanne 'Süsteemse käsitluse alused' selgitab ning püüab luua universaalseid meetodeid kuidas
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tallinna filiaal Bat Huumus Peeter Lorents “Süsteemse käsitluse alused” Raamatu kokkuvõte Juhendaja Mag Jur Varro Vooglaid Tallinn 2014 Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25. septembril 1951 ning ametilt matemaatik ja poliitik. Lorents on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 Vaata läbi kõik õisi materjalid ja iga küsimuse juures oska tuua ka näiteid. Oska korrektselt viidata ja refereerida ja muud sellist,kui ta teksti ette annab. Alltoodud küsimused on mõeldud abiks valmistumisel teadustöö aluste kursuse arvestuseks. Palun mitte arvata, nagu peaks arvestuse küsimused olema tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast. 1. Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine. Inimene pürgib selle poole, kuidas asjad on, et seda mõista. Religioosse inimese tunnetus-maailmas on tähendust rohkem, kui me suudame ära tunnetada. Meelte tunnetus- nägemine, kuulmine, haistmine, ...
lugemisaegseid harjutusi. Mõttekas oleks õppijatele aimu anda, kuidas läheneda lugemistekstile ning millised võtted on kõige tulemuslikumad. (2 lk 31) 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 1. Lerkanen, M-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. Kärtner, P. (). Lugemisoskuse arendamine. 3. Aher, S. & Kala, U. (1996). Aktiivõppe käsiraamat. Tallinn: AVITA. 4. Vooglaid, Ü. (2014). Kirjaoskus - arengu, koostöö ja heaolu eeldus. [2014, november 2]. http://ylokool.com/artiklid/kirjaoskus-arengu-koostoo-ja-heaolu-eeldus/ 5. Ruus, V. (1996). Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 6. Vardja, M. (2011). Lugemine. Lugemisstrateegiad ja nende kujundamine. [2014, november 2]. http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_12._Lugemine._Lugemisstrateegiad_ja_nen
5 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 6 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 7 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 6 haritum on inimene seda reserveeritum on ta iseloom ja seda paremini ja oskuslikumalt oskab ta seda kasutada. 1.3 Vabadus olla ori 30.01.2007 aastal avaldas ajaleht ,,Postimees" Helsingi ülikooli doktorandi artikli ,,Vabadus olla ori".8 Varro Vooglaid väidab: ,,Inimesel on tõepoolest vaba tahe ning ta on oma otsustes vaba, ent on silmakirjalik ja vale eitada keskkonna mõju võimalustele ja võimele oma vabadust kasutada." 9 Doktorant tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks
Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2 Hindamine Kaasuste lahendamisel hinnatakse üliõpilase oskust esitada lahendus(käik) kooskõlas kaasuste lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist: 1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires; 1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks
mis vaatavad inimkäitumist erinevates raamistutes( vanglad, haiglad). Ülevaated erinevate maade ja piirkondade(regionaalsed) olustikust. 2002 a- ilmus sellest uuem ja arendatud versioon, kuigi see oma mahult on märgatavalt väiksem, regionaalseid ülevaateid see ei sisalda. Raul Kilgas kirjutas ülevaate inimese ruumikäitumisest ja privaatsusest Tartu ülikooli sotsioloogi labor Ülo Vooglaid, Peeter Vihalemm, Marju Lauristin Moskvas oli olemas instituut VNIITE (vene keeles) tehnilise esteetika uurimise instituut (toodete disainimine külmkapid jne) Ülo Vooglaid uurimus teie kodud, küsitleti umbes 2000 perekonda üle Eesti, nii suurtes küades kui ka linnades ja ka metsataludes. Selle käigus joonistati üles leibkonna koduplaan(kodumasinad ja muud esemed, kus nad piknesid) ja küsiti ka inimeste suhtumist neisse. Mammutuurimus üks
ettevalmistusi üleminekuks oma rahale; 3) Liikumine isemajandamise suunas tähendas kahtlemata liikumist iseseisvuse poole. Eelnevalt Moskvas toimunud erinevaid katseid saada idee oma rahasüsteemile üleminekuks olid nurjunud.1989. aasta novembris pandi seadus hääletamisele N Liidu Ülemnõukogu mõlemas kojas. Rahvuste Nõukogus esindasid Eestit Arnold Rüütel, Mihhail Bronstein, Igor Gräzin, Klara Hallik, Jüri Kahn, Siim Kallas, Tiit Käbin, Ülo Nugis, Ülo Vooglaid, Tadeus Pupkevits ja Juhan Aare. Liidunõukogusse kuulusid Marju Lauristin ja Vello Vare. Hääletamises osales 400 saadikut. Mõlemas kojas loeti seadus vastuvõetuks, kui seda toetab vähemalt 136 rahvaesindajat. 27. novembril hääletuse tulemusena seaduse poolt hääletas 159 saadikut, minimaalselt vajalik arv oli 136, Liidunõukogus, kus vajalik häälte arv oli samamoodi 136, mille poolt oli vaid 137 saadikut. R. Otsason (Rahva Hääl, 30.11.1989):
tollasest õppekavast. Luges Aasia keskajast. Värske ja kaasahaarav õppejõud, kes tahtis kuulajaskonda raputada. Orientalistika väga populaarseks asjaks. Eesti ajalugu kodune. Mäll oma isiksusega kulajid haaras, ka väljast poolt ajaloo osakonda kuulajaid. Ajaloo Ring VAhtre-Piirimäe mõju all, jagunes kaheks. Osad Mälli jüngriks. Sotsiaalpsühholoogia populaarseks aga repressioonide tõttu jäi lühikeseks. Ülo Vooglaid luges sotsiaalpsühholoogiat, mida ametlikult ülikoolis ei õpetatud. Seletas kenasti totalitarismi. Vooglaid ka sotsioloogia labori juhataja. Et sotsiaalteaduslikult ühiskonda mõtestada, muutus tülikaks, partei terase kontrolli alla. Ja kadedate kolleegide ja partei poolt lõpetati sotsioloogia labori töö. Eesti Teaduste aAkadeemia 1938, teaduse tegemine, ülikoolidele õpetamise roll, kus võis ka teadust teha aga ei oodatud nii suuri asju nagu Eesti NSV Teaduste Akadeemialt
, Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004 Lehtsaar, T., Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008 Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al, Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008 Pease, A. Kehakeel. Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B., Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2008 Samel, E., Suhtlemine, keskastmejuhi proovikivi.Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2005 Suur, Ü. (koostaja). Testid ja küsimustikud kutse-ja personalivalikuks. Kentaur 2007 Topf,C. Kehakeel ja edukas karjäär. Odamees 2000
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016)
(keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. Paku välja erinevaid lahendusvariante. Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda."2 Hindamine Kaasuste lahendamisel hinnatakse üliõpilase oskust esitada lahendus(käik) kooskõlas kaasuste 1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 251 lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist:
annaabi.ee 
