võimalik ka lasta ehitada eramajale puitkarkass. Niiskus Vanasti tehti kivi- ja puumajadesse augud, mille kaudu õhk läbi käis. Nii kandus ära ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni süsteemid, mis aitavad kaasa ka niiskuse vähenemisele. On võimalik osta ka eraldi õhu niisutajaid ja kuivatajaid. Vooder Keskaja kivimaju ei vooderdatud, kuid puitmaju vooderdati. Voodriks olid enamasti puidust lauad, mis lisaks voodrile tagasid ka tuuletõkke. Tänapäeval pannakse tavaliselt voodriks tuuletõkkeplaat, mis kaetakse plekist või plastikust laudisega ja need omakorda kaetakse kas kipsplaatidega, saepuruplaatidega ja muudest materjalidest plaatidega.
Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre,sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks.Templi katus oli kaunistatu ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist.Nende sidumiseks kasutati lubimörti,põhiliselt laoti hooned tellistest ,tähtsamad hooned vooderdati marmoriga.Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis.Ringikujuline hoome,mida katab poolkera kujuline kuppel ja kupli üleval on avaus,kust valgus sisse pääseb.Seinu ehivad korintose sambad,kuid neil puudub kandev funktsioon,templi seinad on kaetud seestpoolt õhukest marmorplaatidega.Palju kasutati ka poolsambaid ja pilastreid (poolsammas nelinurkse läbilõikega)
Mihklipäev;traditsiooniliseks mihklipäeva toiduks oli keedetud lambaliha naeriste,hiljem kartulite ja kaalikatega,lambalihasupp või lambalihasupp odrajahust klimpidega.Küpsetati karaskit,riivkartulikaraskid,porgandipirukat ja teisi pirukaid ning pannkooke.Mihklipudruks kas oli kartulipuder,riisipuder või ükskõik missugune puder.Söödi rohkesti kala.Mihklituule- lised küpsetasid värskeid haudekaalikaid ja-kartuleid maa sees aukudes,mis vooderdati tuliste paekividega. Hingedepäev; tehti õlut ning söödi lihatoite. Mardipäev, söödi haneliha,sepead kartulite ja kaalikatega,tehti vorste,mardisantide tarvis hoiti varuks köögivilju,õunu,pähkleid ja maiustusi. Kadripäev; söödi kanalihatoite, mulgikapsaid liha ja kartulitega,küpsetati karaskit ja panni ehk rasvaleiba. Kasutatud materjaal (kulinaaria õpik,interneti ,raamat:Pühade-ja tavanditoidud(autor;silvia kalvik).
Vanarooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide , samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. Ristvõlv Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad.
telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad silindervõlvid, raskus jaguneb nelja nurka. Betoon ja tellised olid olulised ehitusmaterjalid. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav, seda kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur
kuplid. Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Lubimördi kasutusele võtt kaared, võlvid, kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid betoon, tellised. Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Lubimördi kasutusele võtt kaared, võlvid, kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid betoon, tellised. Väärtuslikud hooned vooderdati loodusliku kiviga (marmor) Sillad Kivist sillad kaarekonstruktsioonid Sillad Kivist sillad kaarekonstruktsioonid Ehitati üle jõgede Sillad Pont du Gardi sild Roomas Termid Tähtsamaid ühiskondlikud hooned Termid Tähtsamaid ühiskondlikud hooned Ehitustüüp loodi 1.saj keskel Termid Tähtsamaid ühiskondlikud hooned Ehitustüüp loodi 1
võlve ja kupleid. Kaare lihtsaim vorm oli poolringikujuline kivirida. Võlve võib ette kujutada kaarte reana ja tulemuseks oli silindervõlv, millega sai katta nelinurkset ruumi. Sama ülesandega oli ristvõlv, mis oli nagu kahe silindervõlvi ristumine. Ümmarguse ruumi katmiseks kasutati kupleid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lupja või vulkaanilise tuha mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Massiivsed betoonseinad vooderdati telliste või loodusliku kiviga. Rooma riigi kooshoidmiseks ehitati teid ja rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Via Appia maantee oli umbes 600 m pikk. Konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Rooma linnad vajasid hulgaliselt vett ja selle juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid kõrgetele kaaristutele. Betoonist oli võimalik ehitada linnamüüre ja kuplitega võis katta suuri ruume.
Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Artemise tempel Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Peale jumalanna austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika,
Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat
tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt seisev mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga ega pole enam nii tardunud. Üleüldiselt kujutati kreeka meeste skulptuurides sageli sportivaid mehi - näiteks on tuntumad neist kettaheitja Myron. 9. Kuros 10. Kritiose poiss Vana-Rooma kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kaared ja võlvid ehitati põhiliselt kivist, müürid tellisest ja tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri ruume ja katta need silindervõlviga. Et saavutada ümar lagi, ehitati kuppel. Igas Rooma linnas pidi olema foorum, mis on kohtu- ja koosolekuväljak. Foorumi kõrval asetses ka kohtuhoone basiilika, mille järgi hakati ehitama hiljem kirikuid. Tähtsaimad ja kõige kuulsamad Vana-Rooma ehitised on nt Rooma Panteon, Colosseum ja Carcalla termid. Colosseum on aga oma aja kõige suurem amfiteater
mehe särki hakatud nimetama ka rattaga ameks. Mehed kinnitasid särgi rinnalõhiku paari vitssõlega. Meestel olid pikad linasest või villasest riidest püksid, köidetava värvelkinnisega. Püksid köideti põlve alt säärepaelaga, nii et sääreosa moodustas koti. Vöörihma küljes rippus väike nahktasku. Nii naisel kui mehel oli must villane pikk-kuub (vammus). Naiste vammustele pandi pruun või hall krae, meeste omadele sinine. Jõukamate meeste vammuste hõlmaääred ja varrukasuud vooderdati punase kangaribaga. Karksi ja Halliste sukad kooti hästi peenest valgest villasest lõngast. Kiri asetses neil kitsa joonekesena pahkluust veidi kõrgemal. Sukk ulatus põlve alla. Mehed tõmbasid pükste peale mustad (või valged) poolsukad. Nii neidudel, naistel kui ka meestel olid jalanõudeks pastlad. Pastelde materjaliks kasutati 19. sajandil rohkem parkimata nahka, mis aga kuivaga muutusid kõvaks ja neid pidi enne jalga panekut leotama. Pargitud
näomiimikate tegemise, võisid näitlejad mõjule pääseda tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati ka võtteid, näiteks leiutati kraana taoline seadeldis, millega sai vajaduse korral näitleja orkestra kohale õhku tõsta. Tragöödianäitlejad kandsid uhkeid, sageli eredavärvilisi ja rikkalikult kaunistatud rüüsid ning kõrgeid jalatseid-koturne-oma jumala Dionysose järgi. Hiljem rüüsid vooderdati, näitlejate pikkust tõsteti peakattega ja jalatsitaldade paksendamisega. See andis näitlejaile tollastes suurtes vabaõhuteatrites mõjuva väärikuse, mis sobis kujutavate tegelastega. Etentustes käsitleti lugusid pooljumalatest ehk heerostest, kreeklaste ja nendehõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad vaenutsemised, abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli
sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha. Samuti otsustas Saalomon neljandal valitsemisaastal täita isa viimase soovi ning ta lasi ehitada Jeruusalemma templi. Legendi järgi püstitas ta kuldtempli samasse kohta, kus Aabraham oli kavatsenud ohverdada Iisaki. Kogudusetelgi eeskujul ehitatud tempel koosnes kolmest osast: ees- ja kultussaalist ning tagaruumis asuvast pühamust. Hoone ehitati kividest ja vooderdati seedripuust puittahvlitega. Pühamu valmimine võttis seitse aastat. Valminud pühamusse lasi Saalomon tuua seaduselaeka. Templi pühitsemisel tunnistab Saalomon, et ükski ehitis ei suudaks mahutada kõikvõimsat Jumalat:,,Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud." See on Saalomoni inimlik ülestunnistus Jumala kõiksusest. Ühtlasi tõestab Saalomon, et ka iga inimese südames on
kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks välja raiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ning kaeti terrakotast lamedate katusekivide ja harjakividega. Kolmas ehitus Kolmas tempel oli veel suurem kui teine. Tempel oli 137 m pikk 69 m lai ja 18 m kõrge, ning rohkem kui 127 sambaga. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Zeusi kuju Olümpias Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi
Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn". Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest. Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Oli olemas
Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri (kreeka baasil, tihti eesotsas kreeklased). Omapära arhitektuuris.kaared, võlvid, kuplid- lubjamört. Roomlased saavutasid tehnilise täiuse. Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam- poolringi kujuline kivirida.Ristvõlv (toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2
Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn".Rooma arhitektuurgi tugines peaasjalikult etruski ja kreeka eeskujudele. Nii näiteks võtsid roomlased etruskidelt üle nende elamu põhitüübi. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest. Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida
rajada läbi paksude paekihtide. Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee. · Vooderduseks kasutati haaba või kuuske, sest need ei andnud veele maitset juurde. · Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga. · Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist. · Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse
Hõbeda sulamistemperatuur on 960 C. Sulapliioksiid eraldatakse ja alles jääb puhas hõbe. Hõbedat leidub ka imetajate piimas, maksas, kopsudes ja peaajus. Suhteliselt Palju on seda ajuripatsis. Suur on hõbedasisaldus silmapigmentides, sest silm kasutab ära hõbedaühendite valgustundlikkuse. Juba muistsetest aegadest peale on hõbedast valmistatud ehteid, vaase ja lauatarbeid. Lehthõbedaga kaeti puitesemeid, sellega vooderdati vaaraode hauakambreid. Hiljem hakati hõbedast vermima münte. Hõbe on asendamatu materjal paljude elektroonikaelementide, juhtmete, peegelklaasi, mustvalge, värvi ja röntgenifilmi valmistamisel. Ehted ja lauahõbe, mündid ja medalid. Hambaplommid ja hõbetsinktaskud, ravimid ja teadusaparatuur see on vaid väike osa hõbeda rakendusaladest. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Seepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi
Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest ebakorrapärastest kiviplokkidest, tihendati väiksemate kivide või tellistega ning vooderdati õhukeste ühtlaste kividega, mis imiteerisid korrapärast laotist. Kasutati ka tugevasti põletatud tellist. Katus kaeti katusekividega. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid
silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn". Rooma arhitektuurgi tugines peaasjalikult etruski ja kreeka eeskujudele. Nii näiteks võtsid roomlased etruskidelt üle nende elamu põhitüübi. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest. Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine
Ülerõivad olid pikad ja laiad. Kanti poolringikujulist keepi, mis võis olla eest nööbitav ning sellel olid avad käte jaoks. Tekkis uus mantel houppelande. See oli alt laienev ja väga laiade varrukatega. Pika houppelande varrukad olid kuni 3 m laiused, mantli allääre laius oli kuni 7 m. levinud kaunistus oli figuursed servad, kaunistusena kasutati kellukesi ja tikitud tekste. Kanti ka cyclast. Ülerõivad vooderdati või kanti karusnahaga Peakatetest tulid lisaks varemkantutele tüvikoonuse kujulised kübarad Jalatsid olid endiselt pika terava ninaga. Jalatsite ninapikkust hakati reglementeerima sõltuvalt kandja seisusest. Kinganinade pikkused võisid olla järgmised: Talupoegadel kuni 6 tolli Linnakodanikel kuni 12 tolli Õukondlastel kuni 24 tolli Kinganinad topiti täis jõhve või pandi sinna vaalaluust plaat
· Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele) · Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi. Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud) Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte. Sumerid kadusid ajaloost ja ka nende sõltumatud linnriigid hääbusid. Sumeri kultuuri edasiarendajaks said semiiid, sumeri keel jäi püsima usulistes kombetalitustes,
Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Vana-Rooma arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Silindevõlv Ristvõlv Amfiteater Amfiteatris on pingiread astmetena ülespoole tõustes. Siin toimusid etendused Termid
rida - tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka risvõlv, kahe silindevõlvi ristumine. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmisatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav. Massiivsed betoonseinad vooderdati tellistega ja väärtulike hoonete puhul loodusliku kiviga, näiteks marmoriga. Ehitustehnilised uuendused vastasid rooma ühiskonna vajadustele. Rooma riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks oli vaja korralike TEID. KAAREKONSTRUKTSIOONID võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vajlik oli puhasvesi, see tähendab et vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest ehitati
· madalad sambad (dooria), lisaks oli neil baas · keraamilised kaunistused Vana-Rooma arh süsteem Kasutusel lubimört, mis võimaldas ehitada kaari võlvi ja kupleid Kaar seintes olevate aukude sildamiseks, poolkujuline kivirida Võlv saab katta 4-nurkset ruumi, oli silinder ja ristvõlv Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks Ehitusmaterjalid: tellised ja betoon Betooni kasutati võlvide, kuplite, müüride ehitusel, vooderdati tellistega, kividega · Teed · Kaarekonstruktsioonid sillad · Veejuhtmed, nt Pont du Gard Ühiskondlikud hooned: · Saunad, termid, nt diocletianus · Amfiteatrid Colosseum: · Ovaalne suletud kehand, 80 sissepääsu, 50000 vaatajat · 3 korrust kaari, sees pingiread · 3 sorti sambaid, alt poolt dooria, joonia, korintos · Ülemisel korrusel pilastrid poolsambataoline müüririba · Igal korrusel seisuste järgi · Keskel areen, gladiaatorid
SISSEJUHATUS Kreeklased ehitasid lihtsaid elamuid ja kultuurihooneid kandiliseks tahutud tellistest ja puidust. Linnriikide poliitilise ja majandusliku tugevnemisega kaasnes monumentaalhoonete, peamiselt templite ehitamine. Roomlased hakkasid esimestena laialdaselt kasutama sideainena lubjamörti ning ehitasid mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid. Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600
18 eraldi paiknevad kaitseehitised ühtseks kaitsemüüriks, mis moodustas mägedes riigi põhjapiiri ja kaitseks seda Mongoolia lagendike sõjakate ratsanike kallaletungide eest. Samuti oli müür vajalik valitseja enda võimu ja kuulsuse rõhutamiseks. Selleks moodustas ta talupoegadest, sõduritest, sunnitöölistest ja poliitvingidest ehitajate armee. Projekti eest hakkas vastutama keisri edukaim väejuht Meng Tian. üür ehitati mullast ja vooderdati tellistega , mis laoti kivist vundamendile. Ta lookles mägedes üles-alla läbi asustamata alade. Uskumatu kiirusega suudeti mägede ja soode vahel kulgeva müüri vaatetornidest edastada informatsiooni üle kogu maa. Selleks kasutai päeval suitsu ja öösel lõkketuld. Räägitakse, et müüri ehitamiseks on ränka vaeva näinud umbes 30 000 inimest. Omaette saavutuseks on juba nii suure rahvahulga töö organiseerimine ja nende varustamine. Legend
tellisest jne. Palkmaja ehitajad peavad vältima liigseid soojakadusi. Näiteks suurendades seina varatavate palkide läbimõõtu, suureneksid varavahe mõõtmed koos tihendusosaga ja ka kuivamislõhedest terveks jäänud puiduosa. St, et kuivamislõhede kaudu ei pea ümarad palgid soojust ja seetõttu alustati 20. sajandil tahutud seintega majade rajamist. Kuivamislõhede kaudu soojuskao vähendamiseks vooderdati seinad voodrilaudadega ja seina ning ooderdise vahe täideti enamuses linaluudega. Sellega suurenes ka seina paksus ja välditi seinamaterjali märgumist külgsadudest (niiskunud sein juhib soojust enam). Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal näiteks seinteks, lagedeks ja põrandateks. Samuti on puit sobiv materjal kastrulite ja tööriistade käepidemeteks. Puidu soojusmahtuvus omab tähtsust ka puidu
See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad silindervõlvid, raskus jaguneb nelja nurka. Betoon ja tellised olid olulised ehitusmaterjalid. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav, seda kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur
energiasäästu saavutamisele suunatud. Kuigi elamu oli ehitatud alles 1975. aastal, vajas peale kütte- ja ventilatsioonisüsteemide Akende ja rõduuste ümberehitamist renoveerimist ka hoone karp: katuslagi, korrastamine ja tihendamine välisseinapaneelide vuugid, rõdud, uksed-aknad. Elamu säästab küttesooja ja otsafassaadid soojustati ja vooderdati, külgfassaadid parandab ruumi sisekliimat killustikfaktuuriga seina-paneelid puhastati ja värviti. Saadud tulemuste kohta anti Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumi koostööna välja ka prospekt pealkirjaga "Paneelelamute renoveerimisest." Nüüd, kus elamureformi tulemusena kuulub ligikaudu 96%
Mõnedes kohtades Saksamaal eksisteeris samaaegselt nii laiba- kui põletusmatus. Urniväljade kultuur levis laial alal Lääne-Ungarist kuni Ida-Prantsusmaani. Terve rida kohalikke kultuure, mille erinevus peamiselt keraamikas. Metallitöö eri kultuurialadel sarnasem sellega tegeleti spetsialiseerunud töökodades, mis varustasid suuremate alade eliiti. Matmispaigad Algul jätkuvalt laipu kääbastesse, ühte kääpasse palju inimesi. Varasel perioodil inimesesuurused maahauad. Mõnikord vooderdati haua põhi kividega, sellele puistati põletatud surnuluud. Hiljem põletusmatused urnides. Surnud põletati koos ehetega, mõnikord ka koos toiduga. Urniväljade suurused on v erinevad. Enamik urnivälju jäeti maha pronksiaja lõpul, vaid Reini alamjooksu kalmistud püsisid kasutusel ka rauaaja varasemas osas. Põletatud luud mõnikord lihtsalt aukudesse. Mõnikord need maeti mingis orgaanilisest materjalist mahutis. Teinekord puistati luud haualohus laiali. Kui luud maeti urnis, siis
Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka ristvõlv. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Roomlaste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon, mida kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoonseinad vooderdati tellistega ja väärtuslike hoonete puhul loodusliku kiviga, nt marmoriga. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linna ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsamad olid saunad (termid) ja amfiteatrid. Roomlased armastasid vaatemänge, selleks ehitati kogu Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. 1
Mihklipäev Septembril on ilusad nimed: mihklikuu, sügiskuu, jahikuu, kanarbikukuu, pohlakuu. Mihklipäevaks (29. sept.) pidi olema "naeris koopas ja naine toas", st. välistööd tehtud. Kari jäeti pikilepäevile. Nõnda öeldi, kui loomi lõunaks koju ei aetud. Karjased said küll leivakoti lõunaleivaga kaasa. Võeti ka kartuleid kaasa või naereid, et neid ühiselt lõkketuhas küpsetada. Üks õpetus on selline: "Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalika-hauda. Tehti maa sisse auk ja vooderdati ära tuliste paekividega. Enne aeti maa peal kivid tuliseks, pandi voodriks ja siis pandi auk kartuleid ja kaalikaid täis. Pealt kaeti mullaga. Seal nad haudusid pehmeks." Mihklipäeval on karjas lausa pannkooke küpsetatud suvepoolaasta lõpu püha oli üksiti karjaste püha. Pärast mihklipäeva enam kariloomi ööseks karjamaale ei jäetud. Arvati, et kevadel, jüripäeval, paneb huntide valitseja püha Jüri hundile "päitsed pähe ja rauad suhu" ega lase neil koduloomi murda,
põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest ebakorrapärastest 45 kiviplokkidest, tihendati väiksemate kivide või tellistega ning vooderdati õhukeste ühtlaste kividega, mis imiteerisid korrapärast laotist. Kasutati ka tugevasti põletatud tellist .Katus kaeti katusekividega. ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL Ottode ajal väljakujunenud stiilipõhimõtete rakendamine jätkus saksa arhitektuuris 10.-13.saj. juba küpse romaani stiilina. Nimetatud perioodil oli Otto I poolt rajatud Püha-Saksa Rooma riik suhteliselt ühtne, majandus võrdlemisi heal järjel. Tugevkeisrivõim tõi endaga kaasa ka
annaabi.ee 
