Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tähtis automudel. Ta on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ja uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus tema kontrolli all olnud Auto Union, mille omand oli tuntud Audi automark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustele vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas, mis olid vajalikud, et luua uus põlvkond Volkswageneid. Audi 50
KOOLINIMI AT 333 MINU NIMI Volkswagen Golf Referaat Juhendaja ÕPETAJA NIMI Tartu 2009 Sisukord *Ajalugu * Volkswagen Golf (Rabbit) Mk I (1974 - tänapäev) * Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (19831992) * Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII (19911997) * Golf VI elab vaid neli aastat. Volkswagen Golf on Volkswageni toodetav sõiduauto. Golf on oma üle 24 miljoni koostatud autoga Volkswageni enim müüdud mudel läbi ajaloo. Esimese ja viienda põlvkonna Golfe tuntakse USA-s ja Kanadas ka kui Volkswagen Rabbit Golfe toodetakse järgmiste keretüüpidega: kolmeukselise luukpärana, viieukselise luukpärana, universaalina (Estate/Variant) ning kabrioletina (Cabrio). Samuti on tootmises Golfi sedaankerega variant (Volkswagen Jetta). Ajalugu Volkswagen Golf on ajalooliselt tähtis automudel, sest see on tootmises alates 1974
Kooli nimi Autondus, laevandus, lennundus Esitaja nimi Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C Referaat Juhendaja nimi Linn aasta Sissejuhatus Volkswagen Polo on supermini, mida tootis Volkswagen. Seda müüdi Euroopas ja ka muudel turgudel üle maailmselt luukpära, sedaan, kupee ja universaal keretüüpidega. Ajalugu Polost on olnud neli erinevat generatsiooni. Osad generatsioonid läbisid iluravi keset tootmisaega. Uuendatud mudelitele lisatakse rahvasuus F-täht lõppu, näiteks Mk IIF. Press ja mõned entusiastid kutsuvad erinevaid mudeleid erinevate generatsioonidena, niiet selle järgi oleks viimane neist Mk7. Tegelikult on ametlikult neid
Audi Koostaja: Erlyn Mugu LOK-13 · Audi Ag on asutatud 1910 aastal · Käive- 28,432 mlrd EUR(2005) · Puhaskasum- 1,409 mlrd EUR(2005) · Tütarfirmad- Lamborghini, SEAT · Audi on Saksamaa autotootja · Peakorter- Ingolstadtis Baieri liidumaa · Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le · Firma on väljakasvanud Audi, Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist · Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu · Firma asutajaks oli August Horch(1868-1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. · Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina kelles sama is Horch saksa keeles.
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Nimi MINU LEMMIKAUTO Referaat Juhendaja: Tartu 2012 1. ESIMENE PÕLVKOND (1994-2003) Audi A8-t esitleti Euroopas esmakordselt 1994. aastal ja see oli mõeldud asendama firma senist lipulaeva Audi V8-t. Põhja-Ameerikas jõudis Audi A8 müüki alles 1997. aastal. Erinevalt mudelist V8, mis oli ehitatud terasraamile, ehitati Audi A8 uuele Volkswagen D2 põhjale, mis kujutas endast ruumilist alumiiniumraami, vähendades auto kaalu, samas jättes kere sama jäigaks kui varem. Mudelit pakuti ka Audi A8L nime all pikendatud teljevahega, mis oli tavalisest umbes 13 cm pikem, pakkudes rohkem ruumi tagaistujatele. 1997. aasta Audi A8 oli esimene auto maailmas mille varustusse kuulus 6 turvapatja. Aastal 2000 uuendati Audi A8 välimust: lisandusid suuremad esituled, madalam esistange uuendati iluvõret
................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.................................................................................................................5 3.1 Käigukast...................................................................................................................................5 3.2 Sidur..........................................................................................................................................5 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD...................................................................................6 5. JÕUÜLEKANNE..............................................................................
Ferdinand valis vabaduse. 1935 testitakse Volkswageni esimesi prototüüpe. 1939 projekteeris F.Porsche rekordauto Mercedes-Benz T80. Selle mootoriks oli 44,5-liitrine lennukimootor võimsusega 2800-3000 hj. Selle autoga taheti lüüa senine kiirusrekord 593 km/h, kuid kahjuks jõuti vaid esimeste stendikatseteni. Samal aastal valmib esimene Porsche auto. Selleks on võistlusauto Porsche 60K10, teise nimega Porsche 64. Samal aastal tutvustatakse Berliini Autosalongis Volkswagen "Põrnikat". Kuigi Porsche töötajad olid õhkjahutusega rahvaauto (VW "Põrnikas") II maailmasõja puhkemise hetkeks pea lõplikult viimistlenud, jõuti tuhandenda Volkswagenini alles 1946.aasta märtsis. 1945 kutsuti Ferdinand Porsche, ta poeg Ferry ning väimees Anton Piëch läbirääkimistele prantsuse väikeauto ehitamiseks. Asi lõppes aga sellega, et prantsuse autotöösturi Jean-Pierre Peugeot' pealekaebamisel pandi nad vangi Dijon'i vanglasse. Vangistatuid sunniti Pariisis
Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676-kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. BMW 700 BMW 700RS BMW 507 1961a. Autonäituseks lasi BMW väljavõimsa kompaktsedaani 1500, millel olid ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See tehnoloogia tõstis veelgi BMW mainet sportautode tootmises. See oli esimene BMW millel oli kõver taguakna joon, mis on ka tänaseni BMW tunnuseks. Aastal 1968 lasi BMW välja suure sedaanid 2500, 2800 ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. BMW 1500 BMW 2500 BMW 2800 CS Tänapäev ja uus disain Uus kujundus tekitas vastumeelsust: BMW fännid ja meedia üldiselt leidsid, et need ei sobi senise stiiliga kokku ega näe kenad välja
sajandi saabumist, kui insenerid nagu Karl Benz said loa teha sõite nende leiutatud endi leiutatud ,,hobuseta kaarikutega" , kuid sedagi suletud aladel, sest kardeti on uued leiutised ehmatavad inimesed ära. 1885 aastal taotles Benz patenti oma leiutisele, mis kandis nime ,,Motorwagen". 2.1 1885.aastal leiutatud ,,Motorwagen " Tegemist oli kolme rattalise liikuriga , mis oli varustatud 1,7 liitrise ühe silindrilise kahetaktilise bensiinitüüpi mootoriga, samuti oli vesijahutus nind sädesüüde. Carl Benzi kutsutakse autode isaks. Ta alustas autode tegemist müügiks koostöös Gottlieb Daimleriga. Vaatamata sellele ,et nad kunagi ei Chris Müür 10 11.03.2012 TTK töödanud füüsiliselt koos ühendati nende nimed ja saadi üks maailma juhtivaid autofirmasid Daimler Benz
teelpüsivuse. Oli sündinud SUBARU lamavmootor - mille poolest on SUBARU tuntud ka tänapäeval. Uus madala raskuskeskmega alumiiniumist 4-silindriline horisontaalselt asetatud mootor sai Subaru ja ühtlasi ka kogu Jaapani esimese esisillaveolise sõiduauto jõuallikaks. SUBARU 1000 FF-i ("Flat Four") esitleti aastal 1966. Auto ainulaadne konstruktsioon innustas ostjaid sedavõrd, et paari aasta pärast alustati selle mudeli eksporti USA-sse. Suurema mootoriga varustatud eksportmudel SUBARU 1100 FF ja kuuekümnendate aastate lõpus esitletud SUBARU 1300 FF olid teerajajad tugeva brändi tekkele. Kuuekümnendate aastate lõpus esitles Subaru oma populaarse mudeli SUBARU 360 järeltulijana mudelit SUBARU R-2. See oli nn. mini sedaan, mis ühendas väikese linnaauto ja maanteeauto sõiduomadused. Mootoriks oli 356 cm3 ridamootor, mis oli võimsam kui eelkäijatel. Samal ajal sündis veel üks uus mudel, SUBARU Rex. See uudismudel oli
pani liikuma vajalikke seadmeid, laevu, ronge jne... · Aurumasina kasutegur on paraku aga väike. Maksimaalselt 20%. · Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot. Uued tehnoloogiad · 17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika leiutamisega. · 1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A
8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate
autosid, mille armatuur oli tavalise mudeli peegelpilt. 5 6 3. GENERATSIOON Esimest korda võeti kasutusele GM-i B-platform 1861. aastal. Esimest korda tuli müüki ka Impala Super Sport (SS). 1962. aasta mudelitele tehti palju muudatusi kujunduses, mis tegid kollektsionääridele järgmiste aastate Impalad ihaldusväärsemaks. Vana V8 asendati 6700cm 3 ja 280 või 305 kW mootoriga. Nendel mootoritel oli ainult manuaalne käigukast. Võimalik oli valida ka väiksema kubatuuriga mootorit millel oli kahe lõõriga karburaator. Impalade istmed olid pehmed ja kasutati rohkem kroomi. Tagatulede paneel oli kroomitud alumiiniumist. SS-ide puhul kasutati mustriga alumiiniumit, mis tegi selle väljanägemiselt lihtsasti eristatavaks. Autosse oli võimalik soetada ka uus raadio. Kollektsionääride hulgas on kõige populaarsem 1963. aasta Impala on oma kere tõttu,
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . .
ning mõned masinad olid edukad ühistranspordina. 1865. Aastal tuli aga tagasilöök Lokomotiivide Seadused nõudsid, et kõikide maanteedel liikuvate masinate ees peab kõndima inimene, kes lehvitab punast lippu ja puhub pasunat. See seadus surmas Inglise autotööstuse arengu pea terveks 19. Sajandiks, kuna insenerid pöörasid oma huvi raudteedele. Venemaal töötas Ivan Kulibin 1780-tel aastatel välja aurumootoriga vankri. Kolmerattalisel vankril oli hooratas, pidur, käigukast ja laager, mis kõik on ka tänapäevase auto osad. Valitsus aga ei näinud vankril turgu ja selle tootmine peatati, nagu ka selle eelkäijatel. USA-s sai esimese patendi sõidukile Oliver Evans aastal 1789. Ta demonstreeris oma sõidukit edukalt ja see ei olnud mitte ainult esimene automobiil USA-s, vaid ka esimene amfiibauto, kuna sõiduk sai sõita mootori jõul maal ja pedaalidel vändates ka vees. 1.2. Elektrimootoriga autod Elektrimootori leiutajateks peetakse mitmeid inimesi
sisepõlemismootoriga ja ainult kiirenduste ajal. Sellise süsteemi juures sisepõlemismootor valitakse väiksema võimsusega. Väiksem võimsus ja väiksem kütusekulu. Kiirenduse ajal ja tõusudel lisaenergia tuleb elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin. Elektriauto puuduseks on senini energiaallikas (akud). Tänane elektriauto ei ole kasutegurilt ega läbisõidult võrreldav sisepõlemismootoriga varustatud autoga. Teisalt ei pea elektriauto kogu võrdlust välja kannatamagi, sest ta on mõeldud kasutamiseks asulates
Renard GT vaid veidi üle 11 kilogrammi kaaluv süsinikkangast monokokk on armeeritud kevlariga, et muuta kere vastupidavaks löökidele ja vibratsioonile. Tänu suurele ristlõikepinnale on komposiitkere jäigem kui tavaline toruraam ning sellega on tagatud mootorratta täpne roolitunnetus. Kandevkere kätkeb endas mootorratta raami, gondleid ning bensiini- ja õhupaaki ühes kandvas detailis. Kere on väliselt lakooniline ja annab Renardile kordumatu välimuse. GT vedrustus on kolmesuunaliselt seadistatav ja perfektsuseni häälestatud. Grand Toureri kerged, kalestatud alumiiniumist koostedetailid on projekteeritud ja modelleeritud 3D-s ning freesitud CNC-s täismaterjalist. Detaile iseloomustab kvaliteet, vastupidavus ja laitmatu välimus. [3] Renardi pikiasetusega 90° V2 mootor on jõuline ja võimas ning toodab piisavalt väändemomenti juba madalatel pööretel. Renard Grand Tourer on pehme ja siidise minekuga alates linnakiirusest
1965 Dodge Charger 1966-1967 Armatuurlaua juures oli eriti huvitav, kui tavalisi elektripirne ei kasutatud gabariitvalgusena. Selle asemel kasutati 4 elektroonilist osa, mis oli jaotatud:tahhomeeter, spidomeeter ning generaatorist tulevad kütuse- ja termomeetrid. Taga on täispikk tuli mida kutsutakse laadijaks. 1966 chargeri armatuurlaud Chargeri mootor rida 6 V8 ehitati aastal 1968. Aastal 1966 oli pakkuda 4 erineva mootoriga mudelit: baasmudel 318 ³ (5.2L) 2-silindriline V8, veoauto 361 ³ (5.9L) 2-silindriline, 383 ³ (6.3 L) 4-silindriline ja uus 426 Street Hemi. Enamus 1966 aasta chargereid sai tellida võimusega 325 hobujõudu (242 kW ) 383 ³. Ülekanded olid 3 kolmele,ainult 318-sel, 4 põrandal ja 3-käiguline automaatkast. Kogutoodang 1966 tuli 37344 ühikut, mis oli edukas aasta keskel. Aastal 1966 võttis charger osa NASCAR võidusõidust, lootes et laugsabaline
..1,3 miljardit krooni aastas. Kui kõik ostetavad traktorid saaksid EL tõukefondidest toetust, väheneks see summa poole võrra. Moodsa lääne tehnika ja tehnoloogia kasutuselevõtt on tinginud muutusi ka traktori võimsustarbe valikus. Nii on enam ostetavaks võimsusklassiks 140...165 hj traktorid. Tootlikumate haakemasinate kasutamine nõuab juba 160...170 hj traktoreid. Alljärgnevalt lühiülevaade mõnede140 hj traktorite tehnilistest näitajatest ja võrdlusandmetest: Tehnilised andmed ja erihinnad Tabel 1. 140 hj võimsusklassi traktorite tehniliste andmete lühiülevaade D-F JD NH Fendt Case MF ValtraT Kesk- Firma mudel Agrot. 6820 TM 714
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7
autode ehitamise üksikud katsed muutusid autotööstuseks, kus autode evolutsiooni võttis suurt hoogu. Karl Benz alustas esimest autotootmist 1889 aastal, peale seda, kui tema abikaasa, ilma tema nõusolekuta, sooritas esimese pikamaa sõidu (108km). See automaraton (tolle aja jaoks – tohutu distants) näitas palju paranemisruumi auto komponentidele, mis oli arvestatud tootmise algusel . Samal aastal Gottlieb Daimler ja Wilhelm Mayback ehitasid sõiduki nullist, mitte kasutades selleks mootoriga hobuvankrit. Neid peetakse esimese mootorratta – Daimler Rietwageni – leiutajateks [1]. Ühe sajandiga autotööstus läbis tohutu arengu. Ümberehitatud hobuvankritest, kus mootori võimsused oli alla ühe hobujõudu ning kiirused kuni 20 km/h, autotootjad jõudsid autonoomsete autode (ka omavahel suhtlevate autode) paradigmani. Ei ole kaugel see hetk, kui autojuhtimisoskused muutuvad üksikute harrastajate hobiks. Koos autotööstuse arenguga kasvas ka tootmise ja arenduse keerukus
õlikulu ning väheneda kompressiooni silindrites. [7] Foto 3. Baasmootori kolb 9 1.2. Gaasijaotusmehhanism K24A3 mootori puhul käitatakse gaasijaotussüsteemi kettülekandega, et tagada täpsem juhtajastus. Väntvõlli ja nukkvõlli ülekande arv on 2:1. Ehituslikult on tegemist DOHC mootoriga, mis tähendab kahe nukkvõlliga mootoriga, sealjuures nukkvõllid on paigutatud plokikaane kohale. Iga silindri kohta on 4 klappi - 2 sisselaske läbimõõduga 35 mm ja 2 väljalaske klappi läbimõõduga 30 mm. Antud mootor on varustatud varieeritava gaasijaotusmehhanimiga i-VTEC, seda nii sisselaske nukkvõlli regulaatori näol kui ka varieeritava klapi mehhanismiga. Tavalise klapi juhtmehhanismiga kohandatud sisepõlemismootor on kohandatud ainult ühe pöörlemissageduse
peamasina. Ahtris on 2 visiiri ja vööris üks. 8 Ametikoht laevas ja ülesanded munsterrolli järgi Minu ametikoht laevas on madrus/praktikant ja ma kuulun tekimeeskonda. Kuuludes laeva tekimeeskonda, siis minu peamisteks tööülesanneteks on kõik, mis seondub laeva välistekkide ja üldise laeva korrashoiuga. Laeva üldhäire puhul(seitse lühikest ja üks pikk signaal) on minu kogunemiskohaks Golf, mis asub seitsmenda teki ahtris showbaaris.Kogunemiskoht G („Golf“) juhendajaks on restorani direktor, kes vastavalt vajadusele võib minule anda ülesandeid, mis on seotud inimeste ja laeva ohutusega(näiteks treppide blokeerimine, et inimesed ei satuks kogemata kriisipiirkonna lähedusse). Suitsusukeldujate ja valvepaadi rühma ma ei kuulu. Igal võimalikul moel pean ma esmalt tagama laevas ohutuse, sest ohutus on prioriteet nr1 igas laevas.
kuni 3000 cm³, turbomootoritel kuni 1500 cm³. 1984. aastal oli lubatud kütusepaagi maht 220 liitrit ja võistluse 13 ajal tankimine oli keelatud. 1986 Normaallaadimismootorid olid keelatud ja kütusepaagi maht oli 195 liitrit. 1987-1988 aastal oli turbomootorite maksimaalseks töömahuks 1500 cm³ ja normaallaadimismootoritel kuni 3500 cm³. 1989-1993 oli Ferraril esmakordselt nii poolautomaatne kui seitsmekäiguline käigukast. 1989. aastast võis sõita vaid 3500 cm³ vabalt hingavate mootoritega vormelautodega. Turbomootorid olid keelatud 19891993. Kohustuslik oli võistluse ajal tankida. 1990 ehitas autotootja Tyrrell esimese kõrge nn haininaga vormelauto. 1994 olid vormel 1 autod varustatud ABS-piduritega ja kütuselimiit oli vaba. 1995-1996 olid 3000 cm³ normaallaadimisega mootorid. Auto minimaalseks kaaluks oli koos sõitjaga 595 kilogrammi
Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis sed
Chevrolet, 66 Renault, 55 Citroen, 49 Fiat, 44 Essex, 25 Dodge, 24 Opel, 18 Aga, 17 Chrysler, 14 Benz ja Berliet, 13 White, 10 Oakland ja Oldsmobile, 9 Buick ja Overland, 8 Graham ja NAG, 7 Daimler, Garford, Horch, Mathis ja Mercedes, 6 Adler ja Steyr, 5 Dux, Hudson, Peerless ja Stoewer, 4 Laurien- Klement, Packard, Pontiac ja Protos, 3 Albion, Cadillac, Hansa-Lloyd, Ley, Metallurgique, Pierce-Arrow, Rover, Star, Studebaker ja Vomag, 2 Audi, Austin, Brennabor, Dixi, Elite, Federal, Grade, GMC, Liberty, Morris-Cowley, Peugeot, Podens, Selve, Singer, Skat, Talbot ja Willys ning 1 Amilcar, Apollo, Belanger, Bergmann, Bob, Büssing, Chandler, Continental, Camnick, Cubbit, Daag, Danac, Delangere-Clayotte, Delage, Durant, Elcar, Erskine, Excelsior, Faun, Falcan, Gais, Haynes, Hotchkiss, Hupmobile, International, Loeb, Magirus, Maybach, Minerva, Oxford, Mulay, Nash, Oryx, Presto, Spa, Stutz, Willys-Knight ja Wolseley
ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded. Väljalaskeprotsess, algab kolvi suureneva mahu ja vahetult maksimaalse temperatuuri languse tingimustes, mis kraadides väljund ca 60 kraadi EASS-i 5. Mootoritöö põhimõisted
.. 160 000 km- ni. See kehtib ideaaltingimustes sõidetakse pikki vahemaid, mootor kogu aeg töösoe jne. Õli tuleks vahetada tihedamini järgmistel juhtudel: · Sõidumaad on lühikesed ( alla 15 km) ja mootori temperatuur jääb madalaks · Külm õhk ei lase mootoril täielikult soojeneda ( talvel ei jõua vesi mootoriplokist täielikult auruda) · Mootor töötab kaua tühikäigul ( ummikutes, samuti parkimisel töötava mootoriga ) · Sõidetakse tolmus ja liivas · Veetakse haagissuvilat või mootor töötab muudes rasketes tingimustes Mootoriõli vahetatakse alati koos õlifiltriga! Õlikulu. Lubatavaks peetakse mootoriõli kulu kuni 1l/ 1000 km kohta. Tegelikult korras mootoril on see palju väiksem. Õlikulu mõjutavad: · Kasutatud võimsus · Mootori kulumisaste ja lekked · Õli temperatuur · Õli viskoossus töötemperatuuril
Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot. 17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika leiutamisega. 1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine”. 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid.
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
1500-105 LISBOA | PORTUGAL Tel. +351.21.714 37 24 Fax +351.21.716 15 94 29 Euroopas: [email protected] 30 Retroconcept/ Retrosport Vinci on Portugali automark (kuulub firmale Retroconcept või Retrosport. Aastal 2007 tehti esimene Portugali sportauto. Selle kujundus oli inspireeritud 60-nendate ja 70-nendate autodest . Auto on varustatud GM LS mootoriga, sama mootor on Chevrolet Corvettel. Ülejäänud auto on Portugali detailidest , mis on toodetud koos teiste kaubamärkidega nagu Umm ja BRAVIA (ehitaja Chaimite seeria soomukid). Bränd, Vinci, töötab välja ka teisi mudeleid nagu Vinci sportauto, Vinci TT (alates Portugali "Todo-o- terreno" All Terrain) ja Vinci Eco ( "loodussõbralik" auto). Mõned allikad viitavad sellele, et CEIIA (Centro para excelencia e Inovação na Indústria Automóvel) oli seotud esialgse auto arenguga.
kategooriliselt Ameerika mudeli kopeerimisest, omades täiesti oma ettekujutust rahvusliku sõiduki kontseptsioonist tuginedes esimese mudeli tootmisel saadud kogemustele. Niisiis ei valitud auto jõuallikaks Ameerika analoogil olevat V-8 mootorit, vaid modifitseeriti oluliselt juba tootmises olevat 4- silindrilist mootorit saavutades senise 40 hobujõu asemel 50. Põhimuudatused aga puudutasid sassiid. Välja töötati ekstratugev raam ning uue struktuuriga vedrustus (prototüübi kahe ristivedru asemel neljale lehtvedrule toetuv) (tõlkija märkus: ei tasu unustada, et see lahendus toimis edukalt vähemalt 90-te alguseni). Kodarrattad asendati stantsitud ketasratastega, millel olid ka suuremad rehvid. Kõigile arusaadavatel põhjustel osutus Fordi raam Venemaa teeoludes täiesti kõlbmatuks. Kõige selle tulemusena sai GAZ M-1-st nagu ka kõigist järgnevatest GAZ mudelitest vastupidav, tugev ja lihtsastihooldatav auto
Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
