Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. Mk II (19831992)a Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik. Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16- klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Golf Mk II-st on olemas väga piiratud arvul (72 eksemplari) käsitööna valminud variant G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60 kompressorit pruugiti koos 16- klapilise GTI mootoriga, sportkäigukastiga ja Syncro nelikveosüsteemiga. Kõik G60-d
kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja uue, moodsama, armatuurlaua. Kabriolettversiooni, lisanimega Cabrio, müüdi 1980. kuni 1993.(kuna Golf Mk IIst kabriolettversiooni ei tehtud, toodeti Mk I Cabriot kuni Mk IIIe tutvustamiseni) aastani. Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (19831992) Teise põlvkonna Golfi tootmine sai alguse 1983. aastal (USA-s 1985. aastal) ning selle peamisteks uuendusteks oli suurem kere ning laiem mootorivalik: Lisati GTD, DOHC 1781cm3 16-klapiline versioon reasneljasest GTIst (saadaval oli ka juba teada tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline "G60" kahe-ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduks homologeeritud versioon, Rallye. Golf Mk IIst eksisteerib väga piiratud arvul (72) käsitööna valminud variant, G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60e kompressorit pruugiti koos 16-klapilise GTI mootoriga, sportkäigukastiga ja Syncro neliveosüsteemiga
hot hach zanri ja tootis hulga jõudlusversioone Polost. Esimene neist oli Polo GT versioon Mk1F-st. MkII ja IIF olid saadaval ka ülelaadimisega G40 mudelitena. GT G40, oma 1.3-liitrise 85 kW (115 hj) saavutas kohaltkiirendades 100 km/h kiiruse 8.1 sekundiga ja maksimumkiiruseks 196 km/h. Volkswagen kasutas seda mootorit mitmete vastupidavus kiirusrekordite saavutamiseks, saavutades 1.3 liitriste klassis 24 tunni jooksul läbisõiduks 5000 km. Kõige kiirem versioon Mk3-st UK turul oli 16-klapiline h 100 PS (99hj/ 74 kW) mudel. Toodeti ka 120 PS (88 kW) GTI mudel aga ainult limiteeritud väljelaskena Saksamaal, mis oli ka esimene kord, kui Polo kandis GTI märki. Toodeti ka 1.6-liitrilise 92 kW (125 hj) bensiinimootoriga GTI versiooni Mk IIIF-st. 2004, Volksvagen Individual, Volkswageni spetsialistide division tootis limiteeritud hulga (Mk IV Polo) Club Sport-e 1.8T 132kW/180hj mootoriga. See oli saadaval vaid Saksamaal, baseerudes Polo Cup Racer võidusõidu seeria mudelil
5 12.12.2012 TTK 2. GOLF MARK II (19831992) 2.1. Golf mark II lühiülevaade Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik (vt tabelit 1). Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16-klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Tabel 1 Golf Mark II kasutatavad mootorid Mootori tähis Silindrite arv, Klappide arv, Töömaht, Võimsus, tk tk cm3 kw
Kaheksakümnendatel oli Porsche ideeks veel toota parimaid autosid ja ei lähtutud sellest, et üks mudel peab olema kehvema mootoriga kui teine, kuna see on turundusnipp (praegu tootmises olev Boxster "peab" olema kehvema mootoriga kui 911, kuigi Boxster on keskmootoriga ja seetõttu paljude arvates parema juhitavusega kui 911). 1987 valmis tänavasõiduversioon kõige täiuslikumast Porschest üldse - see oli mudeli 911 põhjale ehitatud 959. 24-klapiline võidusõidumootor võeti ringrajamudelilt 962. Mootor deforseeriti 450hj-ni, kuid vaatamata sellele oli auto lõppkiiruseks 319km/h. 1989 toodi turule esimene 4-rattaveoline Porsche 911. Selleks oli 911 (964) Carrera 4. Ka olid sellel autol ABS-pidurid ja roolivõimendus. 1990-ndate aastate alguses oli Porsche tulevikuplaanides ehitada 4-ukseline sportsedaan 989, aga see jäi plaaniks kuni Panamerani. 1991. aasta lõpus kui lõpetati 944 tootmine, asendas teda uus mudel 968. Kui 924 ja 944
2 Turbolaadur toodab rohkem ülelaaderõhku ning suurendab seda, mis juba niigi hästi töötab? võimsust. Kuni konkurendid püüavad heitgaaside kogust vähendada 3 4-klapiline silindripea tagab suurepärase õhuvoo, keerukate kahe-vedelikuga süsteemidega, hoiab John Deere 4 mille tulemusel on madalatel mootoripööretel suurem asjad lihtsana, valmistudes tulevikuks ja pooldades ühe- pöördemoment ja parem reaktsioon muutuvatele