Seattle'i tipparhitektide ja inseneridega. Meeli Kõiva isa Harri Kõiva oli ehitusinsener ja karikaturist, ema Ottilie-Olga Kõiva on folklorist. Meeli Kõival on poeg Martin Kõiva (sündinud 1987. aastal). Õde Katre Kõiva on laulja. Haridus 1984. Eesti Riiklik Kunstiinstituut Täiendõpe USA-s, Saksamaal, Soomes Valik monumentaalteoseid * "Laotuse Kaja" klaas- valgusskulptuur, Tallinna Teletorn, Eesti * "Tee vastu mäge" vitraazid, Tartu tervishoiutöötajate maja, Eesti * "Lind läbi silma" vitraazid, Printest OY, Tallinn, Eesti * "Kriipiv silmapiir" vitraazid, Tallinna Sadama juhtkonnahoone, Eesti * "Dragon R" vitraaz, Tallinna Restoran "Katamaraan",Eesti * "Suund I-IV" vitraazid, Hansapank (endine Tööstuspank),Eesti * "Lend" vitraazid, Eesti Riigikohus,Tartu, Eesti * "Murtud jõgi" vitraaz, Karhinen Oy, Helsinki, Soome * "Reactive River" klaas-valgusskulptuur, Euroopa Parlamendi peahoone, Brüssel, Belgia
(maali)kunstnik). Muralism -ärvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist Vitraaz Koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juur de, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Charterese katedraal vitraazid on maailma suurimad (160 erinevat vitraazi). 700 ruutmeetrit vitraazi pinda. Kõige rohkem on kujutatud Neitsi Maarjat (150 korda). Saint Chapellei vitraazid Pariisis Eesti on Rahvusraamatukogu , D.Hoffmanni Pühavaimu kirikus 10 käsku, Rait Präät Niguliste kiriku otsaaknad ,Keila kirik, Teletroni vitraazid.
Võlvi kohal on vasega kaetud valurauast raamistik, mis vahetas välja algse puitstruktuuri. Kõrgem on edelatorn, mis on 113 meetrit kõrge. Kesklööv on katedraalil 130 meetrit pikk ja 16,5 meetrit lai. Põhiplaan on Prantsuse gooti katedraalidel tüüpiline ning väga sarnane Reimsi ja Amiens´i katedraalide omaga, Inglise katedraali plaanist erineb se oma kõrguse ja valguse kasutuse ning kooriosa ja eraldamata kesklöövi poolest. Vitraazid ujutavad katedraali interjööri üle varvilise valgusega. Keskaeges vitraazid võtavad endaalla kokku 3000 ruutmeetrit. Portiukse kohal asuva fonooni süvendatud kolmnurkses ruumis paiknev skulptuur kujutab Kristust aujärjel, teda ümbritsevad püühakud ja inglid. Rikkalike detailidega kolmemõõtmeline teos jätkub karniisidel. Roosaknad kaunistavad läänekülge ja kahe tistlöövi fassade. Gooti katedraalide uhkuseks olevad roosaknad on keeruka kiviraamistikuga teosed ja
Keskaja kunst 1. Romaani stiil: ümarkaared, massiivsed ehitised, väikesed aknad, seinad kaetud maalidega, vitraazid. Gooti stiil: teravkaared, kõrged hooned, roidvõlvid, vitraaztehnikas roosaknad, raidkivikaunistused 2. Romaani stiil tuleb sõnast ,,Rooma", sest see põhines vana-rooma ehituskunsti motiividele. Gooti stiil tuleb germaani hõimu gootide nimest. Nimi anti stiilile hiljem, et seda halvustada. 3. Romaani basiilika koosnes laiast kesklöövist ja kitsamatest külglöövidest, mida eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid
Välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Mille poolest on omapärane Inglismaa gootika (vt peamine torn, akende suurus, tugikaarte ja tugipiilarite olemasolu, kõrgus jms ). Kirikud pikad ja madalad, mistõttu tugikaari ei olnud( või lisatakse hiljem). Kõige kõrgem torn nelitise kohal. Avar siseruum. Koori idaseinal suur aken, mujal väikesed aknad. Kasutatakse ka lehivktäht- ja võrkvõlvisid. (dekoratiivsed) Miks on gooti kirikutes tähtsal kohal vitraazid? Sellepärast, et esiteks suures katedraalides ei olnud ruumi seinelt, vaid üksnes akendel, et kunsti nende peale luua. Vitraazid peaülesanne oli aga joonistada religioosseid jutustusi, et neid saaks ,,lugeda". Missugusel maal oli gooti skulptuurikunst kõige paremal järjel? Prantsusmaal. Nimeta üks Saksamaa katedraal, mis on kuulus oma skulptuuride poolest? Mille poolest gooti skulptuur (reljeef) erineb eelmise per. omast?
· Pole iseseisvat tähtsust, kuna on seotud arhitektuuriga · Portaal: Chartes'i katedraali peaportaal · Saksamaal kaunistati ka kirikuuksi: Hildesheimi kiriku pronksuksed. Ustel on kujut. Vana ja Uut Testamenti · Inimfiguure moonutatakse, eesmärk saavutada suuremat emotsionaalsust · Kõik, mis kiriku seintel , oli mõeldud inimese õpetamiseks, et nad õpiksid piiblit. · Miniatuurmaal-pühakirjade kaunistamine · Vitraazid- akendele, kiriku seinu kaunistatakse maalingutega, tänapäevaks vähe säilinud, pinnapealsed · Tekstiilikunst( nii tarbe kui ka kujutav kunst) · Vaibad-seinade kaunistamiseks, Bayeux'i vaip · Kullassepa kunst: kiriku tarbeesemete kaunist, pühakirja kaaned, ehted, kaunistused · Inimese kujutamine- 5- kujulisena, lühike jässakas. Gooti stiil o 12. saj lõpp-13. saj algus u. 16. saj alguseni.
Pildid andisid edasi kirjaoskamatutele piiblitõdesid. Skulptuurid läksid anatoomiliselt veidi korrektsemaks. Skulptuurid tungivad seinast välja. Inimfiguurid on sageli pikemaks venitatud. Inimesed on rüütatud pikkadesse voldilistesse rüüdesse, et inimese füüsilist keha peita. Tekivad ehitusmeistrid, toimub spetsaliseerumine. Pöörati suurt tähelepanu käte ja silmade modelleerimisele. Kunsti tulid pessimistlikud ja masendavad jooned. Vitraazid Kristlikus kujundavas kunstis on väga levinud tuvi sümbol, nad tähistasid pühakuid. Roosakendel on ka stseene ,mis kutsuvad üles kirikule raha annetama, nagu reklaamplakatid 11:33
ilma roidvõlvideta ja mitte ühelgi neist pole tugikaart. Roidvõlv oli raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Lakke ehitati kõigepeale tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammaste ja seintele langevat raskust. Gooti meistreid ei huvitanud mitte ainult uute kirikute mahutavus, vaid ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähemal taevale. Vitraazid. Kui romaani kirik oli kitsaste akende tõttu hämar, siis gooti kiriku laiadest akendest voogas valgust kõikidesse nurkadesse. Tihti katsid aknaid vitraazid ja siis tulvas kirikusse salapärast mitmevärvilist valgust see oli nagu tõeline jumalaime. Väljastpoolt on gooti kirik romaani kirikuga võrreldes vaesem tornide poolest. Hilisgootika. Aja jooksul, kui ühiskonna jõukus veelgi kasvas, hakati kirikuid üha rohkem kaunistama
tõepära pisut rikkunud, on Bayeux' vaip unikaalne visuaalne dokument keskaegsete relvade, aparellide ja muude esemete kohta. Sellegipoolest on täheldatud, et sõjamehed on kujutatud paljaste kätega, samas kui teiste allikate järgi kanti lahingutes ja jahil üldiselt kindaid. Vitraaz Vitraaz on kindlasti üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel. Eestisse jõudsid vitraazid 13. sajandi paiku ning tänapäeval kasutatakse neid palju loomingulisemalt. Igasugused ruumid saab muuta läbi värvilise klaasi langeva valguse õdusamaks ning tujuküllasemaks ja lõpuks ei pea nad üldse akna ees olemagi vitraaz valgustatud seinaorva ees annab sama elamuse. Vitraazid on ühtmoodi soojad ja kodused nii uutes eramutes kui ka tüüpmajade korterites akna ette riputatuna. Samamoodi erinevad vitraazide hinnad ja Disainklaasi klientideks ongi väga erinevad inimesed alates
seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad. Kuna kiriku seinad olid paksud, siis said inimesed sõjaajal sinna peitu minna. Kuna kirikutel olid suured aknad, siis oli sinna hea teha vitraaze. Kõik ehitised olid heledad ja väga õhulised. Tänu sellele olid värvikirevad vitraazid hästi nähtavad. Tänu gooti arhitektuurile sai ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Kasutatud kirjandu: · Internet Vikipeedia, Väike kunstiajalugu · Ajaloo õpik · Ajaloo töövihik
*San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE. Õigeusk IEU ja Balkanil. A.Ridiger Aleksius II (19992008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused,
valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid: Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid) * Notre-Dame`i (Jumalaema) katedraal Pariisis. 5-lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m. * Chartres`i /sartri/ katedraal (linn Pariisist edelas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Valmis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraazid. Põhjapoolse torni kiiver erinev rikkalik hilisgootika. * Reimsi /räänsi/ katedraal (Pariisist kirdes). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i /amjääni/ katedraal (Pariisist põhjas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle /sänt sapell/ Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil.
· Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. ·Puitkonstruktsioon koosneb 1300 tammepuust, mis moodustab 21 hektarit metsa. Katedraal seest Jumalaema katedraali orel ·Esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. ·19. sajandil uuendas Aristide Cavaille-Coll orelit suurendades seda. ·Orelili on 5 klaviatuuri, 7374 toru. Kooriorel ·Sellel on 2 klaviatuuri, 1 pedaal ja 1840 toru.
sujuvad vormid ja suursuguselt rahulik dekoor. Romaani stiilis interjöör Gooti stiil ( 12.saj. II pool - 15.saj.) on keeruka psühholoogiaga, ta sai kogu keskaja avaldusvormiks, lähtudes tolle aja inimese arusaamadest. Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. 12-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega
matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163. 1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320. Kõrg-gootika: suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal, kus on säilinud vitraazid originaalis. Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada Reims'i katedraal Amiens'i katedraal, pidi suuruselt toreduselt ületama kõik senitehtud katedraalid. Ehituslugu erandlik, sest ehitamist alustati pikihoonega Väiksematest kirikutest on kuulsaim Saint Chapelles'i kirik - endiste Prantsuse kuningate lossikabel. Valmis ka üks kuulsamaid kloostrirajatisi, Mont-Sant Michele saareklooster. Hilisgootika flamboyaut stiil. Tavalise teravkaare kõrvale tuleb madal teravkaar,
ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid. Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505
figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti üldistatud, tinglikul ja sümboolsel kujul, peateemadeks mitmesugused imed ja piiblilugude illustratsioonid. Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Miniatuuri nimi tuleb ladinakeelsest sõnast "minio", mis tähendab menningut. Keskaegsetes miniatuurides kasutati kõige rohkem punast värvi, mis oli teiste värvidega võrreldes odavam. Gooti ja romaani stiilis arenes välja miniatuurmaal. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid
vesi ja tuuleveskid. teadus Eeposed: Beowulf, Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest. kirjandus 12-saj. rüütliromaanid Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine.
Seda kasutatakse ikka veel kui rooma- katoliku katedraali ja see on Pariisi peapiiskopi iste. Pariisi Notre Dame'i on palju peetud üheks kõige paremaks Prantsuse gooti arhitektuuri näiteks. See päästeti ja taastati purustustest Viollet-le-Duci'i , ühe Prantsusmaa kõige kuulsama arhitekti poolt. Notre Dame tähendab prantsuse keeles tõlkes jumalaema. Pariisi Notre Dame oli üks esimene gooti katedraale ja selle konstruktsioon oli gooti perioodi võtmeks. Selle skulptuurid ja vitraazid näitavad suurt naturalismi mõju, mis annab neile ilmaliku välimuse, mis oli puudu eelnevas romaani arhitektuuris. Pariisi Notre Dame oli üks esimese hooneid maailmas, mis kasutas tugikaart. Hoone algses disainis ei olnud tugikaari koori ja löövi ümbruses. Peale ülesehitust ja õhemate seinade veelgi kõrgemaks kasvamist( tehti tuntuks gooti stiilis) hakkas surve tagajärjel pragunemine. Niisiis loomulikult ehitasid arhitektid katedraali toetuseid seintest
Muusika keskajal Esitati stseene piiblilugudest. Suurvõim oli kirikulaulu. Laulis munkade koor. 13.sajand kui tekkis gooti stiil tekkisid piibliteemalised vitraazid. Muusika oli ühehäälne ja ilma saateta.Ühehäälseid vaimulikke koorilaule nimetati gregdibaanideks. Puudus dünaamika. 3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika
2-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud. Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhitektuurist . Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. On peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid, värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Hilisema lõõmava gootika vormide dünaamika ja ekspressiivsus. Gootika mööblit võib leida erinevaid sorti puitu .Kõige populaarsemad on roosipuu, mahagon, tamm, pähkel, ja kirss. Lisaks on olemas aktsendiga tükid gooti stiilis, mis on üsna armas. Gooti aktsendiga tükke võib hõlmata kõike alates gooti raamatukappidest , kuni laudade ja küünlajala omanikele
KATEDRAALID KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS LÖÖVE KATSID VÕLVID SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN EHITISED RASKEPÄRASED PAKSUDE MÜÜRIDEGA KITSAD AKNAD ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAzID KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku
6. Milline on keskaja kuulsaim Eestis asuv maal? Selle autor?Mitmendast sajandist pärineb? Milline on selle peamine idee? 7. Miks nimetati seda gooti stiiliks? Millal selline nimetus kasutusele võeti? Gootide hõimu järgi, renessanssi ajal halvustavalt 8. Milline Eesti kirikutest on kuulus oma terrakotakujude poolest? Jaani kirik Tartus 9. Millise kunstiliigi poolest paistab silma Sainte-Chapelle Pariisis? Vitraazid 10. Kes itaalia kunstnikest seisab gooti ja renessansis stiili piirimail, varaseima nime poolest tuntud kunstnikke keskaja Euroopas? Kes on see populaarne pühak, kellest ta on maalinud rea freskosid? Matthias Grünewald, Isenheim 11. Millised on gooti skulptuurile iseloomulikud jooned? Välja venitatud,seotud seinaga,rõivavoldid peenelt kujutatud,nägudel ilmed 12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt
Fifth level Madonna. Notre Dame katedraalis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis - rikkalikult kaunistati käsikirjalisi piibleid, kroonikaid, luuleraamatuid. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal. Sainte Chapelle'i vitraaz Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kirikutes olevate sammaste kapiteelid olid kaunistatud allegooriliste piiblisündmustega, vähem kasutati ornamenti. Skulptuure tehti väga vähe täisfiguurilisena- enamasti olid nad hoonega lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni. Vormilt olid reljeefid üldistavad, sest nad ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Romaani ajastul võeti kasutusele ka akende värvilise klaasiga kaunistamine, nn. vitraazid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka arvukad seinamaalingud, kuid tänapäeval on neid vähe säilinud, jätkus ka miniatuurmaali õitseaeg, kus kasutati jätkuvalt ohtralt ornamentikat, kuid ei pööratud tähelepanu piltide ruumilisusele Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega
Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad). Olemuselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux` /bajöö/ vaip. See asub Prantsusmaal Bayeux` linnas muuseumis. See on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglismaa-retk (1066 Normandia hertsog William/Guillaume tungis Inglismaale, pidas Hastingsi lahingu). Vaip on valmistatud 11. sajandil.
Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektuuris oli oluliseks uuenduseks roidvõlvide kasutusele võtt. Iseloomulikud olid värvilised aknad ehk vitraazid. Portaali (peasissekäik) kohal ilutses roosaken. Gootistiili kirikud olid ohtrate raidkivikaunistustega. Kaunistusteks olid: rosetid, ristikulehekujundid, viinapuuväädid, ristlillikud, väikesed ehistornikesed ehk fiaalid, muinasjutulised koletised ja tulekeeled, Piibli tegelased ja pühakud. Krabid-> raidkivi kaunistus. Kuulsamaid gootistiili näiteid Prantsusmaal: 1. CHARTES'i katedraal 2. REIMSi katedraal 3. AIMENS'i katedraal 4
-rõhutatud on piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad -silmapiir on tõstetud pildist välja -levinumad taimemotiivid -maalid olid sisult poeetilised ja sümbolistlikud Victor Horta 1881-1973 Belgia -kasutas omapäraseid taimi oma ruumide ja mööbli dekooris -suure fantaasiaga William Morris 1834-1896 Inglismaa Antonio Gaudi 1852-1926 Hispaania -kasutab palju erinevaid ehitusmaterjale ( raudbetoon, sepis, käsitöö, vitraazid, tisleritöö, värviline keraamika). -alustas ,,Püha perekonna" kiriku ehitust (ei valmi kunagi). Kubism -geomeetrilised kujundid -loojaks Pablo Picasso ja Georges Braque Arengus 3 järku: 1)Cezanne´lik kubism e. Fassettkubism 1907-1909 -iseloomustab kujutatavate esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele ja erinevate vaatepunktide ühendamine 2)Analüütiline e. Hermeetiline kubism 1909-1912
Tulekahju tagajärgede likvideerimiseks ehitati torn kõrgemaks ja barokne tornikiiver asendati terava gooti kiivriga. Uue kiriku rajamisest saadik on Paide keskväljak, mida kolmest küljest ümbritsevad ühekorruselised ehitised, üks omapärasemaid ja ilusamaid väljakuid Eesti linnades. Kirik on ainulaadne ka oma peasissekäigu ees kõrvuti asuvate kahe arukase leinavormiga. 1895.-1898. ehitati kiriku ümber raudaed. 1901. a. muretseti kirikule 8 vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T
külades. Pikemat käsitlust leiab mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu. Vitriinidesse on välja pandud täiendavat materjali. Teise korruse sisustamisel on püütud jäljendada ruumi keskaegset ilmet. Keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad metsseanahkadega kaetud tugevad toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraazid, mis valmisid a-tel 1998-2002. Torni ülemise korruse seintel on pildid, mis kujutavad inimesi keskaegsetes riietes (autor Eve Veermäe). Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole. Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu mõisaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn vasallilinnusena on Eesti väikseim linnuseehitis.
· Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene, sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse · Muusika 1-häälne, ilma saateta, vaimuliku sisuga, ladina keeles Kirikumuusika · Gregoriuse koraalid e gregoriaanid vaimulikud laulud mida Gregorius Suur kogus
monotüüpia ning deatüüpia, tõmmised nummerdatakse. Graafiline leht on trükitud originaal graafilisest teosest. Graafika tehnikad on graafikateose paljundamise viis, ajalooliselt vanimad on puulõige ja vasegravüür. Tarbekunst on kunstivorm, mis tegeleb tarbeesemete kunstilise kujundamisega. Püütakse ühendada funktsionaalsust ja esteetilisust. Tarbekunsti alad liigitatakse vastavalt materjalile klaasikunstiks (klaasmassist kunsti loomine; plastika , vitraazid) ja vahakunstiks (vahalõige, vahapõime; Eesti koolkonna väljakujunemisel on tähtis osa E. Taskal ning A. Erikul), metallehistööks, tekstiilikunstiks (riietusesemed ja ruumitekstiilid), keraamikaks (savist või savipõletud) jne... Kiviaeg jaguneb paleoliitikumiks (kuni 8000 aastat e. Kr.), mesoliitikumiks (12 000 5000 aastat e. Kr.) ning neoliitikumiks (5000 2000 aastat e. Kr.) ning on esiaja vanim ja pikim ajajärk
muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Kirikul on ainult pühakoja funktsioon. Kiriku aknad ehitati suured ja seinapinda seega vähem. Aknaid katsid vitraazid. Aknad olid ülalt teravkaarelised ja aknaraamides kordusid õietaolised rosetid, mis hilisgooti ajal asendusid võbeleva leegi motiiviga. Fassaadil portaali kohal on nn. roosaken (suur ümmargune aken). Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa
See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja tavalist teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared. Tähtsamas gooti kirikud on NT Notre-Dame'i kirik Pariisis, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury ja Yorki kirikud Inglismaal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt.
(ajast ja arust nagu gootidel). Gooti skulptuur on arhitektuuriga otseselt seotud, arenedes romaanika ülistiliseeritud ja ekspressiivsest laadist naturistlikumas suunas. 14.saj-st hakkab enim levima ka vabaplastika (tiib- ja kappaltarid, pühakukujud jms.). Gooti maalikunst on alguses samuti arhitektuuriga seotud. Eriti kõrgel tasemel on gootikas vitraaz. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Gootika Eestis: Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste (barokne tornikiiver), Pühavaimu ja Oleviste kirik ja paljud Eesti maakirikud. (Raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tuntumad kunstnikud: Sakslase Bernt Notke Surmatants Tallinna Niguliste kirikus ja Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar, Hermen Rode Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Michel Sittow Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid,
Hoones palju valgust, kimppilaarid, mis on sammaste kogumik. Sambale lisatud poolsambad. Kaunistatake ääri. Jumal hindab taevas hooneid, seega on vaja uhkeid. Ristvõlvid. Hooned detailirohked. Skulptuuridega kaunistati alatareid, sisekohti. Gooti kirikut nimetati ka teava teisenduseks Maa peal. Iseloomulikud tunnused arhitektuuris: põhiplaan basiilika, hooned kõrged, müürid õhukesed, tugipiit, tugikaared, teravkaarelisus, sambad muutuvad peenemaks ja pikemateks, roidvõlv, akendel vitraazid. ... skulptuuris: pikaks venitatud, hästi töödeldud, S-paine, võrreldes Romaani stiiliga edasiminek. ... maalikunstis: tekkis tahvelmaal (maali saab ümber paigutada). Tähtsamad ehitised: kirik, katedraal. Iseloomulik mõlemale maalikunstis: külluslikult maalitud esitähed, käsitluslaad tinglik, sümboliohtrus. Piisas ühest sümbolist, et näidata, kus tegevus on. Figuurid pinnaliselt nagu Egiptuses. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik.
hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3.tugi piit ja tugikaar, 4.kimppiilar on poolsammastega kaetud sammas, 5.gooti aken on kaetud maasvärgiga, 3)fassaadil on roos aken. Kaunistus elemendid: 1)gooti kapiteelile kujutatud tseenid, 2)peened ja "pitsilised", 3)tippude kroonideks: ristlillik ja krabi ja fiaal. Hilis gootikas võivad akna kujud olla varieeruvad. Tähtsamad ehitismälestised: 1)Prantsusmaa-Notre-Dame e Pariisi Jumalaema kirik (vana gootika), Chartres: kateolsaal (vitraazid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni kaetud kõrgreljeefiga, ligi 2500 skulptuuri maja peale. Amiens'i katedraal (Prantsusmaa suurim). 2)Itaalia- gooti aeg kestab lühemat aega kui mujal lõppeb 15.saj kellatorn eraldi, foestik vähe arenenud. Kaunistamiseks värviline masneor tahvelis. Lossi arhitektuur. PALAZZO-gooti aegne ehitis- Hruskne hoone 2korrust, Doozide palee- kaupmeeste palee. 3)Inglismaa- huvitav hilis gootika. Gloucesteri katedraal. 4)Saksamaa- levib prantsuse süsteem
Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keeruline, seotud paljude rituaalidega. I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj) Taust Muusika: professionaalse kirikumuusika kõrvale asub ilmalik muusika
Ristroidvolv aitas korgemaks ehitada, teravkaar laheb vertikaalselt ulesse, kolmiksiir, kuuiksiir, neliksiir. Tugipiilarite peAl on fiaalid. Junalaema kirik pAriisis - varagootika, 12 saj. Gootika on erinev eri riikides. Perspektiivportaal? Kuningate galerii, 2 laanetorni, roosaken - sumboliseerib eluringkaiku. Tuvikonstruktsioon? Korg- gootika teravkaared vahem teravad, kuningate galerii korgemal. Prantsuse kuningad krooniti räänsi katedraalis. Aknad suured, vahe seina, vitraaZid! Mingi tahtis Puhakabel, Luis.. Lasi ehitada. Kirikud ehitati aina korgemaks 47,5 m volvide korgus, varises kokku. Amiens reims chartres on prantsuse kõrggootika kirikud. INGLISMAAAAAAAA catenbury katredaal. Torn suur ja massiiivne. Lläänetornid. 2 põikihoonet. 13 saj ehitati westminister abby. Teravkaar ja suur aken fasaadil idaseinas ka suur aken. Ypriski prantsuse pärane. Inglise kirikud tagasihoidlikumad. Earky english. Madalad ja pikad kirikud. Salisbury katredaal.
puutumata. Ta võeti lahingus vahi alla ning põletati ketserluse tõttu tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? Prantsusmaa sai enda maa-alad tagasi. Kasutusele võeti kahurid ja püssirohi. Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? Gooti stiil domineeris 12-15 sajand. Selle tunnusteks olid: teravkaar, kõrged saledad tornid, tugikaared, roidvõlvid, vitraazid ja roosaknad. Miks on tähtsad järgmised kirikud? Jumalaema kirik Pariisis Kirikus asub kõige tähtsam reliikvia kristuse okaskroon. See on ka peapiiskopi residents. Saint Denis' kirik Varaseim gooti stiilis ehitis. Prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal Prantsusmaa kuningate kroonimiskirik. Reimsi peapiiskopi aujärg. Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? Kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal oli Pariisi ülikool
Romaani stiili ehitised olid küllaltki raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar, selliselt vormiti aknaid, uksi kui ka võlve. Gooti stiil Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Seintel palju skulptuure nii sees kui väljas. Aknaid ehtisid värvilised vitraazid. Skulptuurid Skulptuure kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. Peamiselt kujutati Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat, piiblitegelasi ja pühakuid. Nad aitasid rahvale piiblilugusid ja ristiusu tõdesid selgeks teha. Maalikunst Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Pühakute elulood
Kuubikujulist moseesaali katab 32m läbimõõduga keskkuppel. Rakette meenutavad minaretid on 83m kõrgused. Sultan Ahmedi marmorist mosee (ehit. 1609-1616.a.) Istanbulis. Mosee keskkupli, mida ümbritsevad 4 poolkuplit, läbimõõt on 23,5m ja kõrgus 43m. Sultan Ahmedi mosee on tuntud ka Sinine moseena (keraamilised plaadid tekitavad sisemuses müstilise sinise kuma) Sultan Ahmeti moseed valgustavad 260 akent, milles algselt paiknesid vitraazid, valgust lisavad sajad puhutud klaasist õlilambid. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653). Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat. Taj Mahali kohta on öeldud, et selle kavandasid hiiglased ja lõpetasid juveliirid. Kuulus mausoleum on ruudukujulise põhiplaaniga (94,5x94,5m) kuppelehitis, mille kuppel ulatub 74m kõrgusele. Hoone seisab
Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik, hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2) kõrg-gootika: aknad suuremad, mitmekesisem raamistik, gootika pärlid: Charte, Soissons, Preims katedraalid. 3) hilis-gootika: akendel keeruline raamistik, teravkaare kõrvale tuli tundorkaarm, oluline osa ka kloostritel: Mont-Saint-Micheli klooster
suursuguselt rahulik dekoor. Joonis 1. Romaani stiilis interjöör Gooti stiil ( 12.saj. II pool - 15.saj.) on keeruka psühholoogiaga, ta sai kogu keskaja avaldusvormiks, lähtudes tolle aja inimese arusaamadest. Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. 6 Joonis 2. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni.
võivad nüüd, 95 aastat hiljem, väikese vaevaga ühest linna otsast teise kihutada. Selle asemel, et tundide viisi maa peal liiklusummikutes mööda saata. Jumalaema kirik Ehitamine algas 1163 aastal Ludvig VII valitsemisel. Aga jagub arvamus sellest kes esimesena pani kive vundamentisse kas Moris de Sülli või paavst 7 Aleksander III. Ludvig XIV ajal elas kirik üle tõsised muutused: hauad ja vitraazid olid rikutud (lammutatud).XVIII sajandi lõpus olid palju aardeid olid katki tehtud või varastatud. Restavreerimine algas 1841 aastal arhitektori Violle de Dük juhil. See andekas pariisi arhitektor restavreeris kirikuid. Tagastamine kestis 23 aastat ja pluss kiriku tippu ehitamine. 8 Eiefeli torn 9 Eifeli torn(prantsuse La tour Eiffel) on pariisi tuntuim ehitis ja populaarsem
Kuigi on olemas kahe saksa sõjavangi kirjalikud tunnistused, et nemad õhkisid, on neid tunnistusi kahtluse alla seatud. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2 septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu. 21. detsembril 1990. a. tagastas Narva linn Eesti suurima pühakoja kogudusele. Aleksandri kiriku aknades on vitraazid: vasakul pool on Maarja , keskel on Jeesus, paremal on Ristija Johannes. Vitraazi all (Jeesuse vitraazi all) on altar.Altaril on rist krutsifiks. Krutsifiks on ristilöödud Jeesuse kuju.Altarisse on paigaldatud karbike mulda Ketsemani aiast. Aleksandri kirik sai oma nime Imperaator Aleksander II järgi.(Vene tsaar). 1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist.(Legendi järgi :Pommist ta kaotas mõlemad jalad ja
See avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Ristroidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiilar kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiilarid ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Gooti stiilis kirikutel on teravkaarsed aknad ja ukseavad. See on väliselt kõige silmatorkavam tunnus. Tunnusjooned - katedraalid Gooti arhitektuuri (kirikute) teised tunnused: · rohked vitraazid; · roosaknad (keskportaali kohal); · fiaalid e tornikesed (on tugikaarte ja piilarite torn); · fiaalid oli kaunistatud krabidega (taimeornamentika); · aknaraamistikes siirud (õietaolised rosetid, ristikulehe kujundid); · kirikute põhiplaaniks oli ladina rist; · kirikutel kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja üks väike haritorn (fiaalina) nelitise kohal. Lossid ja linnused Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega (arvukate tornide, sakiliste
· monumentaalne · tugipiit · ümarkaareline friis · kõrgusesse pürgivad · kääbusgalerii ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid · kitsad aknad · laiad aknad · suured tornid · vitraazid · läänefassaadil 1-2 torni N: Cluni kloostri kirik · ida pool peenike torn · rohkesti skulptuure · kaetud justkui kivipitsiga
Taas tekkis ümarplastika nagu ka antiik ajal. Kuid enamik skulptuure olid siiski ehitistel seljaga vastu seina. Gootika ajastul armastati skulptuuridega erinevaid kirikuid ja katedraale kaunistada , näiteks katab Remsi katedraali ligi 2500 üksik skulptuuri. Mõningaid gootika skulptuure võib leida ka Tallinnast. Kuna gooti kirkutes olid ilmatu suured aknad ei jäänud õieti ruumigi seina maalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid ja vitraazid . Gootika ajastul aksutati erinevaid maali tehnikaid. Itaalias kasutati freskotehnikat, miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. Ning sammuti tähistab see Lääne-Euroopas ka nii nimetatud tahvelmaali sündi. Ka üks kuulus gooti tahvelmaal asub eestis Niguliste kirkus, mis kannab nime " Surmatants ". Gootsi stiilis ehitised Salisbury katedraal Salisbury katedraal on Salisbury linnas, Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Selle
annaabi.ee 
