Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. ...
Saturn teeb ühe tiiru ümber Päikese 10,760 ööpäevaga. Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm3. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks. Saturnil on 60 kaaslast. Saturn on oma nime saanud Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi. Ma sain teada, et Saturni rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu.
Arvati veel, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Pales Pales oli vana-rooma mütoloogias karjaste, karjade ja kariloomade jumal või jumalanna, kariloomadele jõu andja. Saturnus Saturnus oli vana-rooma mütoloogias peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Diana Diana oli vana-rooma mütoloogias jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ning Jupiteri ja Latona tütar. Lühidalt jumalatest: Pomona oli vana-rooma mütoloogias puuviljajumalanna. Jupiter oli vana-rooma mütoloogias peajumal. Amor oli vana-rooma mütoloogias armastusejumal. Aurora oli vana-rooma mütoloogias koidujumalanna. Bellona oli vana-rooma mütoloogias sõjajumalanna.
Tähtpäevad Tõnisepäev Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-
rida, mida on peetud talveharjaks ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. 17. TÕNISEPÄEV Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. 25. TATJANAPÄEV E. TANJAPÄEV Tatjanapäeva tähistamise traditsioon ulatub 18. sajandisse. 1755. aasta 25.
tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse ühistesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid üha enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid
Tõnisepäev (tõniksepäev, tinnüspää; ka taliharjapäev, kesktalvepäev), ka jõuluemapäev - 17. jaanuarTõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati
Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijumalanna Mars- sõjajumal Saturnus- põllutöö ja viljakasvu kaitsja Vesta - kodukoldejumalanna 22 ROOMA RIIGI ALGUS Merd sõideti vähem. Maismaad mööda peeti ühendust. Esimesel aastatuhandel elas seal mitu erinevat rahvust : Itaalikud - indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid veel latiinideks. Harisid põldu, kasvatasid karja. Etruskid - arvatavasti Väike-Aasiast. Võtsid üle kreeka tähestiku. Olid meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Ülikud maeti hauakambritesse
sellist asja tegid. 3. Riigi võimu seisukohalt on kõige olulisemad jumalad riigile:RA- ta oli maailma looja ja selle esimene valitseja, HOROS- tema oli Egiptuse sõjaline kaitsja. 4. Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg. Elavat vaaraod samastati Horosega. Päikesejumal Ra ja Teeba jumal Amon olid seotud vaaraoga läbi sõjaväe, kuna vaarao oli Egiptuse valitseja ja samas sõjaväe juht. Osiris kehastas üleujutuse ja viljakasvu aega ning seth põuaperjoodi. Jumalike vaaraode valitsemine Horose ja Osirisena on igavene ja vältimatu nagu looduse ringkäik. 5. Tava inimesele oli üks tähtsamaid jumaladi just OSIRIS , sest ta oli viljakuse jumalning surnute valitseja. Ta õppetas põlluharimist, kirjatarkust, käsitööd jakanalite kaevamist. 6. Monoteism ehk ainujumala usk tekkis Egiptuses uue riigi ajal, sel ajal valitses vaarao Ethanon(1364-1347 eKr)
a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega
9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal ROOMA JUMALAD: 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal
pakuti ka massaazi ja erootilisi teenuseid, samuti võisid seal olla raamatukogud ja lugemisruumid. Aatrium siseõu Itaalia kivist maja keskmes. Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid
aga kui vaadata planeeti teleskoobiga siis on näha silmapaistvat rõngast. Kuigi ka teistel hiidplaneetidel on rõngad, on Saturni rõngad kõige kaunimad. Viis missiooni on Saturnile saadetud. Alates aastast 2004 on Cassini avastanud Saturni, tema kuid ja ringe. Saturnil endal nagu ka Jupiteril elu ei eksisteeri kuid mõningatel tema kuudel on eluks vajalikud tingimused olemas, mis võivad elu toetada. Planeedile anti nimi Vana-Rooma põllutöö- ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi. 1.7 Uraan Uraan on Päikesesüsteemis 7. planeet ja suuruselt kolmas. 24. jaanuaril 1986. aastal külastas Uraani kosmoselaev Voyager 2, mis on siiamaani ainuke kosmoselaev, millel on see õnnestunud. Üks ööpäev võtab Uraanl aega 17h Maa aja järgi. Ümber Päikese teeb ta ringi 84 Maa ööpäevaga. Uraani ekvaator on peaaegu täisnurga all tema orbiidi suhtes. Kokkupõrge umbes Maa suuruse objektiga võib selgitada seda unikaalset kallet. Uraan
enamasti mere-emaks. Õnnestunud kalapüügi korral öeldi ikka, et mereema täna helde olnud. Saarlased on hea kalaõnne pärast mereemale ka ohverdanud. Hea kalaõnne korral heideti palju kalu merre tagasi, kuna usuti, et mereema neile ka järgmine kord rikkalikult tasub. Maa ja ilma vägi Nagu jahimehed mets ja metsloomad ja linnud ning nagu kaluri oma veed ja kalad, nii on maa ja taevas oma viljakust sünnitavate ning viljakasvu soodustavate jõudude ehk vägedega vorminud maad hariva põllumehe-karjakasvataja üldist ellusuhtumist, maailmavaadet ja maailmapilti. Põlluharimine ühes karjakasvatamisega on olnud eestlaste peamisteks elatusaladeks mitte ainult ajaloolise ajastu ulatuses, vaid nad on moodustanud juba eelajaloolise ajastu eesti hõimude elus põhja, millel on kujunenud vana eesti rahvakultuur viimase kahe või kolme aasta tuhande kestel.
muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit ja sinijuukselisi muusasi. Nii loodi numenid ehk ,,jõud", kes valvasid hälli, hoolitsesid toidu eest jne. Janus ja Vesta valvasid vastavalt ust ja kodukollet, laarid kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki. Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga oli põldudele ja viinamarjaistandustele kasulik. Jupiteri tegevusväli oli laiahaardelisem. Oma piksenoolega juhtis ta inimeste tegevust ning kaitses roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Varajasel ajajärgul olid tähtsateks jumalateks Mars ja Quirinus, keda sageli omavahel samastati. Mars oli noorte meeste ja nende
Allikate austamine oli tuntud laialdaselt Skandinaaviamaades ja germaani aladel Läänemere ääres, kus see tava ulatub kiviaega. Eestis on teada üle 400 ohvriallika, mis paiknevad hajali üle kogu maa. Vanimad kultusobjektid on ilmselt pühad allikad (neiston leitud 8. 12. saj-sse kuuluvaid esemeid). Kõige enam on ravi-, tervise-, ja elluallikaid, mille veele omistati ravitoime kas kõikide või ainult mõnede, eriti silmahaiguste vastu. Viljakultusega olid seotud ilma ja viljakasvu mõjutavad ilma- ja uduallikad. Ohvriallika veega ravimisel ja puhastamisel, mida laialdaselt tehti veel 19. saj., üksikuis kohtades isegi 20. saj. algupoole, tuli ohverdada raha, ehteid, hõbevalget jm. (A. Viires, 2007). 4 5 Tänapäeval säilinude ohvriallikaid Taevaskoda (Emaläte)
Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil. Vesta Kodukolde jumalanna, tema auks põles alati koldetuli linna foorumil. Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Saturnus peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Janus üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus. Kogudus kristlaste ühendus Sino kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru. Apostellik usutunnistus kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade kogum, kuidas Piiblit tõlgendada.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et
Roomlased arvasid, et igal kivil on hing, puul, järvel jne. Laar- Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Nad olid tähtsad, sest nad kehastasid esivanemate hingi. Geenius- Igal perel oli maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Saturnaal- Pidustused, mis olid pühendatud Jupiteri isale Saturnusele, kes oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Vesta neitsid- Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest preestrinnad, keda kutsuti neitsideks. Kahe näoga Janus- Jaanus oli sõjajumal, ja piiride kaitsja, keda kujutati kahenäolisena- üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Tõlgendati vaatamist minevikku ja tulevikku. Triumf- Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik. Vergilius- poeet, tema peateos eepos ,,Aeneis", see oli pühendatud Roomalaste legendaarsetele eelkäiijatele
See on advedukt. Roomlased ehitasid selle silla, et viia vett Uzesist Nimesi, kuna nende kahe koha vaheline tee oli väga mägine, sellepärast tehti maaalune tee mis on otsem. Kuna ühes kohas oli jõgi vahel siis sinna ehitati sild. 13. Millised Rooma jumalad on seotud meie päikesesüsteemiga. Pane joonis. Kirjuta ka jumalate valdkonnad. Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Uraan - Uranos taevajumal Marss - Mars sõjajumal Jupiter - Jupiter peajumal Saturn - Saturnus viljakasvu ja põllutöö jumal Neptuun - Neptunus vetejumal Merkuur - Mercuriuselt kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt 14. Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist Foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline
12. Kuidas seda kutsutakse? Mis on asja mõte? ADVEDUKT. Roomlased ehitasid selle silla, et viia vett Uzesist Nimesi. Kuna nende kahe koha vaheline tee oli väga mägine, siis tehti maaalune tee mis on otsem ja kuna ühes kohas oli jõgi vahel siis sinna ehitati sild. 13. Millised Rooma jumalad on seotud meie päikesesüsteemiga. Pane joonis. Kirjuta ka jumalate valdkonnad. Merkuur - Mercuriuselt kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Saturn - Saturnus viljakasvu ja põllutöö jumal Neptuun - Neptunus vetejumal Uraan - Uranos taevajumal Jupiter - Jupiter peajumal Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Marss - Mars sõjajumal 14. (Selgita mõisted korralikult) Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest. Leegioni põhiosa ja seega kogu sõjaväe peajõu moodustasid raskerelvastuses jalaväelased
9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna 13) Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal Vana-Rooma jumalad 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal
ja väiksem pealmiseks. Pealmisele pätsile tehakse rist. Siit johtub, et nende leibade valmistamine on seotud religioossete rituaalidega. Krjosket' 'ristikesed' tehti nii, et võeti kaks lamedaks rullitud taignatükki ja asetati nad risti teineteisele. Nende ristumiskohta uuristati auguke, kuhu pandi viljateri. Suure paastu kolmapäeva peeti pöördelise tähtsusega päevaks ja ristikeste tegemine kõigile perekonnaliikmeile pidi tooma õnne kogu aastaks. Loodeti ühtlasi ka head viljakasvu. Pliinid patshalkset' on mordvalaste traditsiooniline tavanditoit. Pliine küpsetatakse hommikueineks. Enamasti tehakse nad nisujahust, kuid mõnikord segatakse nisujahule hulka ka mingit teist jahu, põhiliselt rukkijahu, aga sõltuvalt sellest, missugust kultuuri kusagil rohkem kasvatatakse, ka herne- ja tatrajahu. Tänapäeval küpsetatakse pliinid ainult nisujahust. Et pliinitaigen hästi hapneks, tuleb see eelmisel õhtul seada
neitsid. Mars sõjajumal, ühtlasi ka taupoegade ja kerjuste jumal. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust algas aasta, Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuteplats. Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - tule- ja sepatööjumal. Ceres viljajumalanna. Saturnus Jupiteri isa, kaitses põllutöid ja viljakasvu. Elanikekihid Preester Rooma mõistes olid preestrid kõik need, kes toimetasid kultuslikke talitusi mingi kindla kogukonna huvides. Preestritarid allusid meestest koosneva preestrite kolleegiumi võimule. Kultuslikke vameteid võisid pidad vaid kodanikud. preestriamet sõltus ühiskondlikust positsioonist. Alles 3. sajandi keskpaigast sai rahvas kõige tähtsama preestri pontifex maximuse valida, varem tehti seda ilma rahava või senati sekkumiseta.
kalaparvi olema suvel kõige rohkem. • Kolmekuningapäev tähistab jõulu aja lõppu. • 13. jaanuar Nuudipäev- käidi teistel külas ja söödi-joodi viimased olemas olevad asjad ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud). • 14. jaanuar Talihärjapäev- murrab talve selgroo, talve poolitaja, sellel päeval pidi olema pool loomatoidust järgi olema • 17.jaanuar Tõnisepäev- ennustati missugused ilmad tulevad suvel ja viljakasvu(saaki), hakkas Lutsu püük • 25.jaanuar Paavlipäev- ennustati suve ilmu( kui päike paistab, siis tuleb päikseline soe suvi) • Küünlakuu, vastlakuu, hundikuu VEEBRUAR • 2.02küünlapäev- valmistatu toitu(tanguputru); kui sajab lund tuleb hea Räime saak. • 14.02 valentinipäev- • 24.02 madisepäev- putukatel ja mardikatel tuleb elu sisse; kui sellel päeval tuleb palju
väljajääv Marsi väljak oli roomlastele muistne rahvakoosolekuplats. Veel kaks jumalat tõusid Roomas märksa rohkem esile kui nende kreeka vasted. Jupiteri isa Saturnus (Kronos), kelle ammune valitsemine toonud Itaaliale kuldse ajastu, kaitses eelkõige põllutöid ja viljakasvu. Tema auks igal aastal korraldatud pidustustel saturnaalidel taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukoldejumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Seksuaalsuhted olid Vesta neitsidel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis
tema sündides puu – kui see kasvab ilusasti, hoiab ta ka inimest. Puud kahjustades saab kahjustada ka seda inimest, kelle puud kahjustati. Puudega on seotud ka ended, nt. surmaended. Kui kuuldi öösel metsas puude raidumist/saagimist oli oodata kellegi surma.. Puid istutati ka siis kui elukorralduses on muudatused.. Puu pidi uues eluolukorras kaitsma.. Tänapäeval istutatakse puid pulmade ajal ja uue asutuse avamisel.. Eesti jumalad Peko – setude viljakasvu esindaja, vilja kasvu ja karja edendamise ülesanne. Tema kuju tehakse hingepuust ja inimesekujuline, mis liikus peredes ringi igal aastal uude kohta. Uus peremees valiti sügisel praasinikul ja vaid meeste seas. See sündis nn. vereliisuga. Vereliisk seisnes selles, et mehed jooksid õue ja hakkasid rüselema, aga üksteise eest ka üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli see oli järgneval aastal Peko peremees. Omanik on pekopapp, enamasti mees
Kakule pisteti sisse rukkipead. Nende püsimajäämise järgi ahjukuumuses otsustati pereliikmete käekäigu üle järgmisel aastal. Leibu kasutati jõulude ajal ka ennustamiseks. Näiteks pandi leivapätsi peale nii mitu soolatera, kui mitu looma oli talus. Ärasulanud soolaterale märgitud loomale oli õnnetust oodata. Jõululeibadega seotud kombestik pidi tagama leiva jätkumise peres aasta läbi, kindlustama õnne karjale, edendama viljakasvu, ennustama perele tulevikku (Astel, 1992). Jõululeib seisis kogu jõuluaja laual lahti lõikamata. Poolt leiba ei tohtinud iialgi lauale panna, pidi ikka terve olema. Alleshoitud jõululeib jagati enamasti karjalaskepäeval, künnipäeval või mõnel muul tähtpäeval kariloomadele. Jõuluööl ja mõnel pool ka uusaastaööl viidi loomadele lauta leiba. Uusaastahommikul jagati samuti loomadele leiba, et kariloomi ei ohustaks haigused, et kellegi paha silm
Jupiteriga austati ka kaht jumalannat Juno (kreeklaste hea) ja Minerva (kreeklaste Athena). Arvatavasti on komme seada üks jumal kahe jumalannaga kokku etruski päritolu. Kreeka jumalate vasted olid Neptunus (Poseidon), Vulcanus (Hephaistos), Mercurius (Hermes), Apollo (Apollon), Venus (Aphrodite) ja Diana (Artemis). Roomlaste sõjajumal oli Mars (kreeklaste Ares). Jupiteri isa Saturnus (Kronos) kaitses põllutöid ja viljakasvu ja tema auks korraldati iga-aastasi pidustusi saturnaale. Kodukoldejumalanna Vesta (Hestia) auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Kuna riigi edu aluseks arvati olevat jumalate heasoovlikkus, siis kontrollisid jumalate austamist Rooma riigivõimud: kontrolliti pühamuid, korraldati usupidustusi ning preestrid kui riigiametnikud valiti ametisse.
olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused talurahva nuhtluse ja aitama olla terve. Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu. Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutt, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta
ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused talurahva nuhtluse ja aitama olla terve. Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu. Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks
Vulcanus (Hephaistos) tule ja sepistamise jumal Mercurius ( Hermes) teekäijate kaitsja Apollo : muusika ja terve mõistuse eestseisja, tõe kuulutaja inimestele seega ennustuskunsti eestseisja Venus (Aphrodite) ilu,armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna Diana ( Artemis) elava looduse ning eriti metsloomade kaitsja Mars ( Ares) sõjajumal Quirinus-tähtis sõja ja eriti põllutööde jumal Saturnus- ka ja eelkõige põllutööde ja viljakasvu jumal 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus; Terentius); varane eepika (Naevius, Ennius); luule (Catullus); Cicero; Varro. 24) Varane keisririik ehk printipaat 30 eKr 284 pKr Pop: 50milj. Reaalne võim sõltus armeest ja kuulus selle juhtidele, mistõttu senat ei suutnud enam võimu säilitada: sellest tulenes sõjaline diktatuur, mida Octavianus hakkas ainuisikuliselt omama ja sai nimeks Augustus (ülendatud). 1
olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused talurahva nuhtluse ja aitama olla terve. Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu. Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud
tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse ühistesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid üha enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona)
Rooma panteoni eesotsas seisis taeva pikse ja tormijumal Jupiter (vastab kreeklaste Zeusile). Jupiteri tähtsaim pühamu asus Kapitooliumil. Kõrgelt austatud oli ka sõjajumal Mars, keda peeti ühtlasi talupoegade ja karjuste kaitsjaks. Tema järgi nimetatud märtsikuu tähistas varasemal ajal aasta algust ja linnamüürist väljapoole jääv Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuplats. Jupiteri isa Saturnus oli eelkõige põllutööde ja viljakasvu edendaja. Ta kehastas roomlaste jaoks ammust kuldaega ja tema auks korraldatavatel iga- aastastel pidustustel – saturnaalidel – taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord: siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukolde jumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümmarguses templis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad – vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Igasugune
farmide ees. Ajalehed olid täis üksikasjalisi juhiseid, kuidas kasvatada maisi või panna ruutpesiti maha kartuleid. Sel viisil maha pandud kartulimugulad või maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude pärssivate mõjude eest. 1960. aastal oli eesmärk müüa riigile 100000 tonni liha. Seepärast oli vaja kahekordistada hektarite arvu, kuhu külvata maisi. Nimetatud kultuur aga vajab pidevat hoolt ja parimat põllumaad. Tulemuseks oli oodatud 7%-se viljakasvu asemel 2%. N.S. Hrustsov lootis, et majanduse tõus jätkub, aga nii see ei olnud. Põllumajanduses tuli tagasiminek. Et maisisaak oli kehv, siis süüdistati selles põllumajandustöötajaid, et need olevat kehva tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui töötab hea ja üksmeelne meeskond, on tulemused paremad kui viletsate tingimuste korral
annaabi.ee 
