Eugéne de Rastignac
Päritolu
Pärit Lõuna-
Prantsusmaalt,
Angouléme'i
piirkonnast, vaesunud
aadli perekonnast.
Kuna perekonnal on
vähe raha peavad kõik
palju kokku hoidma, et
tema õpingute eest
maksta.
Taotlused
Alguses tahtis ülikoolis
hästi õppida, et hea töö
saada ja rahaga ka
perekonda aidata.
Hiljem mõistab, et ausa
tööga rikkaks ei saa ja
otsustab kõrgklassiga
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
monika894
Õppematerjali autor
Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. ISA GORIOT Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda
Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili
Seetõttu käisid tütred isalt raha küsimas. Goriot andis neile alati raha, kuna ta armastsb oma tütreid üle kõige, jäädes ise aina vaesemaks. Teised pansioni elanikud arvasid aga, et tema tütred olid tegelikult tema armukesed. Lõpuks kolis Goriot pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Tütred käisid tema juures aga edasi, aina suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks. Esimesel aastal Pariisi ülikoolis Rastignac pingutas õppides, kuna lootis oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid peagi sai talle selgeks, et eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta üritas oma positsiooni parandada naiste kaudu. Rastignac kohtus abi vajamise tõttu oma nõo vikontess de Beauséantiga. Tema läbi tutvus noormees krahvinna Anastasie de Restaud`ga. Ta käis uhketel ballidel koos aadlitega. Rastignac oli aga vaesest perest ja ei meeldinud niivõrd krahvinnale. Krahvinna oli abielus
vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu
) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane – tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis – kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas
Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima, kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda (müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid, kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa). Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred, arvatakse, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab selgeks, et eduks on vaja sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda
hakkasid tütred temast hoolima ainult raha pärast Vautrin Ta oli abivalmis, vastutulelik Ta käitus inimestega ebaviisakalt II ( Rastignaci suhted Isa Goriotiga,- Vautriniga,- Delphine De Nuchingen,- Vikontess ?) Rastignac - Isa Goriot ( Rastignac sai Isa Goriotiga hästi läbi, kui Goriot sai teda et Rastignac käib tema tütrega Rastignac-Vautrin ( alguses saab Rastignac Vautriniga hästi läbi, kuid hiljem ei sallinud teda eriti Rastignac- Delphine De Nucingen ( Rastignaac armus temasse ja armastas teda kogu ülejäänud raamatu jooksul ) Rastignac-Vikontess ( Rastignaci sugulane, Vikontess avas talle tee Pariisi seltskondadesse, läbisaamine oli neil hea ) Muutused:
Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja Goriot saatus ning kolm natuke udusemat ja mitte nii konkreetset liini: Vautrini saatus, Goriot tütarde elu ja ühe vaese tüdruku Victorine väga närvesööv ja ebaõiglane elu. Peategelasteks on üliõpilane Rastignac ja isa Goriot. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Goriot tütred Delphine ja Anastasie ning Vautrin.Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis ja kelle eesmärgiks on saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Selleks peab ta aga hakkama tihedalt läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub ühte Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine`i hukatusse viiv abikaasa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid