Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest
Viikingite retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Gröönimaa asustamine ja Ameerika avastamine.Loeme viikingite avastusretkest. Miks viikingid ei jäänud Ameerikasse elama? Gröönimaa avastati juhuslikult. Norralane Erik Punane, kes oli mõrva pärast oma kodumaalt sealsete tavade kohaselt 3 aastaks välja saadetud, asus elama Islandile. Kuid peatselt sunniti ta ka sealt lahkuma. Umbes 981 . a. sõitis Erik koos mõneteistkümne kaaslasega Islandilt lääne suunas. Jutud rääkisid, et seal olla nähtud mingit maad ja ka rändlindude parved suundusid sinna. Peatselt maabuski erik tundmatul maal. Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. ta jutustas, et oli leidnud asustamiseks soodsa maa. Tema sõnade järgi oli
MAI KOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Martin Nael Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad .....................................................................................
Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab Joonis 1gujghikhuihu põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu.
......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
sealhulgas ka Eestit. Kuna maismaal liikumine oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, siis olid viikingid sunnitud merd mööda liikuma. Viikingid tegid oma kaubaga ka äri, ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Viikingid rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid, ilma, et see neile korda läheks. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama. Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes
VIIKINGID Referaat ajaloost Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid ehk skandinaaviast pärit sõdalased kujunesid kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele. Lääneeurooplased hakkasid neid kutsuma normannideks ehk põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund. Nad austasid paljusid jumalaid
Tallinna Muusikakeskkool 7.klass Viikingid Tallinn 2014 Kes olid viikingid Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad kes põlvnesid germaani hõimudest, nad olid pärit Taanist, Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel
Peegeldasid viikingeid kõrvalt vaadates. Ruunikivide tekstid oli viikingite enda poolt ja andsid edasi skandinaavlaste vaateid. 4. Mis domineerib viikingite tegevust antud piirkonnas: rüüsteretked, kaubandus või kolonisatsioonikatsed? Kas aja jooksul midagi muutub? Viikingite retked algasid umbes umbes 800 aastal (850). Algul olid nende retked põhiliselt rüüsteretked, mis kestsid nädalaid. Peamiselt rüüstasid viikingid ranniku alasid. 20 aastat hiljem jõudsid nad Dnepri jõe äärde( jäid paikseks Kiievisse). Sealt oli hea juurdepääs Konstantinoopolile (kaubandus). Aastal 907 loodi esmimene leping kaubandussuheteks bütsantsiga ( Viikingite ja Leo VI vahel). Lepingut parandati/uuendati mitu korda ajajooksul (911, 944). Hakati tegelema kaubandusega, mitte enam rüüsteretkedega (karusnahad, vaha, mesi ja orjad)
Tapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed viikingisõdalased oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt....
Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves,
Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele( sest isa pärandas talu vanimale pojale)
Viikingid (800-1000) -mõiste tuleb muinasskandinaavia sõnast viklant-laheinimene. Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond:
Thor oli viikingite piksejumal. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et peale surma pääseb langenud sõdalane Valhallasse. Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga pime surnuteriik, kus on nälh ja kurbus. Valhallas aga pidutseti ja võideldi vaheldumisi. Kuna skandinaavia loodus oli karm ja maastik kaljune, ei olnud seal võimalik põldu harida. Skandinaavia maid ümbritses meri ja viikingid olid head meresõitjad. Nende laevad olid väikesed, kuid kiired ja madalad. Seetõttu said nad ka mööda jõgesid sisemaale tungida. Puri oli tavaliselt triibulise mustriga. Laeva otsas oli lohepea, mis ajas vaenlasele juba kaugelt hirmu nahka. Viikingid olid ka osavad kaupmehed ja röövitud kauba suutsid nad maha müüd. Nad ei säästnud ka kirikuid ega kloostreid. Kõige enam kannatasid viikingite röövretkede all Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa. 9. sajandil
patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku (lääneslaavlased) ja kreekakatoliku (idaslaavlased) riikideks, kuuluvad slaavlased alates ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid. Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks. Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel
huvitatud teadmistest teiste inimeste, nende mõtete ja nende leiutiste kohta. Vahemeri oli suurepärane õppebaas kõigile. Meres on palju saari, mis on heaks peatuspaigaks laevadele. Praeguseni on Aafrika ainus koht, kust selliseid fossiile on leitud. Need fossiilid viitavad sellele, et kliima oli sellel ajal soe ja päikesepaisteline, nii et taimed taimed kasvasid hästi ja toitu oli kõigile külluses. Inimkonna varajased ränded olid suuremad retked, kui kõik hilisemad reisid kokku. Ajajärkude jooksul avastati ja asustati praktiliselt kõik elamiskõlblikud piirkonnad. Esimestel teerajajatel, kellel ei olnud mingit ettekujutust sellest, kuhu nad lähevad, sest keegi polnud seal varem käinud, järgnesid peagi teised. Nende liikuma panevaks jõuks oli nii vajadus leida toitu kui ka suur uudishimu. Inimesed liikusid ühest kohast teise parema elukota otsingul, mitte tingimata uurimise eesmärgil
samaaegselt - hunnid jõudsid kõigepealt Lõuna-Venemaale ja liikusid sealt hiljem Kesk- Euroopasse. Suure rahvasterändamise tagajärjed- · Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium · Tekkisid uued riigid: barbarite kuningriigid · "kultuuri allakäik" - kadus antiikkultuur ja rooma religioon, tavad, kombed jne · uue kultuuri ja ühiskonnakorralduse väljakujunemine Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik Pealinn oli Byzantion ehk Konstantinoopol. Tuumikalad- Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Rahvad- · kreeklased · süürlased · juudid · araablased Bütsantsi vaenlased · Langobardid- tungisid 568. Aastal Põhja-Itaaliasse ning vallutasid selle · Slaavlased- tungisid 6. Sajandi lõpul Balkani poolsaare põhjaossa ning said seal paikseteks põlluharijateks · Pärslased- 628. Aastal võitis keiser Herakleios pärslasi tehes lõpu pikale sõdadeperioodile
ehitamiseks. · Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. · Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. 2. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. a. Territoorium: · Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, · Väike-Aasia ps · Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. b. Kirev rahvastik: · Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. c. Riigikeeleks kreeka keel. d. Pealinn Konstantinoopol: · Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. e. Riiklus: · Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. · Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. f. Sõjaväekorraldus: · 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. · 11. saj
koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk ühistingidel.Kogukondade pealikud olid konungid(kuningad).Rootsis kujunes 2 suuremat hõimuliitu: põhja pool svealased ja lõunas götalased(mõlemal pool oli oma kuningas). 1.aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus.Kuna elanikkond kasvas, andis järjest tugevamalt tunda maapuudus.Viikingite salgad hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lä- Eu. Ida-Eu olid viikingid tunt.varjaagide nime all. Normannid: Viikingid muutusid lakkamatuks nuhtluseks.Normannid ründasid paiku, kust võis loota kerget saaki, seega kloostreid ja kindlustamata linnu.Neil olid madala süvisega laevad, mis olid kiired ja liikusid mööda jõgesid kiirelt sisemaale.Iga laev küll allus pealikule olid normannid ka võimelised koostööks.Aeg- ajalt moodustasid nad suuri laevastikke.Selline laevastik sõdis Inglismaaga ja Prantsusmaaga. Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu 8.saj
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras
Kommunikatsioon eripiirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti mööda vett. Palju oli röövleid ja piraate. Feodaalid üritasid teenida tee ja silla ning tolli maksude kehtestamisega. Kõik möödakäijad pidid maksma, siis pakuti vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset. Rooma impeerium Jagunes 395 Lääne- Rooma Ida-Rooma e Bütsants -keskus Itaalia(Rooma) - keskus Konstantinoopol -hävis 476 pärast viimase keisri kukutamist püsis kuni 1453 tänu: -Aladele tekkisid erinevad germaani hõimude -tegev keisri võim riigid -hea asukoht -lojaalne sõjavägi talupoegadest Bütsants Nimi tuleneb Kreeka linast Byzantsionist, mille keiser Constantinus muutis 330 a
nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja jõuda Kariibi mere saartele. Selle reisiga tõestas meresõitja, et sellised reisid võisid olla võimalikud ka kauges minevikus. Millised olid laevad Vahemerel (foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)? Filipiinid avastati varakult. Ent uurimisreisid kestsid edasi ja asustus nihkus Indoneesiasse.
o Hiljem suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Käidi rüüsteretkedel naabermaades ja varastati võõrastelt laevadelt. Kujunesid regulaarsed kauplemiskohad, kuhu asus käsitöölisi. Tuntuimad olid Birka, Sigtuna ja Hedeby. o Elanikkonna kasvades andis tunda maapuudus, ning ilmajäänutele ja võitluses allajäänud konungitele jäi kaubandus ja mererööv, millest kasvasid välja viikingite salgad. 7-9 sajandi ajal hakkasid viikingid ehk normannid rüüstama killustunud Lääne-Euroopat. Ida-Euroopas, kus käidi kauplemise eesmärgil tunti neid varjaagide nime all. o Norralased asustasid Põhjamere saared ja Islandi. Hiljem rännati pealik Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, ning hiljem tema poja Leif Erikssoni juhtimisel Põhja- Ameerikasse. NORMANNID LÄÄNE-EUROOPAS o Viikingite hiilgeaeg kukub 9 sajandile, kui nad lakkamatult
karjakasvatuse arengut, mis algas üle 12 000 aasta tagasi Lähis-Idas (neoliitiline revolutsioon. Lähis-Idas, Egiptuses, Hiinas ja Induse jõe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid. Kiviaja lõpp Tavaliselt arvatakse, et Lähis-Idas ja Kagu-Aasias lõppes umbes 6000 eKr, ülejäänud Aasias ja Aafrikas ning Euroopas umbes 4000 eKr. Ameerika tsivilisatsioonid jäid kiviaja tasemele kuni ajani 2500 eKr. Viikingid Kes olid Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingid olid ka osavad laevaehitajad. Valdav enamik viikingeist olid rahumeelsed talupojad, merekaubanduse ja röövimisega tegeles neist vaid käputäis. Viikingid merede valitsejad Viikingid olid osavad ja julged meresõitjad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure
mõõka, vasakus käes oli tal kilp ning peas oli rauast kiiver. Keha kaitses soomusrüü. Raske relvastusega oli ta väga kohmakas. Rüütliväed olid suhtelised väikesed. Lahingus rivistusid nad pikka viirgu. Vaenlaseid vangistati ning nende eest nõuti lunaraha. Sõdimisest vabal ajal armastati süüa, juua, pidutseda, jahti pidada ja turniiridel osaleda. Võitja sai tavaliselt auhinnaks võidetu relvastuse. Keskaegsetele turniiridele kogunes palju pealtvaatajid. 7) Viikingid ühiskond, retked Viikingiteks nimetatakse Muinas-Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste ja islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
