Viikingid (0)

Tallinna Muusikakeskkool
7.klass
Viikingid
Tallinn 2014

　　　　　　　 Kes olid viikingid

Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad kes põlvnesid germaani hõimudest, nad olid pärit Taanist , Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks ( põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud.
Viikingid elasid rannikukülades. Sarnaselt oma esiisadega olid viikingid talupidajad, ja seda isegi need viikingid, kes röövretkedel käisid. Skandinaavia külmemates piirkondades sõltus nende elatis aga rohkem küttimisest, kalastusest ja vaalapüügist. Viikingitest kaupmehed elasid suurtes kogukondades ning sealt asusid nad oma tugevate purjelaevadega Euroopa kaubateedele. Kuidas aga juhtus, et need näiliselt ohutud ja tundmatud inimesed vaid ühe põlvkonna jooksul nii kurikuulsaks said? Üks põhjus võis olla ülerahvastatus . Ent paljud ajaloolased arvavad , et see võis pidada paika ainult Lääne-Norra puhul, kus oli vähe harimiskõlblikku maad. Teine põhjus võis olla see, et rikastel viikingitel oli kombeks pidada mitut naist, mistõttu neil oli palju lapsi. Kuid tavaliselt sai perekonna pärandi endale vaid esmasündinud poeg, mis tähendas seda, et nooremad pidid ise vaatama, kuidas hakkama saada.
Viikingite retked
Mõned ajaloolased ütlevad, et viikingiaeg sai alguse kaheksanda sajandi keskpaiku, just enne seda, kui nad Lindisfarne’i rüüstasid. Oli see siis nii või teisiti, tõmbas see röövretk neile igal juhul üldsuse tähelepanu. Inglismaalt edasi suundusid nad Iirimaale, kus nende märklauaks olid jällegi kloostrite aarded. Laevad täis sõjasaaki ning orje, pöördusid viikingid talveks koju tagasi. Ent aastal 840 muutsid nad oma traditsioone ning veetsid talve rüüstatud aladel. Iirimaa linn Dublin saigi alguse viikingite enklaavina. Alates 850.aastast hakkasid nad talvituma ka Inglismaal, nende esimene baas oli Thamesi jõe suudmes asuv Thaneti saar.
Peale seda ulatusid viikingite retked kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale , Itaaliasse, Kreekasse . Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele . Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. Norrast pärit viiking , kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke.
Viikingite laevad
Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel . Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed . Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge.
Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks.
Aerud olid kuus meetrit pikad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest.
Viikingite uskumused
Viikingid näiteks uskusid ühesilmsesse Odini kes oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi – Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele.
Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim.