Vaimne tervis Näitab inimese sisemaailma heaolu Väljendub mõtetes tunnetes igapäevaste tegevustega toimetulekus võimes mõista ümbritsevat võimes mõista iseennast Vaimne tervis Selle alla kuulub avatus uue õppimisele keskendumisvõime mälu uute ideede vastuvõtmine uute väljakutsete vastuvõtmine toimetulek pinge ja stressiga suhtumine iseendasse Vaimne tervis Vaimset tervist rikuvad: stress muremõtted erinevad hirmud vihastamine solvumine pidev virisemine alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE HEAOLU EMOTSIONAALNE TERVIS Emotsionaalne tervis On seotud inimese närvi- ja hormonaalsüsteemiga. On võime kogeda, mõista, toime tulla mitmesuguste tunnetega. Võimaldab kogeda rõõmu, kurbust, viha, üllatust. Temaga on seotud õnnelik olemine.
Vandalism Kiusamine Varastamine Kaklemine Süütamine Vägistamine Valetamine Teiste Halastamatu süüdistamine loomade vastu Julmus tigedus Koolist õhjuseta Trotsikkus, puudumine vastuhakk Kodust Vaidlemine ärajooksmine Vihastamine Uimastite Kangekaelsus kasutamine Ärrituvus Vandumine Kergesti Reeglite solvumine rikkumine Koolist väljalangemine Staatusega opositsiooniline seotud Vägivald kui laialdane sotsiaalne probleem. 1 kasvatab teadlikkust inimõigustest
) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest... Vaimset tervist näitab pingetaluvus (e. kuidas keegi pinget talub ). EMOTSIONAALNE TERVIS on võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
· Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav, armastama, armumine, armatsema, emaarmastus, loomaarmastus, hästi suur armastus Nt viha, vihkama, vihastamine, vihkamine, vihkan, äkkviha, viha välja valama, püha viha, vihavaen Vormiliste erinevuste põhitegurid: · emotsioonimõisted on erinevad sõnaliigid · emotsioonimõisteid modifitseeritakse erinevate sufiksitega · emotsioonimõisted esinevad erineval komplekssuse astmel · Emotsioonisõnavara meenus paariti: antonüümid ja sünonüümid (nt armastus- vihkamine, õrnus-hellus) · Mõistete vastandlikkus on eestlaste emotsioonisõnavarasse juurdunud: 1
heaolule. See ei tähenda, et inimene on isekas ja omakasupüüdlik, vaid ta lepib olukordadega, mida ei saa muuta. Hinnad on kõrged, kuid selle jaoks ei saa rahvas midagi teha ja isegi riik mitte, sest kogu hinnatõus sõltub inflaktsioonist ehk mida rohkem on raha, seda odavam ta on. Selle asemel, et Eesti poliitikuid halvustada, võiks inimene hoopis garanteerida, et ei lase oma elul sellel häirida ja lubab endale, et tal pole millestki puudust. Vihastamine ei vii kahjuks kuhugi, vaid näitab, kuidas inimene iseenda eluga hakkama ei saa. Eesti rahvale ei meeldi siinne riigi rahandus. Nad ei taha teha tööd, mille eest saab vähe palka. Nad ei taha osta sööki ja riideid kui hinnad on kõrged, aga sissetulek väike. Minu arvates aga raha ei ole ju esmatähtis siin maailmas. Inimene lahkub oma kodumaalt eelkõige sellepärast, et välismaal kergema vaevaga teenida, kuid miks mitte hoopis näha vaeva siin, oma kodumaal
5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, 6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, (huvi korral loe lisaks vihast siit) solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
sellega seoses olevaid talitlusi ning assotsioonide kulgu. Joobunul kaob kriitiline suhtumine oma tegudesse ja ümbritsevasse keskkonda. Pidurduse nõrkusega on seletatav joobunu ebaviisakas käitumine, mõtlematud teod ja madalamate instinktide pidurdamatus. Vanakreeka filosoof Aristoteles on tabavalt joobunud olekut nimetanud ,,tahtlikuks hulluseks". Alkoholi toimel võib esineda põhjuseta naer ja lõbusus, vahel ülearune tundlikkus ja pisarad, vahel ägedus ja vihastamine. Paljud inimesed muutuvad alkoholi joobes olles vägivaldseks ja ei anna oma tegudele aru ning võivad seetõttu sattuda kaklustesse või muudesse sekeldustesse. Liigse alkoholi tarbimise tagajärjel tekivad väliselt nähtavad koordinatsiooni- ja liikumishäired. Joobe süvenemisel osutub tasakaalu säilitamine ja lihaste kooskõlastatud tegevus täiesti võimatuks. Kehatemperatuur langeb, hingamine aeglustub, tekivad häired südametegevuses ja vereringes, võib
· Vertikaalne konflikt (eri tasandite inimeste vahel, nt ülem-alluv) · Eetiline konflikt (rikutud on kõlblusnorme) · Väärtuskonflikt (erinevate põhiväärtuste baasil) · Huvikonflikt (nt läbirääkimistel erinevad huvid) · Eesmärgikonflikt (saavutatu osutub sobimatuks eesmärgiga võrreldes) · Tunnetuslikud konfliktid (erinevad arvamused, olukordi, mõtteid, ... tunnetatakse erinevalt) · Tunnete konfliktid (emotsionaalne konflikt, nt vihastamine) · Isiksusesisene konflikt ehk sisekonflikt · Isiksustevaheline konflikt · Grupikonflikt · Gruppidevaheline konflikt · Organisatsiooniline konflikt · Organisatsioonidevaheline konflikt · Riiklik konflikt · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrumised; vastandumine; kokkupõrked) · Varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel teiste osapoolte eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasöömiskatsed ja salasepitsused) · Episoodilised tülid (aeg-ajalt korduvad)
· Lapsed peaksid oma probleeme ise lahendama Autoritaarne õpetaja · Uskumused · Käitumine · Õpetajal on õigus, · Allumise nõudmine sest ta on vanem ja · Ähvardamine targem · Tendents solvata, · Kui muidu ei saa, võib sarkasm, iroonia kasutada jõudu · Terava hääletooni kasutamine · Mõnitavad märkused · Sage vihastamine Autoriteetne õpetaja · Uskumused · Käitumine · Õpetajal ja õpilastel on · Aktiivne, järjekindel probleemide lahendamine õigused, millega tuleb arvestada · Viisakas ja austav kõneviis · Tunni ettevalmistamisel · Jõu kasutamine arvesatb sõnades ja tegudes on distsipliiniprobleemidega vale · Kindlad reeglid ja nende
103. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal 104. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi. 105. Terav keel tõstab tüli. 5 106. Tänasida toimetusi ära viska homse varna. 107. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi. 108. Töö kiidab tegijat. 109. Tühi kõht on kõige parem kokk. 110. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. 111. Valel on lühikesed jalad. 112. Vanasõna ei valeta. 113. Vihastamine teeb vanaks. 114. Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pööratakse selg. 115. Võõrast ära võta, oma ära jäta. 116. Õnn ja õnnetus käivad käsikäes. 117. Õnnetus ei hüüa tulles. 118. Ära hõiska enne õhtut. 119. Ära karda pimedat, pimedal ei ole piitsa. 120. Ära kiida iseennast, lase teistel kiita. 121. Ära otsi hobuse seljast. 122. Ööbik laulab öölaulu,kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. 123. Ühenduses peitub jõud. 124
mingil ajaperioodil kellegi elus olla võinuks. Surid mrs Ramsay ja tema lapsed Prue ning Andrew, mis jättis mr Ramsay üksildaseks ja muserdatuks. Kui allesjäänud pere ja Lily suvekoju naasid, jätkas Lily taas oma pildi maalimist, kuid iga kord kui mr Ramsay lähenes, tundis ta endist trotsi tema vastu ning pidi maalimise hetketi pooleli jätma. Viimaks otsustatakse siiski ka tuletorni juurde minna, kuid mr Ramsay endine domineeriv mood ja hommikune vihastamine ei istu kellelegi. Samal ajal otsustab Lily, nähes, et tema töö on juba peaaegu kunstiteos, lõpetada oma maali. James sai viimaks ometi oma unistatud tuletorni juurde, mis nagu seal all olles selgus, ei olnud kaugeltki mitte nii unenäoline, kauge ja romantiline, nagu ta seda terve selle aja ette oli kujutanud, vaid see oli reaalne, selgete piirjoontega, isegi triibuline. Sel hetkel sai selgeks, et see ei
töötutoetused jms) · tööotsimisega seotud kasulike aadresside ja kontaktandmete kohta EMP liikmesriikides 16. Mis on outplacement? See on tööotsingunõustamine (töötu karjäärinõustamine). 17. Töö kaotanu emotsionaalsed reaktsioonid. · Sokk (Näiliselt rahulik. Võib välja näidata, et on ehmunud. Küsib detailide kohta, just kuuldu ei jää meelde. Võib kõigega mehhaaniliselt nõustuda. Napisõnaline.) · Vihastamine ja eitamine (Mind koheldakse ebaõiglaselt! Seda te veel kahetsete! Süüdistab juhti või kedagi teist oma kehvades tulemustes või rikkumistes. Emotsioonid üleval kaine mõtlemine võimatu. Võib ähvardada kohtuga vms.) · Kauplemine (Palub võimalust edasi jääda. Lubab ennast kokku võtta, parandada. Võib üles näidata entusiasmi hakata välja pakkuma uusi ideid vms. Teeb ettepaneku ennast viia teisele tööle, peaasi, et saaks ettevõttesse jääda
Saate jagada ja saata kontaktidele fotosid, videosid, laule, dokumente. Annab võimaluse läbi veebikaamera suhtlemise ajal oma kontakti näha, kellega parasjagu suheldakse, juhul, kui mõlemal on veebikaamera töösse rakendatud. Veel teisigi võimalusi, mida WL Messenger võimaldab: Suhtlemise ajal on võimalik kasutada ,,emotikone" (väikesed pildikesed, mis võimaldavad näidata oma emotsioone, näiteks naeratamine või vihastamine jne, või siis lisada esemetest/asjadest emotikone, näiteks ), mida on olemas kõikvõimalike asjade kohta. Lisaks emotikonidele on võimalik kasutada ,,kõlle" (suhtlemise ajal saates see oma kontaktile, hakkab valitud pilt midagi tegema, st. ekraanil liikuma). Messengeris olles saate ,,müksata" oma kasutajaid, et nende tähelepanu äratada, kas siis selleks, et soovite nendega suhelda või mingil muul eesmärgil.
vaenulikkuse ja külmusega. Selle loo puhul on oluline ka sotsiaalne toetus. Sotsiaalne toetus kaitseb ärevuse, depressiooni ning elukvaliteedi languse eest (House, 1981). Toomasel jäi sotsiaalsest toetusest vajaka. Tal oli kodus raske olukord, sealt ei saanud ta mingit abi, see oli pigem probleemideallikaks. Õnneks sai ta natuke toetust Annalt, kes ütles, et ta ei hooli, mis perekonnast Toomas pärit on ja tal on tema vastu suured tunded. Vihastamine tuleneb kokkupuutest keskkonna stressoritega. Toomase koduses keskkonnas oli palju erinevaid stressitekitajaid: alkohoolikust isa, ruumipuudus, nälg. Viha on konflikti möödapääsmatu komponent, paratamatult vihastasid nii Kalju kui Toomas. Samuti vihastasid mitmeid kordi Kalju peale Anna vanemad, Anna ema käis mitmeid kordi Kalju kodus ja karjus ta peale. Toomas vihastas samuti palju, kuid ei karjunud teiste inimeste peale.
Majanduspiirkonna riikide kohta. 18. Mis on outplacement? koondamise või vallandamise korral organisatsioonipoolne tegevus lahkuva töötaja heaks, et lahkuja saaks firmast positiivselt välja juhatatud. 19. Töö kaotanu emotsionaalsed reaktsioonid sokk inimene on näiliselt rahulik, võib välja näidata, et on ehmunud, küsib detailide kohta, sest info ei jää meelde. Võib kõigele napisõnaliselt vastata, on mehhaaniliselt kõigega nõus. Vihastamine "mind koheldakse ebaõiglaselt, seda te veel kahetsete", süüdistab juhti v teisi, võib ähvardada kohtuga, kaine mõtlemine on võimatu, sest emotsioonid on üleval. Kauplemine inimene palub võimalust edasi jääda, lubab ennast kokku võtta, parandada. On valmis palga alandamisega, teeb ettepaneku end teisele tööle edasi viia, võib rõhuda teie südametunnistusele ja püüda tekitada haletsust (kuidas pärast lapsi toidan jne)
Mis ka ei juhtuks elus, on alati olemas keegi, kelle poole saab pöörduda oma murega. On levinud ka ütlemine jagatud mure on pool muret. Mure jagamine võib võtta kellegi teisega pinge maha ning seeläbi on ka vähem tõenäoline, et tekib stress. Alati ei tasu minna närvi pisiasjade pärast. Näiteks, kui peab kuskil kaua järjekorras seisma või leppima mõne teise inimese otsusega, mis ei meeldi. Tuleb olla rahulik ning mõelda kaine peaga. Vihastamine kasvatab ainult pinget, mis teadagi viib lõpuks stressini. Samuti tuleb olla kindel oma otsustes, sest pidev kahtlemine endas, on stressi soodustav faktor. Kui ollakse millegi pärast närvis või pinges, siis ei tasuks seda välja elada teiste peal, sest lõppkokku- võttes kannatatakse ise. Tähtpäev on lähenemas, kuid töö ei ole tehtud või on antud ülesanne lahendamata. Tahest tahtmata ollakse seda edasi lükanud mõttega, et ülesanne ei ole raske. Ühel hetkel kui
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak
tööturukoolitused. 16. Missugust infot pakuvad EURES-e nõustajad? – pakub tööpakkumiste, tööle asumise, töötamise tingimuste jm seotud infot EL ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide kohta. 17. Töö kaotanu emotsionaalsed reaktsioonid – šokk – inimene on näiliselt rahulik, võib välja näidata, et on ehmunud, küsib detailide kohta, sest info ei jää meelde. Võib kõigele napisõnaliselt vastata, on mehhaaniliselt kõigega nõus. Vihastamine – “mind koheldakse ebaõiglaselt, seda te veel kahetsete”, süüdistab juhti v teisi, võib ähvardada kohtuga, kaine mõtlemine on võimatu, sest emotsioonid on üleval. Kauplemine – inimene palub võimalust edasi jääda, lubab ennast kokku võtta, parandada. On valmis palga alandamisega, teeb ettepaneku end teisele tööle edasi viia, võib rõhuda teie südametunnistusele ja püüda tekitada haletsust (kuidas pärast lapsi toidan jne). Eemaldumine ja
KAUPLEMINE Palub võimalust edasi jääda. Lubab ennast kokku võtta, parandada. Võib üles näidata entusiasmi – hakata välja pakkuma uusi ideid vms. Teeb ettepaneku ennast viia teisele tööle, peaasi, et saaks ettevõttesse jääda. On valmis palga alandamise või muude ebasoodsate tingimustega. Võib rõhuda teie südametunnistusele ja püüda tekitada haletsust (kuidas ma hakkama saan, lapsi toidan vms). VIHASTAMINE Mind koheldakse ebaõiglaselt! Seda te veel kahetsete! Süüdistab juhti või kedagi teist oma kehvades tulemustes või rikkumistes. Emotsioonid üleval – kaine mõtlemine võimatu. Võib ähvardada kohtuga vms. ŠOKK Näiliselt rahulik. Võib välja näidata, et on ehmunud. Küsib detailide kohta, just kuuldu ei jää meelde. Võib kõigega mehhaaniliselt nõustuda. Napisõnaline. 18
rõõm, türklaste kõige rohkem esile tulev emotsioon on armastus, jaapanlastel, Indoneesia ja Surinami elanikel ja hirm hollandlastel. Huvitav on see, et soomlased peavad eestlastega sarnaselt tüüpilisimaks emotsiooniks viha. Vihal on mõnel juhul ka positiivne kategooria. Seda peetakse kasulikuks, kuna viha võib aidata subjektil liikuda oma püstitatud eesmärgi poole, ennast kehtestada, seada õiglus jalule. Ühesõnaga võib viha anda teotahet. Kui viha (vihastamine) on lühiajaline nähtus, on ta vastandiks rõõmule. Kui viha on aga kestvam protsess ehk vihkamine, siis on ta vaste armastus. 2.5. Töökus ja vihameel on omavahel seotud? Tüüpilist eestlast iseloomustavaks jooneks peab tüüpiline eestlane töökust, seesama tüüpiline eestlane peab kõige tüüpilisemaks emotsiooniks viha. Kas kahe nähtuse paralleelne üliesilduvus võiks tähendada nende omavahelist seost? (Vainik, Orav 2005: 271)
J L A I T STAATUSEGA SEOTUD OPOSITSIOON K U (ALLUMATUS, nt tunni rikkumine, · trotslik vastuhakk D kodust põgenemine, vandumine) · vihastamine Karistatakse kodus, Õpetaja · kangekaelsus Nõukogus, Alaeliste Komisjonis · ärritatavus · kergesti solvuvus MITTEDESTRUKTIIVNE ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE Antisotsiaalse käitumise muutminesotsiaalseks Kuidas aidata? Mitte ainult vähendada antisotsiaalseid oskuseid. Suurendada prosotsiaalse käitumise ilminguid. Ühiskonnas kõnnitakse mööda.
on äkksurma põhjuseks tugev müra. LQTS sündroomiga inimestel elektriimpulsi taastumine võtab peale igat südamelööki rohkem aega kui tavaliselt. Seetõttu on neil patsientidel eeldus kiiremini rütmihäirete tekkeks. Häirub vere väljutusmehhanism. Süda täitub verega ja aju ei saa enam piisavalt verd. Kiire teadvusekadu ja surm on vältimatu. Tugev müra (äratuskell, sireen, telefonihelin) võib põhjustada episoodi. Samuti võib käivitada episoodi füüsiline pingutus, vihastamine ja hirm. LQTS-äkksurma juhtumeid on USAs registreeritud 3,000 aastas, peamiselt lapsed ja noored täiskasvanud (www.sads.org) Dr. G. Michael Vincent JÄRELDUSED 1. Ka alalävistes doosides müra on kuulmiskahjustuse põhjustaja, mida võimendab ekspositsioon toksiliste ainetele. 2. Müra on stressi allikas, mis mõjutab ajutegevust, soodustab vananemist, põhjustab kõiki stressihaigusi ja suurendab enneaegset suremust. 3
koormav seotus teisega (keegi soovib pidevalt lähedust ja intiimsust). Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada veel järgmised asjaolud: halb väljendusoskus, häbelikkus ja ebakindlus, 8 ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, psühholoogiline kontakti puudumine – partnerid pole ühel emotsionaalsel lainel, ei mõista ega usalda teineteist, vihastamine, solvumine jt. negatiivsed reaktsioonid, valetamine vassimine ning halb keskendumisvõime ja nõrk tähelepanu, tõrjuv hoiak partneri suhtes. Suhtlemist kahjustavad ka müra, halb nähtavus, keelebarjäärid, suured staatusevahed ja kõrvaliste isikute kohalolek. Igaüks teab, et pealesunnitud sotsiaalsed kontaktid mõjuvad kurnavalt. Koormav on ka see, kui üheskoos olevad inimesed ei leia enam kõneaine jätku ja vestlusesse saabub piinlik vaikus (Elenurm jt 1997: 40).
Juhtlõigu valimisel tehakse tihti kahte tüüpi vigu, seega peaks meeles pidama kahte keeldu: • Juhtlõiku ei panda sensatsioonilist, põnevat, „seksikat“ fakti, mis pole loo seisukohast oluline. Seda viga tehakse seetõttu, et sellise faktiga loodetakse meelitada lugejat uudise juurde. Samal ajal annab selline juhtlõik lugejale vale signaali selle kohta, mis on uudises oluline ja tekitab valesid ootusi. Tulemuseks on lugeja vihastamine. • Juhtlõiku ei panda taustainfot. Selle vea põhjuseks on see, et inimene kaldub loomupäraselt alustama oma lugu taustaga, et „asi oleks selge“ või leiab ajakirjanik, et muidu ei saa lugeja asjadest aru. Faktide hulk Esimene probleem on, mitu fakti panna juhtlõiku. Tavaliselt pannakse sinna üks fakt, kuid sellest on mõningaid kõrvalekaldeid. • Juhtlõiku pannakse üks fakt. Kui on rohkem, siis on raske fookust leida; küsitlema
1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Emotsonaalne tervis:
"Tühjast-tähjast" lobiseja - üritab rääkida tekkinud situatsioonist nii, et ei räägi midagi olulistest faktidest, mis tekitasidki situatsiooni, millega ta hädas on. Ta on inimene, kelle elus pidevalt toimub dramaatilisi sündmusi ja käänakuid, mis vajavad kohest tähelepanu ja mõistmist. Nartsissistlik enesearmastaja - läheb välja selleni, et teisi inimesi justkui ei eksisteerigi. Nad võtavad maailma ja teisi inimesi, justkui need oleksid olemas vaid nende jaoks. VIHASTAMINE Mis põhjus on mul vihastamiseks: - soodumus mõelda endast halvasti - kalduvus probleeme liialdada - must valge lähenemine, võit või kaotus, hea või halb 22 - ettekujutus endast kui abitust ja kaitsetust inimesest Viha väljendamine Parem on viha väljendada, kui seda alla suruda, kuid ära vala viha kellegi teise peale, kui sellele, kes seda põhjustas.
isiksuse hindamise meetodist (struktureeritud intervjuu või enesekohane test)A-tüüpi isiksus (1987) · Booth-Kewley & Friedman (1987), meta-analüüs: Struktureeritud intervjuu ennustas KV haigusi palju paremini kui enesekohane test Longituuuduuringutes on mõju väiksem kui läbilõikeuuringutes (MIKS?) A-tüüpi isiksuse komponentidest on olulised vaid kolm: võstluslikkus, iga hinna eest pingutamine, ja vaenulikkus Vaenulikkus ja vihastamine · "A-tüüpi isiksuse" kõrval on vaenulikkus teine sagedamini uuritud omadus, mida on püütud seostada KV haigustega · Whiteman Deary & Fowkes (2000) võtsid kokku 8 longituuduuringu tulemused ja leidsid, et 5-s oli seos positiivne, 2-s puudus, ning ühe uuringu tulemus oli segane. · Oluline on eristada vaenulikkuse tüüpe ja tervisekriteeriume (objektiivne nt mingi haiguse diagnoositud olemasolu, või subjektiivne nt hea enesetunne või haiguste olemasolu küsimustiku põhjal)
vägivaldset käitumist. Intiimpartneri mistahes vormis psühhol vv oli kogenud kokku 43% naistest Üle kolmandiku 1829-a naistest (38%) ja ligi neljandik 3039-a naistest (24%) oli kogenud seks Tavalisimad psüh vv vormid on naise omavaheline alandamine või halvustamine, tema käikude kohta ahistamist küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt ühes vormis. 1829-a naistel oli oht saada liiga üksikasjalik küsimine ning vihastamine, kui naine räägib teiste meestega. 1/4 naistest oli lähisuhtes internetis ähvardav või solvav lähenemiskatse kaks korda suurem kui 4049-a naistel ja üle kolme korra kogenud kõiki neid vvvorme. u 5% naistest oli praeguses suhtes kogenud majandusvv ja 13% naistest suurem kui 5059-a
H.J Eysenck PEN-mudel - psühhotism - ekstravertsus - neurootilisus Marvin Zuckermann - relativistlik idee Kuuefaktoriline mudel HEXACO - kirjelduslik ISIKSUSETÜÜPIDE IDEE - paigutame isiksused gruppidesse - paindlik(kõik head omadused), ülekontrollija(kõrge meelekindlus, madal ekstravertsus), alakontrollija(madal meelekindlus) VÄÄRTUSTE LEKSIKAALNE LÄHENEMINE POS PSÜHHOLOOGIA- voorused ja tugevused. CARL GUSTAV JUNG NEUROOTILISUS- kas vihastamine kuulub ka siia alla?- kõige suurem arutelu - mõne jaoks tähendab ärevust/murtesemist. Kas impulsiivsus käib ka siia alla? IMPULSIIVSUS- ettemõtlematus/ettemõtlemine, planeerimata/-, Püsivus/-, Funktsionaalne impulsiivsus- hea. Teha kiiresti neid otsuseid, mille üle ei ole mõtet pikemalt kaaluda Düsfunktsionaalne imp- halb ISIKSUSE KLASSIFIKATSIOON Suur viisik- kas on lihtsalt klassifikatsioon v on sellel sügavam taust.
põhimõtteline „õigsus“. kui nad vihased on – justkui meestele oleks kuidagi nende sotsiaalbioloogilisse mehhanis- Psühhiaater Scott-Peck väidab, et „edukaks toimimiseks“ selles keerulises maailmas peame mi „sisse ehitatud“ vihastamine ainult valjuhäälselt või kehalise agressiivsusega. Vihane „omama võimet mitte ainult viha väljendada, vaid ka seda mitte väljendada“ (1978:67). käitumine on õpitud. Kasutut, ennasthävitavat, isegi destruktiivset vihast mõtlemist ja vihast käitumist on võimalik ümber õppida ja omandada teised (kasulikumad, kohasemad
lasksid. Ennem armastas ta nalja heita, andis vaikseid eksimisi andeks, sallis mõstlikku vasturä akimist, võtis tarka nõ kuulda ja oli ise meister kõksugu sõakavaluste peale, aga rä agitud pävast saadik ei ole keegi enam naljasõa tema suust kuulnud, oma meeste vastu on ta püti kuradiks saanud, vaenlaste vastu ei oska ta enam midagi korda saata, ehk kül salk suuremaks on kasvanud; Sagorski nime kuuldes pidavat ta iga kord kahvatama ja väiema. Üe sõaga: kange vihastamine on mehe meelt seganud.» «Mille üe ta siis nii kangesti vihastas?» küis Gabriel sü utult. «Eks ikka selle üe, et vana Mönikhusen oma türe ara viis, kuna Ivot ennast laagris ei olnud. Kas sa seda lugu veel ei tunne?» «Ei, ma tulin alles hiljuti Tallinna.» 412 «Vaata, Ivo oli Mönikhuseni türe venelaste käst pä astnud ja sealjuures oma süame kaotanud. Ta hoidis türukut kui oma silmatera, pidas teda telgis vangis, ei raatsinud teda kellelegi nädata
annaabi.ee 
