Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Vietnami sõda- referaat - sarnased materjalid

vietnam, saigon, operatsioon, president, kommunistid, aprillil, minh, hooga, jutas, rolling, kongress, johnson, thunder, hand, kommunistlikud, khmeerid, ranch, maastik, harjunud, itlust, pommitati, britannica, distsipliin, tehnoloogia, hendriikide, piline, ppega, agent, osana, hendamine, vietkong, vasakpoolsus, elased, hipid, gedest, nixoni, veresaun
thumbnail
13
doc

Vietnami sõda

Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare lõunaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt asustatud alad paiknevad Hóng Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. sajandi kestvaimat sõda ­ 1962.-1975. aasta Vietnami sõda ­ ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastat on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Rahvaarv: 64 375 762 Riigikeel: vietnami Peamised usundid: budism 55%, kristlus 7%, muud 38% Riigikord: üheparteisüsteem Rahaühik: uus dong Täiskasvanute kirjaoskus: 89% Keskmine eluiga: 63 aastat

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Vietnami sõda

· Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke · Vietnamis tegutsenud · 1954

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vietnami sõda

Vietnami sõda (1959­1973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Vietnami sõda

Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon ­ kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp

Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vietnami sõda

Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vietnami sõda

1965 aastal alustas USA Vietnami pommitamist. Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada.President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika. 1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347 tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27.

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Vietnami sõda

 1973.aastal Pariisi rahuleping Tagajärjed  Põhja-Vietnami võit  1976. a. ühendati põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks  Vietnami sündroom  Põhja-Vietnam- 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut  Lõuna-Vietnam- 250 000 surnut, 600 000 haavatut Kontrollküsimused  Mis kuupäeval algas Vietnami sõda?  Mida tähendab doominoefekt?  Mis aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks?  Mis loodi 1960. aasta detsembris?  Kes võitits sõja?  Mida tähendab ‘’Vietnami sündroom’’?  Kuidas saab iseloomustada Vietami sõda? Kasutatud allikad  file:///C:/ Users/Admin/Pictures/c7356d00cd0bb923c6c91cdc201a6cc6_vietnam-EST_1 -97.pdf  https://et.wikipedia.org/wiki/Vietnami_s%C3%B5da  https:// www.google.ee/search?q=vietnam+war&source=lnms&tbm=isch&sa=X&v

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vietnami Sõda

• Põhjused: kommunismi edasisie leviku takistamine, USA demokraatia levitamine. USA hirm kommunistliku võimu ees. Arvati, kui lubada kommunistis võimule Lõuna – Vietnamis, käivitab see ahelreakstiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida – Aasia. • USA põhjendus: Vietnamlased ründasid USA kahel korral laeva, tegelikult seda ei juhtunud • 1963 saadab Kennedy 15000 ameeriklast Vietnami ning tema nõusolekul toimub sõjaline riigipööre. Vietnami Vabariigi president Ngo Dinh Diem kukutatakse ja hukatakse • 1965 alustab USA Põhja-Vietnami pommitamist ning kuulutab kogu selle territoorjumi ja rannikualad sõjatsooniks • 16.märts 1968 – My Lai veresaun. USA väed tapavad u. 347 tsiviilisikut (sh lapsed, naised, vanurid) • 1968. aasta kevadel arutati USA sõdurite hulgas eelseisvat “Pinkville’i” operatsiooni. Operatsiooni juhtinud kapten Ernest Medina olevat käskinud oma meestel “külas tappa kõik, mis hingab”

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Vietnami sõda

toetasid NSV liit, Hiina RV, Second level PõhjaKorea Third level Fourth level Fifth level LõunaVietnam toetasid USA, LõunaKorea, Austraalia, UusMeremaa Eellugu, Indo Hiina sõda ja USA sekkumine Ho Chi Minh kuulutab välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. 13. märts ­ 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 1954. aasta kevadel Genfis läbirääkimised mille tulemusena jagati Vietnam kaheks. USA abistab LõunaVietnami, sõdurite väljaõpe ja relvastus. Sõda 19641973 1964 Tonkini lahe intsident Click to edit Master text styles 1965 ­ USA alustab Põhja Second level Vietnami pommitamist Third level

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vietnami sõda

Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi.

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vietnami sõda

1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami

20. sajandi euroopa ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República ­ Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4 Portugali kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel ning ja kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu- tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Korea sõda ja Vietnami sõda

Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna- Vietnami selja taga on USA. Otsene sõjategevus algas 1960. Ameeriklased sekkusid sõtta otseselt 1963, esialgu spetsialistide ja nõuandjatena. 1964 hakkas kodusõda muutuma Põhja-Vietnami ja USA vaheliseks sõjaks. August 1964 pommitasid USA lennukid esmakordselt Vietnami, hiljem muutus see tavapäraseks. Märts 1965 läksid esimesed desantväed Vietnami

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine Osapooled: Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid) Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea) b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik. Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle vastu Tõnisson, kes pooldas inglise orientatsiooni taastamist. 1939.a. mittekallaletungileping Saksamaaga. 1938.a. kolmas põhiseadus ja nn. "juhitav demokraatia"- vaikiv ajastu kestab Pätsi algatatud, Rahvuskogu poolt välja töötatud, jõustus 1. jaanuar 1938.a. Riigikogu kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu, riigipea president Päts, peaminister Eenpalu. Demograafiline olukord Eestis Demograafiline olukord 13.-18. sajandil 1. Muinasaja lõpul muistse vabadusvõitluse tagajärjel (1208-1227) vähenes rahvaarv 150000-lt 100000-le. 2. Liivi sõja eel rahvaarv 250-300000 70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud:

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) ­ rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa ­ rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf"

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

oma jõude. · Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati. Lahingud Türgi rindel · 1915.aastal üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. Saksa rünnak idarindel 1915.aastal · 1915.aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2.mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Rinne stabiliseerus. · Kuigi sakslased olid saavutanud suurt edu ning tekitanud Vene vägedele olulisi

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta) ● Marshalli plaan 1948-1952 - USA jagas majanduslikku abi sõjas laastatud Euroopa riikidele, et takistada kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria,

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas). Potsdami konverents (1945.a.juuli-august): 51* Osalised olid muutunud: kohal oli Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. 52* Konverentsi otsused: 66* Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu) 67* Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu. 68* Saksamaa suhtes otsustati: 3* desarmeerida

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga.Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused, sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne'i rahu (ajutine valitsus). Idarinne ­ sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
26
docx

II maailmasõda ja külm sõda

 HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.  KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.  MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.  CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal.  DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president.  MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP.  ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel  RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP.  EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president.  MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president.  ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all.

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin  Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (nn Trumani doktriin, 1947). Marshalli plaan  Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo konspekt

· Välispoliitline areng: üritatakse mitte sekkuda konfliktidesse, taheti tihendada sidemeid kolooniatega ja dominioonidega DEMOKRAATLIKUD DIKTATUURID Demokraatia kriis · Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste andmine laiadele rahvahulkadele · Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu · Pettumine rahulepingutes · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses -Diktatuurid ja diktatuuriideoloogiad · XX sajandi põhilised ideoloogiad olid kommunistid, natsionaalsotsialistid ja fasistid · Totalitaarne reziim: ümberkorraldust peab teostama riik, mille tegevuskava määrab ainupartei, eesmärgi saavutamiseks on lubatud kasutada ulatuslikku vägivalda ja omavoli, ühiskonnaelu on aluutatud riikilikule kontrollile, isikuvabadusi ja inimõigusi ei austata ega tunnustata · Diktatuur - valitsemisvorm, kus diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel · Diktatuurid jagunevad:

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

hüvesid. Sitsiiliast levis revolutsioon teistesse Itaalia piirkondadesse ­ Veneetsiasse nt. 22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon ­ kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud. Pariisis puhkes hiljem uus revolutsioon pööbli (lihtrahva) poolt. 22-26 juuni Pariisis ­ Juunipäevad. Seda vabariigi valitsus eesotsas Louis Eugene Cavaignaciga surus maha. Louis Napoleon ­ prm president. Teostas 2. sept 1851 riigipöörde ja kuulutas end keisriks (Napoleon III). Enne seda oli ka olnud Napoleon II, Napoleoni poeg, kes polnud edukas. Saksamaal revolutsioon samuti Viini kongressi tulemus. Vormärtz ­ Märtsirevolutsioon. Keshtestati libreaalsed valitsused. Vürstid jäeti kyll alles, kuid nende võimu piirati. Siiski hakkasid vürstid rev.jõude tagasi suruma. Saksamaal õnnestus valida Rahvuskogu 1848. töötati välja konstitutsioon.

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Külma sõja kriisid

oma rkaetid nii Itaalaist kui ka Türgist ära viiks. 27. oktoobril pärast pikka mõtlemist otsustas Kennedy salaja seda teha. Joonis 7. USA luurelennukilt tehtud pilt Kuuba raketibaasidest. Kuuba kriisi tulemuseks oli F.Castro reziimi püsimajäämine ning NSVL kohustus oma raketid Kuubalt ära viima. 9 4. VIETNAMI SÕDA Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu jagati Vietnam kaheks, Vietnami Demokraatlik Vabariik(Põhja-Vietnam), mida toetasid kommunistid ja Vietnami Vabariik(Lõuna-Vietnam), mis sai toetust USA-lt.Vietnami sõda toimus Lõuna-Vietnami ja Põhja-Vietnami vahel, mille põhjustas USA soov levitada demokraatiat ning samas takistada kommunismi edasist levikut. Vietnami sõda oli oma iseloomult erakordselt julm ning USA heitis sõja käigus rohkem pomme kui II maailmasõjas kokku. Kasutati ka hulgaliselt keemiarelvi ja napalme(joonis 8). Samuti

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi vahel (keda toetas USA). Seega oli külma sõja vaatepunktist tegu tüüpilise konfliktiga, kus ida ja lääs ei sattunud küll otsesesse sõjalisse konflikti, vaid sõditi teineteisega liitlaste kaudu. · Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni. 2.9. Korea sõda: (1950-1953) (Vt.ka õpik lk.66;76;78): · Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: ​Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: ​Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Külm sõda

millest osa anti talupoegadele ja osa muudeti riigimajanditeks. Need abinõud ei tekitanud enamikes kodanikes suurt vastuseisu, sest tööstuse täielikust natsionaliseerimisest ja põllumajanduse kollektiviseerimisest esialgu ei räägitud 3. Enne valimisi loodi rahvarinne, s.o erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Vaatamata sellele, et nendes blokkides olid kommunistid vähemuses, said nad endale ebaproportsionaalselt palju kohti parlamendis. Erakonnad, kes ei soovinud kuuluda rahvarindesse, kuulutati rahvavaenulikuks ja fasismimeelseks. Nende tegevus keelustati ja aktivistid arreteeriti 4. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti

Ajalugu
691 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun