Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vietnami sõda - sarnased materjalid

vietnam, kommunistid, minh, reagani, kommunistlikud, ronald, tagaj, kong, gede, vietnamiseerimine, ndmus, aprillil, president, kongress, khmeerid, agent, hjused, veresaun, massiline, rindejoon, tihedust, 400000, lennukid, radu, pikkune, totalitaarse, trag, lekaal, kandis, maantee, prantslased, hanoi, dien, jaks, johnson, igel, meremaa, 1959, filipiinid
thumbnail
13
doc

Vietnami sõda

Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare lõunaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt asustatud alad paiknevad Hóng Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. sajandi kestvaimat sõda ­ 1962.-1975. aasta Vietnami sõda ­ ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastat on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Rahvaarv: 64 375 762 Riigikeel: vietnami Peamised usundid: budism 55%, kristlus 7%, muud 38% Riigikord: üheparteisüsteem Rahaühik: uus dong Täiskasvanute kirjaoskus: 89% Keskmine eluiga: 63 aastat

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vietnami sõda

Vietnami sõda (1959­1973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Vietnami sõda

Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon ­ kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski

Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vietnami sõda

Vietnami sõda Eellugu (Indohiina soda 1946-1954) Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Vietnami kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 teise maailmasõja käigus sisse tunginud jaapanlased välja ja kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (1946­1954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis.

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vietnami sõda

Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Vietnami sõda

 1973.aastal Pariisi rahuleping Tagajärjed  Põhja-Vietnami võit  1976. a. ühendati põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks  Vietnami sündroom  Põhja-Vietnam- 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut  Lõuna-Vietnam- 250 000 surnut, 600 000 haavatut Kontrollküsimused  Mis kuupäeval algas Vietnami sõda?  Mida tähendab doominoefekt?  Mis aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks?  Mis loodi 1960. aasta detsembris?  Kes võitits sõja?  Mida tähendab ‘’Vietnami sündroom’’?  Kuidas saab iseloomustada Vietami sõda? Kasutatud allikad  file:///C:/ Users/Admin/Pictures/c7356d00cd0bb923c6c91cdc201a6cc6_vietnam-EST_1 -97.pdf  https://et.wikipedia.org/wiki/Vietnami_s%C3%B5da  https:// www.google.ee/search?q=vietnam+war&source=lnms&tbm=isch&sa=X&v

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vietnami sõda

Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi.

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Vietnami sõda

toetasid NSV liit, Hiina RV, Second level PõhjaKorea Third level Fourth level Fifth level LõunaVietnam toetasid USA, LõunaKorea, Austraalia, UusMeremaa Eellugu, Indo Hiina sõda ja USA sekkumine Ho Chi Minh kuulutab välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. 13. märts ­ 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 1954. aasta kevadel Genfis läbirääkimised mille tulemusena jagati Vietnam kaheks. USA abistab LõunaVietnami, sõdurite väljaõpe ja relvastus. Sõda 19641973 1964 Tonkini lahe intsident Click to edit Master text styles 1965 ­ USA alustab Põhja Second level Vietnami pommitamist Third level

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vietnami Sõda

• 1964 - 1973 • 1954 jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks (NSV Liidu ja Hiina toetusel) ja Lõuna- Vietnamiks (USA mõju aluseks) • Põhjused: kommunismi edasisie leviku takistamine, USA demokraatia levitamine. USA hirm kommunistliku võimu ees. Arvati, kui lubada kommunistis võimule Lõuna – Vietnamis, käivitab see ahelreakstiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida – Aasia. • USA põhjendus: Vietnamlased ründasid USA kahel korral laeva, tegelikult seda ei juhtunud • 1963 saadab Kennedy 15000 ameeriklast Vietnami ning tema nõusolekul toimub sõjaline riigipööre. Vietnami Vabariigi president Ngo Dinh Diem kukutatakse ja hukatakse • 1965 alustab USA Põhja-Vietnami pommitamist ning kuulutab kogu selle territoorjumi ja rannikualad sõjatsooniks • 16.märts 1968 – My Lai veresaun. USA väed tapavad u. 347 tsiviilisikut (sh lapsed, naised, vanurid) • 1968. aasta kevadel arutati USA sõdurite hulgas eelseisvat “P

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vietnami sõda- referaat

Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Korea sõda ja Vietnami sõda

vaheliseks sõjaks. August 1964 pommitasid USA lennukid esmakordselt Vietnami, hiljem muutus see tavapäraseks. Märts 1965 läksid esimesed desantväed Vietnami. 1969 oli seal üle poole miljoni mehe. USA ajaloos suuruselt kolmas sõda. 1972 hakkas tunduma, et Vietnamis peab midagi muutma, augustis lahkusid viimased USA sõdurid. Algab periood mida nim. Vietnamiseerimiseks. Kogu raskus jäi Lõuna- Vietnamile. 27. jaanuar 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping ja Vietnam jäi endiselt kaheks. Tegelikult jätkus kodusõda. Sõda lõppes alles 1976. Ameeriklaste jaoks kestis see sõda 25 aastat. Ohvrid : USA - 47 000 sõdurit, kannatanuid 305 000; Põhja-Vietnam - langenuid miljon, haavata saanuid u. 2 miljonit; Lõuna- Vietnam - langenuid 250 000, haavatuid 600 000. Sõda vältas kolme presidendi ajal - sõda alustas Johnson, siis oli Kennedy ja lõpetas Nixon.

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Vietnami sõda - esitlus

Vietnami Sõda (1959-1973) Viimsi Keskkool Markkus Pekkenen 9.a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus Lõpp Lõuna-Vietnam läks kommunistide võimu alla

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vietnami sõda

1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami

20. sajandi euroopa ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Vietnam

½ katab mets Pikk merepiir ja palju jõgesid 1750km Troopilineja subtroopiline kliima Turumajanduslike elementidega sotsialistlik riik, totalitaarne kompartei võim Ajude pesu Isikukultus 3 0c 25... Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse (vabanes hiina võimu alt). 19 saj vallutasid LõunaVietnami prantslased. 194045 Jaapani okupatsioon 2. september 1945 kuulutasid Vietnami kommunistid välja iseseisvuse 1945 ­ 75 Vietnami sõda 1954 jagunes 2ks 1964 sekkus USA 1976 taasühendati Vietnam 197584 põgenes u pool milj in maj kaose ja pol terrori eest LõunaVs 1987 maj ja pol reformid Väärtushinnangud ja kombestik Religioon: 55%budistid; 10%katoliiklased; 5% moslemid; 23% cao

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Vietnam

Geograafia Rohkem kui poole riigi territooriumist moodustuvad mäed ja kiltmaad Pikk merepiir ja palju jõgesi. Troopiline kliima Loodus Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas, tema veed jagavad elu tuhandetele riisipõldudele Loodus Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse 19.saj vallutasdi Lõuna-Vietnami prantslased 2.september 1945 kuulutasid Vietnmi kommunistid välja isesesivuse 1945-75 Vietnami sõda 1976 taasühendati Vietnam 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted . Ajalugu Kultuur Vietnami kultuur on vanim omasuguste seas Aasias Vaikse ookeani piirkonnas Leiduvad mõned tunnusjooned, mille järgi tuntakse Vietnami: Ao Dai, beetli-areekapalmid

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Saksamaa populaarseim partei oli Sotsialistide partei, mis oli jagunenud kolmeks. 1919 - Vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Kommunistliku Partei, kuid revolutsiooni tulemusena pääsesid võimule parempoolsed sotsialistid. Suvi 1919 Weimaris otsustati, et Saksamaast saab vabariik ja seal võeti vastu põhiseadus. Algas Weimari Vabariigi aeg. 20ndate alguses valitses majanduskriis. Oli palju töötuid. Sellest saadi üle USA abiga (seda selleks, et äärmuslikud poliitlised parteid nagu kommunistid või fasisitid võimule ei pääseks). Saksamaa totuseks tegu USA rahandusminister oma nimelise plaani - Dawes'i plaan. Selle järgi USA laenab Saksamaale raha majanduse arendamiseks. Saksamaa maksab Prantsusmaale ja Suurbritanniale oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus. 1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee.

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone ­ Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus ­ NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks ­ sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks.

Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Saksa väed lahkusid Eestist ning võim läks taas Eesti Ajutisele Valitsusele (november 1918). Samas otsustas ka Venemaa juhtkond ära kasutada Saksa vägede lahkumise Baltimaadest ning allutada need alad (sh ka Eesti) nõukogude võimule. 6 7. Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920 Sõdivad pooled: · Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 ­ eesmärk kehtestada nõukogude võim · Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus (Loodearmee) ­ Judenits

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine Osapooled: Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid) Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea) b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik. Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi v�

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

Korea ja Mongoolia. Kõik nad allusid Moskva diktaadile, v.a Jugoslaavia (võttis Marshalli plaani abi vastu ja läks tülli NSVL ga )  1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.  2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis kõiki organisatsioone, ametnikud olid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud, nad kontrollisid ka kultuurielu.  3. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil, kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil  4. Majandus, nii töötus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, mõnel juhul ka eraettevõtlus. Kehtis käsumajandus  5. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, ka kulutused riigikaitsele olid suuremad, aga elatustase madal.

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

hukkus umbes 120 inimest). Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi vahel (keda toetas USA). Seega oli külma sõja vaatepunktist tegu tüüpilise konfliktiga, kus ida ja lääs ei sattunud küll otsesesse sõjalisse konflikti, vaid sõditi teineteisega liitlaste kaudu. · Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni. 2.9. Korea sõda: (1950-1953) (Vt.ka õpik lk.66;76;78): · Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Külm sõda

Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.  Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)  Kreeka kodusõda – veriseim konfliks Euroopas pärast II MS; oli rahvuslaste ja kommunistide vahel (1946), rahvuslased jäid peale  II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema: Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas o NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Külm sõda

millest osa anti talupoegadele ja osa muudeti riigimajanditeks. Need abinõud ei tekitanud enamikes kodanikes suurt vastuseisu, sest tööstuse täielikust natsionaliseerimisest ja põllumajanduse kollektiviseerimisest esialgu ei räägitud 3. Enne valimisi loodi rahvarinne, s.o erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Vaatamata sellele, et nendes blokkides olid kommunistid vähemuses, said nad endale ebaproportsionaalselt palju kohti parlamendis. Erakonnad, kes ei soovinud kuuluda rahvarindesse, kuulutati rahvavaenulikuks ja fasismimeelseks. Nende tegevus keelustati ja aktivistid arreteeriti 4. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti

Ajalugu
691 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) ­ rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa ­ rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest netu murrangut. Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused, sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne'i rahu (ajutine valitsus). Idarinne ­ sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Külm sõda

See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. 1949.a. jaanuar - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu asutamine - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949, liikmeteks olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid: · viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajaloo 2. kursus KT

Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad. I Vietnami sõda 1946-1954, puhkes sest 1945.a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar. Prantsusmaa kaotab selle sõja. Pärast I Vietnami sõda otsustati Vietnam jagada kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) 2) Lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn Saigon) 50ndate II poolel kahe Vietnami sõja vahel toimus USA sõjalise kohaloleku suurenemise Lõuna-Vietnamis. Põhjuseks doominoteooria- kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane Vietcong- Vietnami vabadusvõitlejad Agent Orange- mürkkemikaalid, mida kasutati ameeriklaste poolt. Sõdisid

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

1921a tegi Saksamaa katse jätta täitmata talle pandud kohustusi, ta üritab mitte maksta reparatsioone (ei ole raha lihtsalt).Vastuseks sellele okupeerisid prantsuse väed inglaste toetusel kolm Saksa tööstuslinna. Alles pärast seda kuulutati välja reparatsioonide suurus ja maksmise kord. 132 miljardit kuldmarka. Kuna Saksamaal tekkisid makseraskused tungisid Prantsuse ja Belgia väed 1923ndal aastal Ruhri tööstuspiirkonda ­ seal oli kivisütt. Saksa kommunistid said Moskvast korralduse valmistuda relvastatud väljaastumiseks. Punaarmee tegi ettevalmistusi läände tungimiseks. Septembris 1923 lõpetas Saksa valitsus vastupanu ja jätkas reparatsioonide maksmist. Adolf Hitleri juhitud NSDAP ehk Natsinaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, korraldas Münchenis võimuhaaramiskatse ehk nn. Õlleputsi. See suruti kiiresti maha. Seoses 1923a. kriisiga kartsid suurriigid revolutsiooni puhkemist Saksamaal. USA eesvõttel loodi 1924a

Ajalugu
617 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun