Mäger
rahvapäraselt ka määr,kähr.
Mäger
kuulub kärplaste sugukonda ja on kiskjaline.Keha on jässakas ,
tüvepikkus 60-90 cm ,saba pikkus u 24 cm ,karvastik on tihe.Jalgadel
on pikad ,tugevad küünised.Karvastik on altpoolt tumedam ja heledam
ülevalt poolt.Silmi läbib must jutt.
Mäger
võib elada 5-15 aastaseks. Poegib kord kahe aasta jooksul.Korraga
võib sünnitada 1-6 poega .Mäger on segatoiduline.Toitub näiteks :
ussidest,tõukudest
,linnupoegadest, hiirtest ,sisalikest, marjadest ,seentest,juurtest jne .
Talveks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AbsolutelyFlawless
Õppematerjali autor
Tere! Meie räägime teile mägrast. 1. MÄGER (MELES MELES), rahvapäraselt melesk, määr oleme Teele Meriste ja Raili Õunapuu, läänemaalt, Metsküla algkoolist , 5. klassist. 2. SLAID Mäger kuulub Euraasia kärplaste hulka. Pea musta-valgetriibuline, karv hall, pikk ja tihe, käpad mustad. Jässakas kere asetseb lühikestel, tugevatel jäsemetel, üldjoones sarnaneb kehakujult karule. Koon on terav, pea paistab kiilukujuline. Ümarad kõrvad on 4 cm pikad, saba on 18 cm pikk. Küünised on nürid ja tugevad, esijalgadel 3 cm pikad, käpad on viie varbaga. Kui teised kärplased kõnnivad varvastel, siis mäger nagu karugi, kõnnib taldadel. Keha pikkus 60..
korral. Ühte urusüsteemi võivad mägrad kasutada häirimise puudumisel mitmete põlvkondade jooksul kümneid ja isegi sadu aastaid. www.jahindusinfo.ee Mäger on öö ja hämarikuloom, kes kohmaka ja aeglase loomana ei ole võimeline saaki jälitama ja varitsema, vaid toitub sellest, mida ta leiab kindlatel liikumisteedel- mägraradadel. Tüüpilise segatoidulise loomana toitub mäger putukatest, ussikestest, tõukudest, närilistest. Ta sööb madalas pesitsevate lindude mune ja poegi, konni, tigusid. Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimede juured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseks rasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust. Taliuinak kestab Eesti aladel novembrist-detsembrist veebruari-märtsini. Soojade ilmadega võivad mägrad aeg-ajalt väljaspool urge ringi käia
( Euroopa imetajad) Järglased Paaritumine toimub aprillist augustini, pojad sünnivad veebruaris- märtsis. Suguküpseks saavad teisel eluaastal, seejärel sigivad igal aastal. Järglased jäävad pessa mai alguseni. Pesakonnas 1-4 poega. Aastas 1 pesakond. Poegi imetatakse 8- 10 nädalat. Ahmi eluiga looduses on 13. a, tehistingimustes 18. aastat. (Euroopa Imetajad ) 8 Mäger ( Meles Meles) Kehaehitus ja välimus Keha jässkas, jalad lühikesed. Saba on lühike ja jäme, valge otsaga, samuti on valged kõrvalestade servad. Mägral on pikk koon. Valge pea kummalgi küljel kulgeb üle silma musti pikitriip, mida peetakse hoiatusvärvuseks. Karvastiku eri värvusvormidest leidub albiinot, poolalbiinot, melanismi ja erütrismi (punakat värvust). Keha on kiilukujuline, pea üsna väike. Ainuke kuid kauakestev karvavahetus algab
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka
häält. Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka põdra- ja hirvepulli lähedale meelitada. Otsijaht Lihtsalt kõnnitakse (nt koos koeraga) ja kui leitakse loom, siis jahitakse. Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga. Uluki püüdmine Püünistega jaht rebastele, kährikutele, mingile, mets- ja kivinugisele ning tuhkrule. Ka kobras ja ondatra kohe surmavate raudadega. ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb.
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid