Rihma analüüs: 1. frpm=1939 Hz frpr=1810Hz Tegelik ülekandesuhe= frpm/frpr=1,07 2. Rihmasagedus Rihmasagedus arvutatuna suuremal rattal:9,8Hz Rihmasagedus arvutatuna väiksemal rattal:9,5Hz Rootor Mootor H 0,33 H 10,6 V 0,02 V 0,02 A 0,58 A 0,93 3. Mootori horisontaalsuunas mõjuvad rihmasageduse harmooniad 20Hz ja 40Hz. Rihmasagedus spektris tugevalt ei avaldu. 4. Mootori horisontaalsuunas on rihmasageduse mõju harmooniliste võnkumiste kujul kõige suurem. 5. Ajatasandi pilt viitab perioodide ebaseaduspärasusele. Ilmselt põhjustab seda rihma lõtk. Järeldus: Vastavalt mootori horisontaalsuuna spektrile , kus esinesid rihmsageduse kordsed harmooniad (kõige tugevam 19hz juures 10,6mm/s) võib järeldada, vibratsiooni iseloom vastab kulunud, lõdva või sobimatu rihma omale
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendata...
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad
Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab ka teha kindlaks helihallika asukoha ja liikumise ruumis. Ultraheli. Heli sagedus on üle 20000Hz(nahkhiir) Infraheli. Heli, mille sagedus on alla 20Hz. Inimene ei tahu seda helina, vaid peapöörituse, valu kõrvades, tugeva väsimuse saatel. 3. Kompimine. Suhtlemisdistantsid. Kompimine on tunnetada puudutusi ja temperatuuri, kompitakse terve kehaga. Suhtlemisdistatse on neli tükki: ühiskondlik distants (üle 3m, turvamehed), Ametlik distants (1,5-3m, õpetaja), isiklik distants (1-1,5m) ja intiimne distants (0-1m, kaaslane) 4. Nägemine
Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v on muutumatu, siis sageduse suurenedes laine pikkus väheneb ja vastupidi. Helilained on mehaanilised lained, mis tekitavad heliaistinguid. Inimene kuuleb lained sagedusel 20- 20000Hz. Alla 20Hz on infrahelid ja üle 20000Hz on ultrahelid. Kuuldavate helide põhiomadused: 1)heli kõrgus-oleneb a) võnkesagedus b) liikumisest: lähenedes heli kõrgeneb, kaugenedes langeb Dopleri efekt. 2)Heli valjus -oleneb a) heliallika võimsusest b)heli allika kaugusest c) keskkonnast d) kuulajast. Mõõt ühik dB, norm 40-50 dB.3) Heli tämber-sõltub ülemtoonide hulgast ja tugevusvahekorrast. Ülemtoonid tekivad heliallika osa de võnkumisest ja on põhitooni sagedusest 2,3,4..
Interferents-lainete liitumine Difraktsioon- lainete moondumine tõkete taha Kuni 20Hz on infraheli; üle 20kHz on ultraheli Valulävi 130dB, kuuldelävi 0dB Valulävi I=10W/m2 Newtoni Kui siis & F- jõud N m- mass kg 3
HELI TEHNILISED NÄITAJAD: Heliks nim igasugust mehaanilist võnkumist, mis levib laine nähtusena elastses keskkonnas (gaasides, vedelikes, tahketes ainetes). Inimene tajub heli, mille võnkesagedus on 16 Hz...20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 kHz ultraheli Heli allikast levib heli laine sfääriliselt igas suunas. Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö nr. 1. MULTIMEETER ARUANNE Täitjad Kert Karelson XXXXXX IATB61 Janno Paas XXXXXX IATB61 Marelle Soosaar XXXXXX IATB61 Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 26.02.2010 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44 3) Signaaligeneraator 6-37 4) Ühendusjuhtmed Teoreetiline osa Multimeeter HP 34401A mõõdab alalispinget kahekordse integreerimise põhimõttel. Mõõdetavat alalispinge...
M=Iε. Pöörleva keha energia Wk=Iω2/2. 6. Harmooniline võnkumine – Võnkumiseks nim. protsesse, milledel on iseloomulik teatud korduvus. Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukonta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus või koosinus funkt. järgi. x=A0·sin(ωt+φ0). 7. Lained – laineks nimetatakse võnkumise ruumislevimise protsessi 8. Akustika – käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus 20HZ kuni 20 kHz. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Helid jaotatakse: lihthelid, liithelid ja mürad. Heli minimaalset intensiivsust e. tugevust nimetatakse kuuldeläveks. Valulävi I=10W/m2 9. Bernoulli võrrand – Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ρ(roo) on staatiline rõhk p, vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ρgh ja dünaamilise rõhu ρv2/2 summa jääv suurus
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 12. klass Auto hifi helisüsteemi ehitus Praktilinetöö Juhendajad: Kalvi Pääro, Jorma-Jan Erik Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Autoraadio...........................................................................................................................4 2.Helivõimendi.......................................................................................................................5 3.Subwoofer ehk bassikõlar...................................................................................................5 4.Kondensaator ja aku...................................................................................................
Võimendi projekt Helisagedusvõimendi Struktuur Iga võimendi koosneb eelvõimendist ehk pinge- ja reguleervõimendist, ning võimsusvõimendist ehk lõppvõimendist. Eelvõimendi põhilised plokid on struktuurskeemil näidatud. Konkreetses võimendis võivad mõned struktuurskeemil näidatud plokkidest puududa. Üks aste võib täita mitut ülesannet, näiteks töötada korraga tämbri regulaatorina ja pingevõimendina, ka plokkide järjestus võib olla teistsugune, näiteks pingevõimendusaste võib olla tämbriregulaatorist eespool. Stereovõimendi puhul on kaks samasugust kanalit A ja B kanal. Stereovõimendis töötavad rööbiti kaks võimenduskanalit ja lisandub stereotasakaalu regulaator ehk stereobalanss. Helisagedusvõimendi struktuurskeemi määravad temale esitatavad nõuded. Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk eb...
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kul...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson RIISTVARA KAARDID Referaat Juhendaja: Silver Silluta 28.09.10 1 2 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Võrgukaart...................................................................................................................5 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:........................................................
ühendatud koormustakistusega. K 0,7K 0 0,7K0 0 20kHz f 20Hz Väga levinud on võimendite liigitus sõltuvalt kasutusalast ja amplituudi- sageduskarakteristiku s.o võimenduse sagedussõltuvuse kujust Joon.1.2 a) Madalsagedus- ehk helisagedusvõimendid Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.1.2). b) Alalispingevõimendid
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS............................
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
Skalaarid ja vektorid: Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest nimetatakse skalaarideks. (aeg, mass, inertsmoment). Suurused, mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund nimetatakse vektoriteks. (Kiirus, jõud, moment). Tähistatakse sümboli kohal oleva noolega F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille p...
Telefonikoneluses edastatakse helisignaale kandevsageduste vahemikus 300Hz...3,4kHz ,mis on samamoodi (pildil punase noolega) ,mis erinevad teine-teisest vaga kitsa ribaga helisignaal ja taiesti kolbmatu tapsete muusika edastamiseks kuid sellest taiesti piisab ,et sageduste vorra ,selline eraldamine annabki edastada konet.Mida laiema ribalisi signaale meetodile edastada naiteks helisignaal vahemikus 20Hz... ortogonaalsuse ,mis takistab naha vastuvotjatel 20kHz voi videosignaal seda kulukamaks laheb teisi sagedusi sellise signaali ulekanne ja andmemaht. peale enda omade. Mida laiem on edastatava signaali ribalaius ,seda COFDM ehk kodeeritud OFDM puhul lisatakse kulukam ja mahukam on seda signaali üle kanda. veel lisaks ennetav Teenuse kvaliteet: veaparandus.
selle karakteristika kuju võimendite liigituse aluseks. 1.1.1. MSV (madal sagedus võimendid) Madal sagedus ehk ka helisagedus võimendid leiavad kasutamist helisignaalide võimendamisel. Sellest tulenevalt on nad vahelduvpinge võimendid, mis toimivad sagedus piirkonnas 20Hz kuni 20kHz, mõnikord ka kõrgemal. 1.1.2. Alalispinge võimendid Alalispinge võimendid on laialt levinud võimendid automaatika süsteemides, sest väga palju automaatikas kasutatavad andurid arendavad väljundpingena alalispinget. Tüüpnäide: termopaar, mille välund on 10
1.5. Helikaart Tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumise arvutis oleva digiinfo alusel. Arvutis on info digi kujul, seega helikaardis DAC. Heli salvestamisesks ADC, sest mikrofonist tulev info on analoogne, mida arvutisse ei saa salvestada ega töödelda. Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus, mis määrab heli kõrguse ja amplituud, mis määrab heli tugevuse. Inim kõrv eristab sagedust vahemikus 20Hz kuni 20kHz. 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) Mälu omadused puuduvad, st ajaparameetrit pole vaja. Väljundid muutuvad kohe, kui muutuvad sisendite väärtused. 2.1. Välistav või XOR Välistava VÕI juures kasutatakse nimetust summa mooduliga kaks. Funkt väärtus on 1, kui sisendite väärtused on erinevad, ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Võimaldab
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
lõppvõimendite väljund on aga ühendatud koormustakistusega. 81 Väga levinud on võimendite liigitus sõltuvalt kasutusalast ja amplituudi- sageduskarakteristiku s.o võimenduse sagedussõltuvuse kujust 20Hz 20kHz f K 0,7K0 K0 0,7K0 JOONIS 7.2. a) Madalsagedus- ehk helisagedusvõimendid Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.7.2). b)Alalispingevõimendid f f K K 0,7K0 K0 JOONIS 7.3. Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid
molekulide lainena edasikanduv võnkumine ehk siis keskkonna võnkumine, kus laineharjad on keskkonna kokkusurutud piirkonnad. 4 2 Heli on meie interpretatsioon nende lainete sagedusest (mitu lainet sekundis), amplituudist ja kestusest. Helilainete levimiskiirus õhus on u 300 m/s ja inimene kuuleb helisid 20Hz kuni 20 kHz. Heli tekitavad keskkonnas võnkuma pandud kehad, mis panevad võnkuma nende vahetus ümbruses olevad õhumolekulid, millelt võnkumine kandub naabermolekulidele jne. Helisagedus- võnkumise kiirus. Kiiremal võnkumisel tekib kõrgem heli ja aeglasemal ehk väiksemal sagedusel madalam heli. Helirõhk, mida heli avaldab pinnaühiku kohta, tihedamad piirkonnad e laineharjad põhjustavad suurema rõhu. Mõõtühik on Pa (N/m2). HELIRÕHU TASET
20kHz f 20HzJOONIS 7.2. a) Madalsagedus- ehk helisagedusvõimendid 60 Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.7.2). b)Alalispingevõimendid K K 0,7K0 0 fK f JOONIS 7.3.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
