Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vesipiip ja selle mõju tervisele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vesipiip, tubakas, piibu, araabia, meelelahutus, üleval, foolium, filtriks, naturaalsete, kahjutu, tõrvaTallinna Tööstushariduskeskus TUBAKAS Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Ainiita Karu Kursus : 104 RS 2012 Sisukord: 2) Sisukord. 3) Sissejuhatus. 4) Mis on tubakas? Miks tarvitatakse tubakat? 5) Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine sinu keha? 6) Erinevad tubakad. 7) Kasutatud kirjandus. Sissejuhatus. Valisin teemaks ''Tubakas'' Sest arvan, et sellest valdkonnast teatakse väga vähe. Noored tarbivad tubakatooteid erinevatel põhjustel. Peamiseks põhjusesks julgen pakkuda kaaslaste ässitust või tahet kusagile kuuluda. Mingil põhjusel arvatakse, et tubaka toodete tarbimine aitab kuuluda kusagile.
Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vesipiibu ajalugu 3. Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 4. Küsitlusleht 5. Küsitluse tulemused 6. Järeldus 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praeguseks ajaks ei ole vesipiip keskmisele eestlasele enam mingi uudis. Inimesed on hakanud rohkem reisima ning muutunud ka muidu avatumateks teistest kultuuridest pärilt positiivsetele asjadele. Paljud eestimaalased on vesipiibud reisilt mõnda araabiamaasse kaasa toonud ja ka erinevatel üritustel on võimalik neid proovida olnud. Vesipiip on eelkõige egiptlaste, aga ka muude araablaste levinud meelelahutus. Tuletame meelde, et alkoholi musulmanid juua ei tohi ja seetõttu vähemalt avalikult sellest ka enamasti
Tõrva Gümnaasium Vesipiip Toomas Rüütel Juhendaja: Marge Kaiv 2013 Vesipiibu ajalugu Vesipiip on pärit 16.sajandist, mis leiutati Indias Abu'l-Fat Gln. Vesipiibu populaarsus Vesipiip on tänapäeval eriti populaarne Lähis-Idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias. Vesipiibu kahjulikkus
Vesipiip ja selle mõju noorte tervisele Kerli Puusepp 11d Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Ajalugu - Vesipiibu sünnimaaks on India. - 500 aastat tagasi ehitati esimene vesipiip, mis tehti kookospähkli koorest. - Vesipiip kogus populaarsust ruttu ja levis kaupmeeste ja väljarändajatega pea kõigisse Araabiamaadesse. - Esimene tänapäevane piip sündis 1623.aastal. - 19.-20. sajandil muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas, kujunedes salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks. Miks hakkavad noored vesipiipu kasutama? - Teiste eeskujul. - Gruppi kuulumise tunde pärast. - Populaarsusejanu. - Arvamisel, et see pole tervisele kahjulik. - Leiavad, et see on lahe ja seltskondlik tegevus. Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. - Tõmbamisest tekkiv suits sisaldab palju mürgiseid kemikaale nt. vingugaasi ja
· Formaldehüüd- kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel · Arseen tuntud mürk (2). 3. Suitsetamise mõju inimorgansmile. Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujunebtubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust (3). Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et näljatunne väheneb, langeb kopsude töövõime, soodustub kahjulike ainete ladestumine arterites ja tekib tubakasõltuvus
Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi · Ammoniaaki
Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret .................................................................................................................9 3. Küsitlus ......................……………………………………………............………....10 3
Samuti on kindlaks tehtud, et puhas nuusktubakas sisaldab vähemalt 28 vähkitekitavat ainet ning lisaks suurele vähi riskile kahjustab nuusktubakas ka nina limaskesta ning raskemal juhul võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust või lõppeda isegi surmaga. Lisaks eelnimetatud sigareti suitsetamise alternatiividele on leitud ka kaks noorte seas kahjutuks peetavat tubaka tarbimise meetodit. Nendeks on viimasel ajal palju kõmu ja küsimusi tõstatanud vesipiip ja e-sigaret. Esialgu ohutuna tundunud vesipiibu puhul on leitud palju negatiivset. On tõestatud, et keskmise vesipiibusessiooni jooksul hingab kasutaja sisse sama palju suitsu, kui tekib 100200 tavasigareti suitsetamisel ning vesipiibust tekkiv peapööritus on tavaline vingugaasimürgistus. Vesipiibu tõmbamisel sissehingatav vingugaasi ning mürgiste kemikaalide hulk on üle kümne korra suurem kui sigarettidel ning omandatud tubaka kogus võib olla lausa 3 korda suurem kui tavalist
Ei tubakale, jah elule. Tere kallid õpilased ja õpetajad. Olen täna siin teie ees, sest tahaksin teile rääkida, miks öelda ei tubakale ja jah elule. Tubakas on legaalne narkootikum, mis tekitab väga kiiresti sõltuvust. Suitsetamisest loobumine on tegelikult kerge, kui tead, kuidas seda teha, aga kahjuks teavad ja tahavad teada seda vähesed. Tubakas põhjustab peamiselt kõrivähki, leukeemiat, emakakaelavähki, suuõõne, keele, söögitoruvähki, neeruvähki, pankrease ja maovähki, kroonilised südame ja veresoonkonnahaiguseid, osteoporoosi ehk luude hõreneminemist, impotentsust, maohaavu jne.
kuni teadvuse kaotuseni. Sellest taimest peavad nad suurt lugu, istutades teda oma aedadesse ning põldudele.” (Turunen, M., Suuri Piippukirja). (1) Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. (1) Kui Euroopa lääneosas oli tubakas ja piibusuitsetamise komme levinud juba 16. sajandi keskel, siis peale Kolmekümneaastast sõda (1618-1648) sai tubakas sõdurite, kaupmeeste, üliõpilaste ja meremeeste vahendusel tuntuks terves Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Eesti talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Osteti üksnes ninatubakat. Kasvatati peaasjalikult kanget mahorka (Nicotiana
SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest saadik mõjutanud oma enesetunnet erinevate ainete abil. Eelkõige on püütud end muuta rõõmsamaks ja energilisemaks. See küsimus on väga aktuaalne ka tänapäeva ühiskonnas, eriti meie noorte seas. Üha enam tarbivad noored illegaalsel erinevaid mõnuained. Ka tänavapilt kirjeldab seda kui levinud on noorte seas erinevad mõnuained: tubakas, alkohol, narkootikumid. Selle teema valisin ma seepärast, et uurida narkootiliste ainete tausta, mida noored enamasti ohutuks peavad. Noorte seas on levinud arusaam, et nad tunnevad oma piire. Nad tunnevad seda, millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi. Mõnuained tekitavad väga kiiretsi endast sõltuvust ning kui sa nende küüsi oled kord sattunud on neist väga raske lahti öelda.
Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti
Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ..................................
Laps ja tubakas Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja
Tubakas ja suitsetamine Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? · sõltuvust tekitavaid aineid · vähki tekitavaid aineid · valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid · pärilikke muutusi põhjustavaid aineid · loote vääraarenguid põhjustavaid aineid · radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Tubaka tarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on
Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2
7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et sigarettide suitsetamine on inimestele kahjulik, sest nende suits sisaldab tuhandeid ühendeid,
õpilased seda kasutavad. Essee kirjutamiseks kogusin materjale Eesti snusi teemalistelt veebilehtedelt, lisaks kasutasin Kjell Asplundi artiklit snusi kasutamise riskidest südameveresoonkonnahaiguste tekkeks ja parema ülevaate saamiseks nikotiini mõjudest organismile ka Jaanus Harro raamatut ,,Uimastite ajastu". 2 Mis on snus ja millal seda kasutama hakati Kõigepealt siis, mis on snus? Snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. Kõige levinum viis snusi tarbimiseks on see panna suhu ülemise huule alla, kus seda hoitakse mõnest minutist kuni mõne tunnini sõltuvalt harjumusest. Tavaliselt tarbitakse kahte sorti snusi. Esimeseks oleks nii nimetatud original snus, mis on lahtine ja niiske pulber, mida rullitakse näppude vahel sobiva suurusega rulliks, tavaliselt on see pakendatud 50 grammi kaupa kas papist või plastikust karpi. Teiseks oleks portionsnus,
Töö esimeses peatükis on täpsustatud suitsetamist, antud ülevaade tubaka ajaloost, kirjeldatud tubaka koostist ning toodud välja tähtsaimad suitsetamise põhjused. Teises peatükis on käsitletud suitsetamise otsest mõju inimese füsioloogiale ning psüühikale. Kolmandas peatükis on välja toodud kuidas võitleb Eesti suitsetamise leviku vastu ning millises vanuses on suitsetamise oskaal suurim. 1.Tubakast ja suitsetamisest üldiselt Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Põhiliselt kasvatatakse tubakat USA-s, kust eksporditakse seda sigarettidena peaaegu 93% ulatuses. Suitsetamist alustatakse enamasti noores eas. Noortest, kes jätkavad suitsetamist pärast 20. Eluaastat, hakkab igapäevasuitsetajaks üle 90%. Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus
Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest. Suitsetamise mõju tervisele on kõige otsesem, palju-palju suurem kui seda tavaliselt teadvustatakse. Eriti pole veel suudetud avalikkusele selgitada, milliseid ohtlikke haigusi suitsetamine valla päästa võib. Ja puudulikud teadmised pole mitte ainult suitsetajatel ja patsientidel, vaid ka arstidel. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest, piisav, et nimetada seda glbaalseks probleemiks. 4 SUITSETAMINE Suitsetamine on oma olemuselt aine tarbimine, mis kahjustab inimese meeli ja mõtlemisvõimet. Kui jälgite suitsetajat, keda on mõnda aega sigarettidest eemale hoitud, siis näete et ta on ebaviisakas, närviline, läheb kiiresti ja kergesti vihaseks ja on võimetu oma
Nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla nii teraline, kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva. Spetsiifilise imalmagusa lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko, hash. Hasis segatakse tubakaga ja suitsetatakse sigaretina või piibuga . Tubakas asetatakse sigaretipaberile ja vaiku lõigatakse kuuma noaga, pudendatakse ja segatakse tubakaga. Sigaret keeratakse ühest otsast kokku, et vaik välja ei langeks. Kanepivaigust tekkiv suits on kuum ning et mitte kõrvetada huuli, asetatakse sigareti sisse filter.Seda juuakse ka teena, siis neelatakse aineosakesed koos teega alla. Hasis segatakse ka suhkru või maitseainetega, n-ö. Maiustuseks. Harvem on kasutusel hasisi õli, mida saadakse lahustades teda atsetoonis või alkoholis.
Suitsetamise kahjulikkusest Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest. Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Öeldakse, et religioon, uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu-laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 1
suitsule väheneb risk surra tubaka läbi 90%. Mokatubaka ajalugu Täpselt ei ole teada kes ja millal esimesena tubakat kasutama hakkasid.Eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus kui ta avastas "Uue Maailma " 1492. aastal ja tõi endaga kaasa snuffi.Sel ajal kasutati tubakat juba laialdaselt kogu Põhja.Ameerikas.Haitil hakati esimest korda sisse hingama pulbrit mis oli tehtud kuivatatud ja seejärel purustatud tubaka lehtedest. Rootsi saabus tubakas 16. sajandil ja 17. sajandil oli populaarne Rootsis hingata snuffi ninna. 17. sajandi lõpus hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822 aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan mis on maailmas tuntud kui esimene snusi brand. Tänapäeval on Rootsis üle millioni snusi kasutaja ja üle poole nendest on endised suitsetajad. 1492- Tubakas saabub Euroopasse koos Columbusega
Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kurb saatus tabas oletatavasti esimest eurooplast, kes suitsetamisega Vanas maailmas algust tegi. Rodrigo de Jerez püüdis indiaanlasi jäljendades suitsetada Barcelona tänavatel, kuid äratas kahtlust inkvisitsioonis ning ta heideti "saatanast pärineva käitumise" tõttu vanglasse. Esialgu sai tubakas Euroopas tuntuks kui ilu-ja ravimtaimena. Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik Jean Nicot printsessi kätt paluma Portugali, tutvus ta Lissabonis tubakaga. Nicot tutvustas seda ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Too leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi loodusteadlane K
.........................................................6 1.3.2 Tootmine............................................................................................................................ 6 1.4 Snus & tervis ........................................................................................................................7 1.5 Tuntumad tootjafirmad..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS Tubakas on inimelu üks suurimaid hävitajaid, kuid sellest hoolimata on suur osa inimkonnast selle küüsi langenud. Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui suitsetan, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum, tegelikult see aga nii ei ole. Aastate jooksul on aga inimesed püüdnud suitsu vastu leida alternatiivsemaid terviserikkujaid. Populaarsust
Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997). Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades
· Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne. http://www.nip.ee/page/138/16/111 Mis on tubakas? · Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. · Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. · Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Miks suitsetatakse? Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU.............
Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul. Tubakas toodi Euroopasse muide juba Kolumbuse enda laevadega. Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud mõnede autorite arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Maailmas sureb tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3-3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas.
lamba sisikonna järgi ja kaitsma ennast kurja silma eest *Topkapi Palee haaremitiib Suur Serail on rohkem tuntud Kõrge Porta nimega *XX sajandi alguses mõisteti hukka, kui naisterahvas end koos meesterahvaga pildistada laskis *haaremisse vangistatud naiste nimesid ja päritolu ei teadnud mitte keegi *haaremid on olnud ajaloovältel terves Aasia maailmas ( Indias-purdah, Pärsias- enderun või zenane) *sõna haarem tuleb araabia keelsest sõnast haram, mis tähendab "seadusevastane," "kaitstud" või "keelatud." *naine sümboliseerib kirge, mees arukust *Kristus ise oli kõlbeliselt nii puhas,et taganes naistest ja eitas sugutungi *XIII sajandil kuulutasid A.Magnus ja T.Aquinos oma veendumust,et naone on võimeline astuma läbikäimisesse Saatanaga. Sellel põhjusel mõisteti tuleriidale palju naisi. *naisest polevat mehele mingit tuge, vastupidi ta võivat mehe oma võludega hukutada.
PALDISKI GÜMNAASIUM 9.klass Agnes Blank SUITSETAMINE Uurimistöö Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6 Passiivne suitsetamine ja passiivne suitsetamine Eesti kodudes 7 Sõltuvushaigus ja suitsetamine kui standard 8 Uurimistöö tulemused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks valisin ,,Noorte suitsetamine" , sest minu arvates t�
annaabi.ee 
