34. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Soojusliikumise energia 25 kraadi juures on 2,5 kJ/mol. Tüüpilised van der Waalsi jõud on nõrgad, dipoolide ja indutseeritud dipoolide osalusel toimuvad molekulisisesed ja molekulidevahelised jõud. Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng. See molekul on polaarne/ permanentne dipool . Polaarne molekul on A) süsinik monooksiid +C(kolmikside)O- ja B) VESI H2O 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Veemolekuli summaarne laeng 0. O osalaeng on -0,66 elementaarlaengut ja H osalaeng on 0,33 elementaarlaengut. 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav
36. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit? 37. 0,34 nm 38. Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius? 0.17 nm 39. Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? 10 korda 40. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Samas suurusjärgus 41. . Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 42. 43. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 44. Null(O=-0,66 , H=+0,33 H=+0,33) 45. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? 46. Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipool moment( muuta polaarseks) nimetatakse polariseeritavateks. 47. Mida tähendab indutseeritud dipool? 48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49. . Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)?
Näit. floori elektronkonfiguratsioon kirjutatakse nii 1s22s22p5 (vt. tabel), kus ülaindeks näitab elektronide arvu antud orbiidil. Sisuliselt perioodilisussüsteem väljendab elementide omadusi sõltuvalt tuumalaengust ja sellest tulenevast elektronide arvust ja nende konfiguratsioonist. Vastavalt antud perioodis täituvale orbitaalile elemendid jagunevad s,p, d ja f elementideks. Kõige kõrgemal põhinivool asuvaid elektrone nimetatakse valentselektronideks. 2. Ühendid: ioonid ja molekulid Sõltuvalt asendist perioodilises süsteemis on aatomitel kalduvus kas omandada, anda ära või jagada elektrone saavutamaks inertsetele väärisgaasidele omast stabiilset elektronkonfiguratsiooni. Viimastele omane elektronkonfiguratsioon omab vähem potensiaalset energiat ja on seega stabiilsem. Aatomid kaotavad, liidavad või jagavad elektrone saavutamaks perioodilises süsteemis lähima inertgaasi elektronkonfiguratsiooni (oktettreegel).
G = RTln 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. a) ei saa öelda b) 0 c) negatiivne d) positiivne 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) a) glükoos b) H2O c) Na+ Na aeglane H2O kiire Kiiresti hüdrofoobsed ained O2; H2O; EtOH jne Kõige aeglasemad ioonid 4. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas) ning arvestab ka membraanpotentsiaali. G = RTln + ZFoutin Z laengute arg F = 96500 C/mol outin = in out tüüpiline väärtus rakkudes 0,1 V (sees on neg. kui väljas.) 5. Milline võiks olla tavaliselt raku membraanpotentsiaal suunal väljast sisse? a) 0 V b) + 0,1 V c) 0,1 V 6
Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? Ei!!! Kummaski ühendis puudub suure elektronegatiivsusega (O, N, F) elemendiga seotud vesiniku aatom, mis võimaldaks vesiniksidemete moodustamise. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m), D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org
1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. · Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees?
prootoni. Alused on ained, mis võivad liita endaga prootoni.Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Kuigi aineid saab klassifitseerida hapeteks ja alusteks, ei toimi nad hapete või alustena iseseisvalt Tingimusi (partnereid) muutes võib enamasti sundida happe käituma alusena ja vastupidi. Amfolüüt- solvent käitub nii aluse kui ka happena. vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Hape1 Alus1 + Prooton (H+) Alus2 + prooton Hape2 Hape1 + Alus2 Alus1 + Hape2 H2O + NH3 OH- + NH4+ HNO2 + H2O NO2- + H3O+ HCl + H2O H3O+ + Cl- · Vee molekul on siia lisatud, et rõhutada aluse vajalikkust hape-alus reaktsiooniks. H3O+ on hüdrooniumioon. Autoprotolüüs- 2H2O = H3O+ + OH- Vee molekul käitub normaalselt nii happe kui alusena (vastavalt partnerile) ja on seetõttu amfiprotoonne aine
ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. Ilmselt on siin siiski mõeldud etanooli ja vee dielektriliste konstantide erinevusest tingitud elektrijõudude 10kordset erinevust. Etanool varjestab 10 korda vähem kui vesi, ehk elektrijõud on seal 10 korda tugevamad.Sepp 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? (võivad olla erinevad ühendid) Ei!!
Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat) > monomeersed ehituskivid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool) > makromolekulid (vt ülalt) > supramolekulaarsed kompleksid (ribosoomid, tsütoskelett) > organellid (tuum, mitokondrid, kloroplastid). Struktuuriline hierarhia eluslooduses: molekul (lihtaine või ühendi väikseim osake) > makromolekul (vt ülalt def.) > organell (reaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis) > rakk (eluslooduse väikseim struktuurne ühik) > kude > organ > elundkond > hulkrakne organism (kudedest, organitest ja elundkondadest koosnev isend) > populatsioon > kooslus > ökosüsteem (bioloogiline kooslus oma füüsikalis keemilises keskkonnas) > biosfäär (organismide poolt asustatud ala).
Toimub prootonite ülekanne. Keemiline tasakaal-päri-ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalukonstant-näitab reagentide ja produktide konsentratsiooni suhet tasakaaluolekus.Valem Veeioonkorrutis: Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatioonikonstant: Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine: Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel: Lahuste valmistamiseks kasutatakse keemilisel analüüsil alati destilleeritud vett.Titrandiks tugev hape või alus. HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: Indikaatoriks nõrk hape: HIn + H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv Indikaatoriks nõrk alus: In + H2O = InH+ + OH Aluse värv happe värv
Molekulaarne hierarhia rakus: I Anorgaanilised eellased - CO2, H20, NH3, N2, NO3 II Metaboliidid püruvaat, tsitraat, suktsinaat III Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped IV Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid V Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett jne VI Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid, EPR, Golgi kompleks Organisatsioonilised tasandid eluslooduses: Molekul lihtsaine või ühendi väikseim, iseseisvalt eksisteeriv osake Makromolekul teatud struktuuri ja funktisooniga molekulide kogum Organell ainevahetusreaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis Rakk eluslooduse väikseim struktuurne ühik Kude sarnase tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine kogum Organ struktuurseks ja funktsionaalseks tervikuks ühendatud erinevate kudede kogum
ELEKTROLÜÜDID Elektrolüüdid – keemilised ühendid, millel on kalduvus laguneda vees/mõnes teises lahustis ioonideks. [ioonid – laenguga osakesed > katioonid +; anioonid –] Elektrolüütiline dissotsiatsioon – aine jagunemine lahusti polaarsete molekulide toimel. elektrolüütiline dissotsatsioon on lahuses seda tugevam, mida polaarsem on lahusti. Dissotsatsioon(iaste/määr) α – palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad elektrolüüdid α=1; nõrgad elektrolüüdid 0<α<<1; mitteelektrolüüdid α=0. Oswaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsatsionimäär α suureneb; lõpmatul lahjendamisel saab võrdseks 1-ga. Dissotsatsioonivõrrand
= väga vähesel määral. Viimane seaduspära on iseloomulik kõikidele mitmealuselistele kogu molekulide arv lahuses hapetele. Näiteks 0.05 M fosforhape (H3PO4) kui kolmealuseline hape on esimeses järgus Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides ( 100%) dissotsieerunud 32% ( = 0.32), teises järgus vaid 0.2% ja kolmandat järku praktiliselt ei eksisteerigi. Seega on fosforhappe vesilahuses suhteliselt palju H2PO4 ioone, vähesel
analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (nt joogivee kaaliumisisaldus), ioon (juurvilja nitraadisisaldus), molekul (askorbiinhape puuviljas, benseen bensiinis), ainete kogum (nt leiva kiudainesisaldus). Samas ka nt kroomi võib määrata erinevalt, kas kroomi üldsisaldust vees, kroom IV sisaldust vees või kromaatiooni CrO42- sisaldust vees. Cr(IV) esineb vees peamiselt kahe ioonina: kromaatioon CrO42- neutraalses ja aluselises keskkonnas, dikromaatioon Cr2O72- happelises keskkonnas. Võimalik on määrata ka nt ainult lahustunud analüüdiosa. Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt
Riina Aav, Kristiina Kreek 5 Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 - d) Ekvivalentpunktis on IO3 hulk täpselt võrdne Hg22+ reageerimiseks vajaliku kogusega. Nii et kõik ioonid sadenevad ja keskkonda satub Hg22+ tänu osalisele Hg2(IO3)2(s) dissotsieerumisele, - - Hg2(IO3)2(s) Hg22+ + 2 IO3 , kus tekib iga Hg22+ kohta 2 IO3 iooni: x 2x (x)(2x)2 = Ksp, siit saamegi, et x = [Hg22+] = 6.9 × 10-7 M Vastused: a) Ve = 35.69 ml; b) 8.29× 10-7 M; c) 1
Elektrolüütide jaotamine struktuuri järgi 1. ioonkristalsed ehk ioonilised ühendid 2. molekulaarsed ühendid, milles on üks või mitu tugevat polaarset sidet, nt. CH3COOH, H2SO4. Mida polaarsem on lahusti, seda ulatuslikum on dissotsatsioon. Vesi on üks kõige polaarsemaid tavalahusteid. 3. polümeersed elektrolüüdid. Sisaldavad palju dissotsiatsioonivõimelisi gruppe. Nende dissotsiatsioonil tekib üks polümeerne paljulaenguline ioon ja lahusesse satub palju madalamolekulaarseid, enamasti anorgaanilisi ioone. Neid võib omakorda jagada aluselise iseloomuga aluselise iseloomuga ioonideks (sisaldavad kas –OH, –NH2 või –NH3 rühmasid, pürimidiin), happelise iseloomuga ioonideks (sisaldavad –COOH, –SH), polüamfolüütideks (sisaldavad nii aluselise kui happelise iseloomuga rühmasid, nt. valgud; võivad lahusesse anda olenevalt tingimustest nii vesinik- kui ka hüdroksiidioone)
Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3);
2 P¿ G>0 4-¿ Näiteks on ATP sünteesi , see ent ATP molekul: +¿O 2 ¿ ehk ¿ . Lainelise AT P kompenseeritakse glükoosi rakusisese O-¿ 2 P¿ oksüdatsiooniga, mille G<0
Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed (näiteks: H2S, HNO2, HCN, HCOOH, CH3COOH) ja nõrgad alused (näiteks NH3H2O, Cu(OH)2, CH3NH2). Tugevad elektrolüüdid on enamik sooli, tugevad happed (näiteks HCl, H2SO4, HNO3) ja tugevad alused (näiteks KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 ). Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- . TÜ Füüsikalise keemia instituut 6 Keemia alused III. TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES Elektrolüütilise dissotsiatsiooni tasakaalukonstant K avaldub järgmiselt: [H ][A ] K ,
= i x2 . 0 p1 i n 2 + n1 TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused IV. Elektrolüütide lahuste tasakaalud 1. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Tugev elektrolüüt esineb lahuses ainult ioonidena; nõrk elektrolüüt esineb lahuses osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. 2. Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär suureneb. Lõpmatul lahjendusel saab võrdseks 1-ga. c 2 K K= c 2 ,
= ≈ i ⋅ x2 . 0 p1 i ⋅ n 2 + n1 TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused IV. Elektrolüütide lahuste tasakaalud 1. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Tugev elektrolüüt – esineb lahuses ainult ioonidena; nõrk elektrolüüt – esineb lahuses osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. 2. Nõrgad ja tugevad elektrolüüdid Ostwaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär α suureneb. Lõpmatul lahjendusel saab α võrdseks 1-ga. cα 2 K K= ≈ cα 2 , α ≈
Hüdrofoobsed ehk vett hülgavad molekulid koonduvad omavahel kokku ja nende ümber moodustatakse vesiniksidemetega klatraat. Amfifiilne ehk amfipaatne. Termin tähistab molekule, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida "tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. (molekulil on polaarne pea ja apolaarne saba) 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahustes pH skaala- 7=neutraalne, <7=happeline, >7=aluseline Vee ionisatsioon- vesi ioniseerub vähesel määral, kui ioniseerudes moodustab hüdrooniumiooni H3O+ ja hüdroksüüliooni OH- , mille mõlema konts on 10 ^-7M. Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioonil dissotseerub aine peaaegu täielikult ioonideks.
Elektrolüüdid - ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb aAb + bBa põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone; põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Elektrolüüs jaguneb: tugevad elektrolüüdid, nõrgad elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Happed loovutavad elektrone, alused seovad elektrone 15. Brönsted-Lowry happe-aluse teooria põhiseisukohad. 16. Autoprotolüüs · Vee molekul käitub normaalselt nii happe kui alusena (vastavalt partnerile) ja on seetõttu amfiprotoonne aine. · Amfiprotoonsuse tõttu toimub ka puhtas vees prootoni ülekanne ühelt vee molekulilt teisele vee autoprotolüüs. · Autoprotolüüsi tasakaal püstitub väga kiiresti, kuid on nihutatud vasakule (KW = 10-14). + - · Autoprotolüüsi tasakaalu tõttu on H3O ja OH ioonide kontsentratsioonid vees alati omavahel seotud. 17
Ioonide hüdratatsioon - positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid; negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt nii polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad tsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus.
Vesi Jää Vesiniksidemed 2,3 vesiniksidet 1 vee 4 vesiniksidet 1 vee molekuli molekuli kohta kohta Eluiga Umbes 10 pikosekundit Umbs 10 mikrosekundit 5. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees. Elektrolüüdi ioonid on alati vees hüdraatunud olekus. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest katraaditaoline struktuur. Amfifiilne ehk amfipaatne tähistab molekule mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaasesse keskkonda. 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson-
Niisugust sidet nimetatakse mittepolaarseks kovalentseks sidemeks ehk mittepolaarseks sidemeks. Niisugune side on näiteks dihapnikus, dilämmastikus ja diklooris. Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse elektrilaengu. Molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Et molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks ehk polaarseks sidemeks. Polaarne side on näiteks vesinikfluoriidhappes ja vesinikkloriidhappes. 11. Teised keemilise sideme liigid: Metalliline side, iooniline side ja selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja selle tekkimise tingimused, mõju aine omadustele ja tähtsus eluslooduses.
lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on näiteks H 2 SO 3 , H 2 S, HNO 2 , HCN, NH 3 H 2 O, mõned soolad (HgCl 2 ), orgaanilised happed (HCOOH, CH 3 COOH). Tugevad elektrolüüdid on näiteks HCl, H 2 SO 4 , HNO 3 , KOH, NaOH, LiOH, Ba(OH) 2 , Ca(OH) 2 , enamik sooladest. Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osalt ioonide, osalt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- . Elektrolüütilise dissotsiatsiooni tasakaalukonstant K avaldub järgmiselt: [H + ][A - ] K= , [HA] kus [H + ] ja [A - ] on ioonide ja [HA] dissotsieerumata molekulide molaarsed kontsentratsioonid. K iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, s.o. mida vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes, seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist (vt
Tegurid: c, T, segamine/raputamine, tahkise peenestusaste, lahusti omadus (kui lahuses), katalüsaator. Näited: 2CO+O2=2CO2 v = kc[CO]2c[O2]; k kiirustkonstant (sôltub T-st); v = k, kui c1*c2 = 1 standardkiirus. Tahkete ainete c alati 1, ei arvesta. II Reaktsiooni molekulaarsus ja järk. Reakt.- järk kiiruse avaldises konts.-ide astmenäitajate summa. Reakt.-i molekulaarsus näitab reakts.-i elementaaraktist osavôtvate osakeste arvu. 1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2) Bimolek: H2+I22HI. 3) Trimolek: 2SO2 + O2 2SO3. Näited: Zn + 2HClZnCl2 + H2 (II järk, trimolek., v=k=c(HCl)2; CaCO3 CaO + CO2 (0 järk, v=k); Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH (v=kc(Na2CO3), vee c on const, sest seda väga palju). * Reaktsiooni kineetika sôltub, reakt. järgust * [kI = 1/t(ln C0/Ct)]; C0 lähteainete c reakts. algul). [kII = 1/t(ln (C0-Ct)/(C0-Ct)]. III Reaktsiooni mehhanismid. Lihtreaktsioonid kulgevad ühes etapid ja lôpuni. Reakts
Metüülpunane (mp) – pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranž). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Mõlemasse katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Soolhape mõjub energilisemalt. Kirjutada hapete dissotsiatsiooni reaktsioonide võrrandid. HCl ↔ H+ + Cl- 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2 CH3COOH ↔ H+ + CH3COO- 2CH3COOH + Zn → (CH3COO)2Zn + H2 Teha järeldus hapete tugevusest. Katseklaasis soolhappega on vaadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon
.. 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit... erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!) _ Ca2+ ioonid vees (hüdratiseeritud !)_ Ca 2+ ioonid kompleksühendite koosseisus_ Ca- orgaanilised ühendid. Raskemetallid_ Toksilised metallid (Hg, Pb, Cd, ...)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes _ Sademe tekkimine: metallide sidumine ja keskkonnas liikumatuks muutmine; oluline vee või reovee puhastamisel
Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes dissotsiatsioonivõrrandites tuleb märkida nooled kahes suunas? Miks? 14. Nimetage ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused. 15
..6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. Töö käik ning katseandmete töötlus ja analüüs 1 . Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 mL 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet (äädikhapet). Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Teha järeldus lähtudes happe tugevusest. 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
