asuvad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. (Vikipeedia) Joonis 1. Läänemeri (Euroopa Komisjon) Läänemere soodne asukoht mitmete majandusruumide keskel on põhjuseks Läänemereäärsete sadamate rohkusele. Pea pool kaubavahetust Balti riikidega toimub meritsi. Läänemerel on üle 200 erineva sadama. Juba neid sadamaid, mille käsitletav kaubamaht ületab aastas 50 000 tonni ning vähemalt osa sellest on rahvusvaheline, on umbes 190. Peamisteks transpordiartikliteks on õli, toormaterjalid, nagu näiteks puit, maak, teraviljad, ning konteinerveod. Lisaks on Läänemere põhjas ka gaasijuhe Nord Stream, mis saab alguse Venemaalt Viiburist suundudes Saksamaale Greifswaldi. (Euroopa Komisjon) Aastal 2008 oli Läänemereäärsete sadamate kaubamaht üle 822 400 000 tonni. (Wikipedia) BDI ehk Balti kuiv indeks arvestab
kuskilt Tallinna lähistelt siis see kaup, mida soomlased sooviksid läbi Rail Balticu eksportida, tuleb ka ju kuidagi siia saada. Selleks saaks suurendada ka liiklust Soome erinevate linnade vahel ja põhja Eesti sadamate vahel. Seda kauba liikumise suurenemist Eesti ja Soome sadamate vahel on näha igas kvartalis. Nii Tallinki kvartali aruannetes nii reisijate suhtes, kui ka kaubamahtudes. Reisijate liikumis mahtu keskmine suurus on 750000 inimest kuus ja kaubamaht on keskmiselt 23000 kaubaveoühikut. Sellega on Tallink Läänemere juhtivaid reisilaeva firmasid, kasutuses on neil 15 alust ja opereerib kuuel erineval laevaliinil. 2017.aasta alguses alustab ettevõte Tallinna-Helsingi liinil seilamist uhiuue keskkonnasõbraliku LNG- kiirlaevaga. Pärast Soome ja Eesti peaministrite veeldatud gaasi (LNG) teemalist kokkulepet muutunud olukorras on Eesti piirkondliku LNG terminali parim asukoht Muuga sadam, Teatas nafta logistika firma VOPAK Eesti
nõudlus ja tegelik pakkumine nafta veoks tavapärastel liinidel. Vastupidiselt majanduslikele andmetele ei tehta BDTI andmetes järgnevaid muudatusi. Indeksi määramise meetodiga pole manipuleerimine võimalik. Igapäevaseid värskendusi tehakse reaalajas. BDTI: 434,00 (Day range 27.09.20). d). WCI (World Container Index) - Konteineri hind pakub reaalajas ülevaadet konkreetse kaubatee praegusest pakkumise / nõudluse tasakaalust. Kui kiirus langeb, on liiga palju mahtu versus kaubamaht ja vastupidi. Indeksid jälgivad hinnamuutust 40-jala ekvivalendiühiku (FEU) konteineri saatmise maksumuse kohta. Ülemaailmne konteinerindeks on individuaalsete sõiduliinide indeksite kaalutud keskmine ja pakub suurt ülevaadet kogu maailma nõudluse ja pakkumise tasakaalu. Mitme aasta jooksul vaadatuna annavad globaalsed indeksid olulist teavet okeanikonteinerite turgude mõõnade ja voogude kohta. Maailma kaubaveo suundade keskmine. WCI: 2,644,26 USD per 40 feet container (Day range 27.09
pikemad vahemaad kaetakse kiiresti ja odavalt; kaupade massiline vedu on suhteliselt odav; teenuse kvaliteedi pidev tõus (terminalide ja kiirraudteede arendamine); sotsiaal-ökonoomiline eelis (madalam energiakulu, väiksem maavajadus, suhteliselt väiksem õhu saastamine); ajaline eelis (nädalavahetus, pühad). Raudteetranspordi puudused: minimaalne ökonoomne veokaugus 600 - 700 km; vajalik regulaarne sagedus ja teatud kaubamaht; kõrged terminalikulud; madal kättesaadavus/juurdepääsetavus; topelt käsitsuse vajadus tõstab ooteaega ja kulusid; raudtee infrastruktuuri arendamine on ajaliselt ja rahaliselt mahukas; mittepaindlik veoviis vajades pikaajalist etteplaneerimist; erinev infrastruktuur (Ida-Lääs). Järeldus raudteetranspordi kohta. Rongidega saab vedada suuri kaubakoguseid suhteliselt kiiresti ja odavalt suurte vahemaade taha. Kuna kaubaveo puhul tuleb küllaltki palju kaupa
meretransport 3%-ga. Kaupade eksport ja import lääne, põhja ja lõuna suunas toimub peamiselt mööda merd ja maanteetranspordi võimalusi kasutades, marginaalsel määral ka lennutranspordiga. Puudub regulaarne reisirongiühendus Lätiga. Kaubad toimetatakse reeglina Muuga, Tallinna, Paldiski, Kunda ja Pärnu sadamatesse või viiakse autotranspordiga Läti kaudu Euroopa riikidesse, kasutades peamiselt Tallinn-Ikla, või Venemaale mööda Tallinn-Luhamaa ja Tallinn-Narva maanteid. Mõningane kaubamaht toimetatakse ka üle Valga piiripunkti. Kuna Eestisse saabunud ning siit lähetatud eksport-, import- ja transiitkaupade vedu toimub valdavalt (~90%) multimodaalses veoahelas (laev - rong või rong laev), siis on transiitvedude maht ja veoste sortiment raudteel sarnane sadamaid läbivate kaubavooludega. Intermodaalsete vedude maht on ligikaudu 9,2%. Peamine hulk väliskülastajaid tuleb Eestisse läbi sadamate, mille kaudu saabus 3,76 miljonit reisijat ja lahkus 3,43 miljonit
kahanemine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Samal ajal kasvas aga kaubavedude maht Leedu sadamates märkimisväärselt — ligi neljandiku. 2009. aasta tõi Eesti sadamatele kosutust Kui Eesti sadamaid mõjutasid viimasel paaril aastal rahvusvahelistele transiitvedudele osaks saanud tagasilöögid ja ka maailmakaubanduse mahu üldine langus, siis 2009. aasta tõi pöörde paremuse poole. 2009. aasta I kvartalis vähenes kaubavedu Eesti sadamate kaudu 5%. Pärast seda hakkas aga kaubamaht taas kasvama. II kvartalis oli kasv võrreldes varasema aasta sama kvartaliga 11%, III kvartalis 9% ja IV kvartalis 12%. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastal kaubavedu Eesti sadamate kaudu 6%, ulatudes 38,5 miljoni tonnini. Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele. Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv
2. EESTI SADAMAD 2.1 Üldisemalt Eesti sadamatest Eestis on riigi registrisse kantud 45 sadamat, millest enamus on Läänemere kaldal. Suurimateks sadamateks sügavuse põhjal on Tallinna Sadam AS, mis omakorda koosneb viiest erinevast sadamast (Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Tallinna Vanasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa Sadam) ning Sillamäe sadam. Eesti sadamad on lihtsalt laevatatavad aastaringselt ning Eesti vetes on lihtne ja turvaline navigeerida. Aastal 2013. oli kaubamaht Eesti sadamates 42,9 miljonit tonni, sealhulgas 5,6 miljonit tonni importi ja 8,9 miljonit tonni eksporti. (Maritime transport, 2014) Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, mis on 25 kilomeetri kaugusel Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisest piirist. Samuti on sadamates asuvad terminalid efektiivseimad Euroopas ning ka kaupade ümberlaadimine toimub kiiremini. Sadamad on kaasaegseima infrastruktuuri ja tehnoloogiliste lahendustega. (Meretransport, 2018)
ilmastikust, aasta-ega kellaajast ümberlaadimisvajadusega Sisuliselt puuduvad kaalu ja Juurdepääsetavus keeruline spetsiaalse keskkonnapiiranfud infrastruktuuri tõttu. Suhteliselt kõrged ühenduskiirused Ebaökonoomne väikestel vahemaadel, kuna Odav pikkadel vahemaadel püsikulude osatähtsus on suur Sotsiaal-majanduslik eelis (madalam Vajalik regulaarsus ja teatud kaubamaht energiakulu, väiksem maavajadus, Erinev infrastruktuur eri piirkondades. väiksem õhusaaste) AUTOTRANSPORDI Eelised Puudused Väga paindlik – võimaldab vedu „uksest ukseni“ Kulukas pikkadel vahemaadel. ja veoteenuse pakkuja reageerimisaeg on lühem Piiratud veovõime.
sisuliselt puuduvad kaalu ja keskkonnapiiranguid; suhteliselt kõrged ühenduskiirused; odav pikkadel vahemaadel; sotsiaal-majanduslik eelis (madalam energiakulu, väiksem maavajadus, väiksem õhusaaste) Puudused: suured terminalikulud seoses ümberlaadimisvajadusega; juurdepääsetavus keeruline spetsiaalse infrastruktuuri tõttu; ebaökonoomne väikestel vahemaadel, kuna püsivkulude osatähtsus on suur; vajalik regulaarsus ja teatud kaubamaht; erinev infrastruktuur eri piirkondades. Autotranspordi eelised ja puudused: Eelised: väga paindlik-võimaldab vedu ,,uksest ukseni" ja veoteenuse pakkuja reageerimisaeg on lühim; suur manööverdusvõime ja suhteliselt hea veokiirus, ümberlaadimisvajaduse puudumine; liikumistee optimeerimise võimalus, kuna tavaliselt on maantee lühimad või ka ainsad ühendusteed kahe asustatud punkti vahel; ökonoomseim
annaabi.ee 
