TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.......
Eesti sadamad. Jahisadamad Asukoht Hiiumaa Mereagentuur AS Hiiumaa Külalistemaja Varastatud Parve Hotell Tartu Lõmala sadam Saaremaa Nasva Jahtklubi hotell-külalistemaja Saaremaa Orissaare jahisadam Saaremaa Pirita sadam Harjumaa Pirita sadama Autokavarani Kämping Harjumaa Pullu Pubi Hiiumaa Pärnu Jahtklubi Pärnumaa Roomassaare ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja
EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam......................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal
9%), Taani (8.9%), Norra (8.7%), Madalmaad (6.17%), Suurbritannia (5.56%), Soome (5.14%), Prantsusmaa (5.06%), Hiina (4.79%). 12. Tähtsamad ekspordi artiklid: Masinad, mootorsõidukid, puit, ravimid, elektroonikaseadmed, paber, teras, laevad, lennukid.. 13. Tähtsamad impordi artiklid. Masinad, mootorsõidukid, nafta, raud, teras, rõivad, 14. Mobiiltelefone 100 elaniku kohta: 1148. 15. Internetikasutajaid 1000 elaniku kohta: 814,8. 16. Tähtsaimad sadamad ja terminalid: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall.
Eesti merelaevade poolt veetud reisijate arv on aasta aastalt suurenenud. 1999 aastal vedasid Eesti merelaevad 4,7 miljonit reisijat. Merelaevandus peab ühendust ka Eesti saartega. Väikeste kauguste tõttu ei tasu need veod ennast ära, kuid meretranspordi toetamine on siiski palju väiksem kui vajaksid lennuliinid. Eestis on ligi 30 sadamat, mis tegutsevad kaubasadamatena, tegelik sadamate arv on veelgi suurem. Eestis on tunduvalt rohkem sadamaid kui Lätis ja Leedus. Kuid paljud sadamad vajavad suuri investeeringuid, et neid kaupade laadimiseks edaspidi kasutada. · Tallinna sadam reisipraamlaevadega · Pärnu jahisadam · Laadimistööd Pärnu sadamas Lisamaterjale Internetist: · Eesti väikesadamad Õhutransport Õhutranspordi peamiseks eeliseks on tema kiirus, eriti suurte vahemaade puhul. Samas on õhutransport ka kõige kallim
....................................................................... 12 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................ 17 2 Sissejuhatus Töö ülesanneks on koostada ülevaade lahtise turba toimetamisest Eestist Portugali kasutades meretransporti, valides sobilikku laeva ja sadamad tulenevalt kauba ja laeva eripäradest. Ülevaade sisaldab kauba iseloomustust, valitud lähte- ja sihtsadama kirjeldused, valitud laeva ülevaade, kauba transportimise kirjeldus ning transportimisel vajalike dokumentide ülevaated. Antud teema aru saamiseks oli uuritud erinevaid materjalid, lisaks oli ka läbi viidud vestlus kahe kapteniga, kes saaksid jutustada selliste kauba transportamisest. 3
Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.........................
registreeritud alust. · http://www.marinetraffic.com/ Laevade liigid Läänemerel · Läänemerd ületavad mitmed kruiisilaevad. Mõned kõige tähtsamad on Viking Line, Silja Line, Tallink, St. Peter Line, Eckerö Line ja Birka Line. · Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Kapellskäris · Tankerid on tavaliselt kahepõhjalised(mõned üksikud ühepõhjalised) Suurimad sadamad · Läänemeres on Üle 200 sadama · Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. · Peamised sadamad on Peterburis, Tallinnas, Riias, Ventspilsis, Kielis jne.Primorsk, Saint Petersburg ja Muuga olid suurimad sadamad läänemerel 2008. aastal · Balti riikidega võrreldes on Eestis üks suuremaid kauba kui ka reisijateveo sadamaid · https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1tJxoqk
Brasiiliat läbivad ka suured jõed nagu Amazonas, Sao Francisco, mille ääres asuvad ka suurlinnad, seega on levinud jõetransport. Võrreldes Euroopa ja Põhja-Ameerikaga on raudtee- ja õhutransport vähelevinud ja arenenud. Raudteevõrgustiku tihedus on ainult 4-8 km 1000km² kohta. Autosid on Brasiilias 100-250 tuhande inimese kohta. Infrastruktuurirajatistest on Brasiilias 2 suurt, üle 20 mln reisijaga lennujaama : Sao Paolo ja Rio de Janeiro. On ka suured Tubarao ja Sao Luisi sadamad. Kaubaväravaid läheduses pole. Põhiline transport toimub mööda teid, mida on ligi 2 mln km, millest on asfalteeritud ligi 185 000 km. Raudteid on 30 000 km ringis ning lennujaamu 3500. Veeteid on 50 000 km. Olulisimad sadamad on Belem, Fortaleza, Imbituba, Manaus, Paranagua, Porto Alegre, Recife, Rio de Janeiro, Rio Grande, Salvador, Santos ja Vitoria. 1960-1980 rajati mitu suurt mnt-d. 6) Seal on ka planeedi kõige rikkalikum taime- ja loomariik. Tantsimine, muusika ja jalgpall
keskmiselt 18,3 Läbipaistvus: u 5 m Soolsus Elustik · Elab u 185 liiki kalu · Püütakse enamasti makrelli, ansoovist ja stauriidi Riigid Musta mere ääres · Musta mere ääres on 6 riiki : Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Ukraina, Venemaa, Gruusia · Suuremad linnad on: Istanbul, Odessa, Tulsea, Jalta Asukoht kaardil Sadamad · Parim looduslik sadam on Sevastopol, mis asub Krimmi ps-l. · Must meri ühendab Ida- Euroopa riike maailmaturuga. · Tähtsamad sadamad: Odessa, Mõkolaiv, Herson, Phothi, Trabzon, Burgas, Constanta. Asukoht kaardil Turism · Rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad : · Krimmi lõunarannik · Kaukasuse Musta mere äärne rannik Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri Kaardid : http://i.infoplease.com/images/mapeurope.gif http://www.mapofukraine.net/map/black_sea_map.gif http://climatelab.org/@api/deki/files/222/=Black_Sea_map.png http://myocean.org.ua/images/bathymetry_red
Meretransport Tallinna Transpordikool V2E Gertu Kinks Jennye Lillinurm Ranno Kirsi Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(1) Eestis asub Läänemere suurim sadam, kui arvestada nii kauba kui reisijatevedu Eestis asuvad Läänemere sügavaimad sadamad, mis saavad vastu võtta ka suuri ookeanilaevu Eesti sadamad on lihtsalt laevatatavad aastaringselt Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, 25 kilomeetrit Venemaa ja Euroopa liidu vahelisest piirist Muuga sadam Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(2) Eesti vetes on lihtne navigeerida Eesti sadamatesse on laevadel juurdepääs lihtne ja turvaline Eesti sadamates asuvad Euroopa efektiivseimaid terminalid,
Kariibi meres on nõrgad looded. Rannikud: Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. Rannikuriigid: Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid: Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks naftasadamateks Maracaibo, Amuay, Punta Cardón, Puerta La Cruz ja La Guaira. Hollandi Antillidel aga Willemstad ja Oranjestad. Suured naftatööstused asuvad ka Kolumbias. Naftatankeritelt merre sattunud nafta kleepub veelindude sulestiku külge, naftat alla neelates
60.ne. Kohtus meiega Sirle Arro kes oli antud ettevõttes turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja. Sirle näitas meile slaide Tallinna Sadama kohta. Slaididel oli olemas kõik vajalik info mida teada antud ettevõtta kohta. Rääkis lähemalt meile sadama ajaloost ja selle tekkest. Rääkisime ka tuleviku plaanidest mis enamasti sisaldasid ettevõtte laiendamist. Enda jaoks sain uut teada sadama konkurentide kohta. Enamik konkurente olid Venemaa sadamad, kes omasid kogu kauba tarnest suurema osa. Nähes statiskaid ja diagramme oli üsnagi märkimisväärne, et meie väikse riigi sadam suuda olla arvestataval kohal kauba ja inimeste tarnes. Oli vähe asju mida ma uut juurde sain. Enamik asjadest mida räägiti oli kõik olemas ka nende kodulehel. Uueks teadmiseks minujaoks oli töötajate arv ettevõttes. Mina arvasin, et selliselt ettevõttel kus on suured laevad ja suured sadamad on tuhandeid töötajaid, kuid tuli välja et
Varanasi, ghat'id Gangese ääres, päikesetõus Gangesel. Hindu templid, Bondla looduspark, Dudhsagari kosk, Agra Fort, Harmandir Sahib, Lootuse tempel Turistide arv aastas: 740 millionit. Transpordi geograafiline asend Teid: 3.3 miljonit km teedevõrku ja suuruselt teine maailmas. Riiki ei läbi suured maanteed, on ainult riigisisesed maanteed. Sadamad: 13 suuremat sadamat, nendest 12 valitsuse ja 1 ettevõtte oma, 187 väiksemat sadamat. Suurimad sadamad: Kolkata, Paradip, Visakhapatnam, Chennai, Tuticorin, Cochin, Panabur, Mormugao, Mumbai, Nhava Sheva, Ennore, Kandla Merepiir: 7600km Raudteed: 65.000 kilomeetrit teedevõrku ja 7500 raudteejaama. Raudteed läbib üle 30 miljoni reisija ja üle 2.8 tonni kaupa igapäev. Suurim raudtee: Kharagpur (1072.5 kilomeetrit pikk), Riiki ei läbi raudteed, on ainult riigisisesed raudteed. Tunnelid: Enamik tunneleid asuvad Lääne-Ghatis. Suurimad: Pir Panjal raudtee tunnel (Banihal
7 Joonis 4. Nord Stream 1.4 Läänemereäärsete riikide sadamaid Läänemerel on üle 200 erineva sadama, läbi mille transporditakse inimesi ja kaupasid. Sadamate olulisus ja suurus sõltub lasti käitlusest, sügavusest, ligipääsetavusest, ühendustest jne. Igal Läänemereäärsel riigil on suuremaid ja olulisemaid sadamaid. (Wikipedia, 2018) 8 Joonis 5. Läänemere sadamad Venemaal asuv Ust-Luga on üks suurimatest ja sügavaimatest sadamatest Läänemerel. Sadam rajati vastukaaluks Venemaast sõltumatute Läänemereäärsete riikide sadamatele ning Venemaa transiitkaubanduse Läänemere sadamatest sõltumatuse saavutamiseks. Aastast 2001 kasutatakse seda söeterminalina, hiljem liideti sellega Luuga jõe suudmes tegutseva puiduterminal. (Wikipedia, 2018) Sadam on universaalne, kus hetkeseisuga on 12 terminali. Terminalid pakuvad
Näiteks vihmane periood algas 1999.a. detsembri asemel alles 2000.a. mais. Selleks ajaks kui vihmad algasid, oli veetase Mtera veehoidlas ainult 3,5m rohkem lubatud miinimumist, 690meetrist. Ideaalne veetase veehoidlates peaks olema 698m üle merepinna. veetase tõuseb, detsembrikuu lõpuni. Lisati, et seni ollakse sunnitud kasutama. Tansaania on võimsuselt võimeline tootma 561MW. Kohalike elanike "parvlaevad". Tansaania tähtsamad sadamad on Dar es Salaam, Tanga, Lindi, Mafia, Mtwara ja Sansibar. Need alluvad Tanzania Harbour Authority (THA)-le. Dar es Salaam on riigi suurim ja sügavaim sadam. See käsitleb laste Sambiast, Burundist, Ruandast, Ugandast, Kongost. Tansaanial on 8 laeva, neist 4 kaubavedudeks, 2 naftatankerit ja 2 reisilaeva. Tähtsal kohal on ka sisevete transport. Aurikud ühendavad Tansaaniat Keenia, Uganda, Kongo, Burundi, Sambia ja Malawiga. Olulisemad sadamad on
..........5 Hoovused................................................................................... 6 Elustik........................................................................................ 6 Taimestik................................................................................. 6 Loomastik...............................................................................6 Võõrliigid................................................................................. 7 Läänemere sadamad.................................................................. 7 Kokkuvõte.................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus...................................................................9 Pildid Läänemerest...................................................................10 1 Sissejuhatus Selles referaadis hakkan ma kirjutama Läänemerest.
meretransport ehitus/korrashoid kallis, ümberlaadimised, kokku- lahkuveod siseveetransport Odav, mahukas vedu, vedu aeglane, ei saa igale tööviljakus kõrge poole vedada, jõgedevõrk hõre, sadamad, ümberlaadimine Vedu paindlik, väga kiire Rajatised väga kallid, ilmastik, kallis, tööviljakus õhutransport väike, ümberlaadimine, kokku-lahkuvedu
palju. Raudteid on riigis küllaltki palju, võrreldes teiste naaberriikidega. Tšiili, Paraguay ja Boliiviaga on Argentinal hea raudteeühendus. 3. Kas ja kuidas on arenenud veetransport a. Siseveeteed( jõed, kanalid), milleks kasutatakse? Jõetranspordil on mõnedes kohtades eluliselt tähtis osa sisetranspordist. Mõnedes kohtades pole jõetransporti vajagi. Kanalitega on ühendatud. b. Meretransport- suuremad sadamad, kas neid kasutatakse transiitvedudeks või riigisisesteks vedudeks Transiitvedudeks c. Kopeeri siis riigi kaart ja kanna suuremad sadamad riigi kaardile 4. Õhutranspordi tähtsus Õhutransport pole eriti tähtis sisevedudes. Praktiliselt puudub. Suuremad lennuliinide sõlmpunktid on Buenos Aires, Montevideo ja Cordoba. a. Kanna suuremad lennuväljad riigi kaardi 5. Millised on turismi arengueeldused selles riigis a
tänav) Merepuiesteelt sadama ette. Edasi avati 1996.aasta 8.juunil reisijatele maikuus valminud vanasadama D-terminal. Koos terminaliga ehitati Viktooria/Baikovi kaldale 7. ja 8. kai vahele uus ramp, mis koos tulevaste galeriidega võimaldas võtta kasutusse ka seni kaubalaevade kasutuses olnud 7.kai. 1997.aastal lammutati Vanasadamas viimane reisiterminali alla jääv vana hoone. 9 Kokkuvõte Eesti sadamad on üle elanud, palju kahjustusi nii tormidelt kui ma sõjakäigus. Meile on rajatud kaunid sadamad Eestima kiviaedadest, mis on ka tänapäevani osati säilinud. Raudtee areng on soodustanud Tallinna sadamate ja linna arengut tänapäeval selleni, et Muuga sadamast on saanud omaette sadamalinnak, kus kasutatakse kõrgtasemel tehnoloogiat. Eesti sadamad on peale sõda läbinud kiire arengu, kuna kaubavahetus on pidev ja sõjas maatasa tehtud sadam vajas ülesehitamist nullist
8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10. Musta mere põhjaosas asub Ukraina, kellel e kuulub ka Krimmi poolsaar. Idaosas asuvad Venemaa ja Gruusia, lõunaosas Türgi ning lääneosas Rumeenia ja Bulgaaria. Suuremad sadamad Musta mere ääres on Sevastoopol ja Odessa Ukrainas, Bathumi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constanta Rumeenias. Hea kliima tõttu on Musta mere ääres väga oluline turism. Seal asub palju suuri kuurorte: Jalta Krimmi poolsaarel, Sotshi Venemaal ja paljud teised. Samuti Must meri väga oluline meretranspordi jaoks. Must meri ühendab Venemaad, Ukrainat, Gruusiat, Bulgaariat ja Rumeeniat mööda merd muu maailmaga.
Põhilised teederistumiskohad on Ukraina pealinnas Kiievis. Sinna on koondunud suuremad raudteed, mis tulevad põhiliselt Venemaalt, Poolast ja Moldaavias ning raudteed, mis läbivad kõiki Ukraina suurimaid linnu. Paljud maanteed ja raudtee saavad alguse põhilistest sadamatest, mis asuvad Musta mere ääres. Rahvusvahelised veod. Rahvusvahelistes vedudes on väga olulisel kohal veetransport. Ukrainat läbib tema põhijõgi Dnepr, mis suubub Musta merre. Ukraina põhilised sadamad on Nessebur, Yalta, Odessa. Olulised on ka Venemaalt alguse saanud raudteed, mis läbivad Ukrainat, põhiliselt Kiievit ning suunduvad Euroopa poole. Samuti läbib Ukrainat Venemaa poolt suured naftatorustikud, mis suunduvad Euroopasse. Looduslikud olud ja transport. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud.
Põhja-Maroko suuremaid linnu ühendab raudtee, mis on mugavaim viis reisimiseks. Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega. Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod. Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 sadamat, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad (peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja 5 jahisadamat. Tähtsaimad sadamad on Agadiris, Casablanca ja Tangeris. Kommunikatsioon ja meedia Interneti kasutajaid on 2009. aasta seisuga 13 213 ooo. Telejaamu on 8 (2009. aasta seisuga). Maroc Telecon on üks juhtivamaid elektrooniliste seadmete tootjaid Marokos. (raadio- ja telesaadete edastamisseadmed ja süsteemid, elektrooniline andmetöötlus tarkvara) Turism Maroko on tuntud turismimaa.
edasitungi seisma. Aprillis saabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed. Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon · Mitmel pool Venemaal tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. · Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võtts Atant need oma kontrolli alla. ( märts 1918, Murmansk, Vladivostok, Musta mere sadamad ning osa Taga- Kaukaasiast ) Punane ja valge terror. Sõjakommunism · 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid,tapmised sagenesid. · Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee ( nn Tsekaa ) eesotsas Felix Dzerzinskiga.
Arvan, et eksmise põhjuseks võis olla see,et ma ei teadnud kus riik täpselt asub, ning mis maailmajaos. Kui ma oleks seda teadnud, siis võibolla oleksin ma osanud täpsemalt joonistada. Uurides erinevaid kaarte nägin, kaarti kus olid välja toodud suuremad sadamad, õli/gaasi maa- alad. Lisaks sellele leidsin ka kaardi, kus oli välja tooud, kui palju inimesi elab erinevates linnaosades. Liibüa asub Aafrika mandril, Aafrika maailmajaos, Põhja- Aafrikas. Tema naaberriikideks on Tuneesia, Alžeeria, Niger, Tšaad, Sudaan ja Egiptus. Asned mere suhtes on hea, sest Aafrika on ümbritsetud Vahemere,Atlandi ookeani, India ookeani ja Punase merega, Liibüale lähemal on Vahemeri. Liibüa on nelinurkse kujuga, mulle meenutab see ka natukene kausi kuju.
1. Punalipulise Balti laevastiku juhataja viitseadmiral V.Tributs käskis tagada Tallina , Paldiski ja Liepaja sadamas asuvate PBL mereväebaaside ja laevade alaline valmisolek. Samuti käskis Leningradi sõjaväeringkonna juhataja juhatusel vallutada baasides asuvad Eesti ja läti sõjalaevastiku laevad ning kaubalaevastik ja ujuvvahendid. Tuli ette valmistada ja organiseerida ka dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse ning vallutada selle sadamad ja patarei. 12.Juunil vallutati Tallinna sadamad, baasides asuvad sõjalaevastiku laevad, kaubalaevastik ja ujuvvahendid. 16.Juuni teatas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele, et Eesti peab looma sellise valitsuse, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia. Eesti pidi kindlustama Nõukogude sõjavägede vaba pääse Eestisse. Eesti pidi NSV Liidu kokkuleppel 17.juunist hoidma oma lennuvägesid lendamast vabariigi kohal, samuti pidid nad lubama
· Kollane meri on olnud kalastuspaik Hiina, Jaapani ja Korea laevadele · Kollast merd ümbritseb kagust sajandeid. Rikkaim kalasaak peitub Jaapani riik, idast Põhja- ja mere põhjakihtides. Püütakse Lõuna Korea. Kollast merd umbes kahtsadat kalaliiki, sh ümbritseb ka suur Hiina, kust makrell, angerjas, heeringas jpt. voolavad merre Huang He ja · Peamised Hiina sadamad on Yangtze jõed. Dalian, Tianjin, Qingdao ja Qinhuangdao. Peamised Korea · Kollasesmeres on väga head sadamad asuvad Gunsanis ja purjetamiskohad, laevaliiklus Mokpos, ainuke Põhja-Korea sadam on tihe. on Nampho, mis asub Pyongyangis. Keskkonnaprobleemid · Kollast merd peetakse üheks kõige rängemalt vähenenud väärtusega veekoguks maal. Looduslike rannikuäärsete elupaikade häving
- oskusteave vajab pidevat uuendamist - tehnoloogia vajab tihti uuendamist ja selleks on vaja raha Tööjõud - hulk -praegu piisavalt /töötud/ praegu vabaneb tööjõudu, kes aga vajab ümberõpet - kvaliteet puudus oskustöölistest ja tippspetsialistidest - probleem tööjõu taastootmine (lapsi vähe) Majandusgeograafiline asend - Oleme üleminekualal nn. ida ja lääne vahel - Pääs merele väga hea. Talvel küll sadamad jäätuvad. - Naabrid Venemaaga probleemid. Läti, Leedu, Rootsi head suhted Turg - geograafilisest asendist lähtuvalt hea pääs nii ida- kui lääneturule. - Venemaaga lahendamata tolliküsimused - Euroopa ja maailmaturul tihe konkurents. Välissidemed, geograafiline tööjaotus - Eesti kuulub Euroopa Liitu - Kuulub majandusorganisatsioonidesse IMF ja WTO Riigi poliitika - Toetused põllumajanduses - Tolliläbirääkimised Venemaaga
Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Milliste näitajate alusel regioonide veondust võrrelda: Transporditeede pikkus ja tihedus; Infrastruktuuri rajatised ( sadamad, lennujaamad); Eri transpordiliikide kasutamise võimalused; erinevate piirkondade kättesaadavus · Too välja mingi riigi transpordi eeldused (vaata nomenklatuuri). · Võrrelge mere- ja raudteetranspordi eeliseid ja puudusi kaugvedudes. Analüüsige mõlema transpordiliigi ühte eelist ja ühte puudust. 72. oskab temaatiliste kaartide abil iseloomustada etteantud riigi transpordigeograafilist asendit;
osas, pidi leidma infot oma valitud riigi transpordi ja turismi kohta. Transpordi all pidi leidma veel igasugu asju, näiteks seda, kui pikad on seal teed, missugused on transpordi liigid, millised sadamad ja lennujaamad seal on. Ka turisminduse all oli erinevaid punkte, mida pidi täitma. Näiteks kui palju turiste külastab Maltat aastas ja missugused on need vaatamisväärsused, mida nad vaatamas käivad, kuidas suhtutakse turistidesse Maltas ning kuidas saavad Eesti riigi kodanikud Maltasse. Transport Teede pikkus Hoolimata kõrgest linnastumistasemest on Maltas kiirteid vähem kui 100km. Transpordi liigid
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted Prügikäitluse puudumine majutusaladel Linnad Reovesi Baikali-Amuuri magistraal Võrdlus Võrdlus Baikal Peipsi
......................................13 KAARDID.................................................................................................................... 14 1.Tööstuslikud toorained ja maagid....................................................................................................................14 2.Siseveetransport. Laevatatavad jõed ja tähtsamad jõesadamad...................................................................15 3.Meretransport. Suuremad ja tähtsamad sadamad.........................................................................................16 4.Õhutransport. Suuremad lennuväljad.............................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................18
Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Cagliari ja Olbia, Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina. Meri on nime saanud merdsõitvate etruskide kreekakeelsest nimest Tyrrhenoi (türreenid). Etruskid olevat tulnud prints Tyrrhenose juhtimisel Lüüdiast ning koloniseerinud praeguse Toscana
avatus Läänemerele, võimalus välissidemeteks · Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala- võimaldab transiitkaubandust · Pöördumine uute turgude otsinguil " näoga lääne suunas" EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD NEGATIIVSED TEGURID · Mere jäätumine külmadel aastatel · Venemaa majanduslik ebastabiilsus · Maavarade vähesus · Piirkondlik ( regionaalne) areng ebaühtlane EESTI TULEVIK MAAILMATURUL ·Transiidi arendamine- vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laomajandus ·Kõrgtehnoloogiline tootmine- vajalik haritud tööjõud ·Kohalikel loodusvaradel baseeruvad tooted- vajalik haritud tööjõu ·Tooraine eksport- puit, turvas ·Tooted, mlle tooraine tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse- kangad, elektroonika
Masinaehitus on tööstusharu, mis tegeleb masinate, seadmete, aparaatide valmistamisega. Koopereerumine- ühistegevusse, koostoimimisse astuma. Spetsialiseerumine- asjade kuulumine mingitesse liikidesse, nt töö jagunemine tööliikidesse, Kutsealane, ühiskondlik, tehniline, ruumiline tööjaotus. Tööjaotus soo ja vanuse järgi. Kõrgtehnoloogia- kõige uuem ja progressiivsem tehnoloogia, Täppismasinaehitus. Masinaeh etapid: 1)Arendustegevus tootearendus) 2)Detailide valmistamine (kuht sõltub detailide keerukusest ning tööjõu kvalifikatsioonist) 3)Montaaž- juppide kokkupanek. 4)Turustus, teenindus ja reklaam. Masinaehituse liigitus: 1) Rasketööstus- metalli mahukas. 2)Kõrgtehnoloogiline. Elektroonika (kiibid, protsessorid, juhtmed jne), teaduse rohke. Vanad harud – auruvedur, telefon, fotokas, viljapeksu masin jne. Uued- traktorid, kopad, kallurid, kraanad jne. Uusimad- nutitelefonid, iPad-id jne. Meretransport- kaupade ja inimeste vedu mööda ...
Capri on Itaaliale kuuluv saar Türreeni meres Campania ranniku lähedal Napoli provintsis Sorrentost edelas Natukene saarest... Saare pindala on 10,4 km². Saar on mägine, kuni 578 meetrit kõrge. Reljeef Elanikkond Mägine 31. detsembri 2004 Ta kaldad koosnevad seisuga elas saarel järskudest 7278 elanikku lubjakivikaljudest Capri saare turismipiirkond Tähtsaim linn saarel on Capri. Tema juurde külgnevad kaks sadamad Marina- Piccola ja Marina-Grande Looduslikud objektid Grotto Azzura sissepääs on nii kitsas, et saate selle sisestada ainult väike sõudepaat, ja teie ekskursioonilaevade peatub poolt grott, kus mitmed elanikele sõudepaate oodanud väljaspool. Looduslikud objektid 2. osa Monte Colaro kõige kõrgeim Capri saare tipp, mille kõrgus on 589 m. Kultuurilised objektid Villa Malaparte kõige tähtsaim ausammas
Ecuadori riigi transpordi ja turismimajanduse ülevaade 1. Lennujaamu on kokku 2010 aasta seisuga 428 . See näitaja on väga hea, kuna nad on 18 maailma arvestuses. Raudteede kogupikkus on 965 km. Eestiga võrreldes on seda vähem, arvatavasti kasutatakse neid rohkem kaupade ja asjade transportimiseks , kui inimeste vedamiseks . Maanteede pikkuseks on 43,670 km. 2. a) Neid jõgesid kasutatakse kalastamiseks, inimeste vedamiseks, b)Suuremad sadamad on Guayaquil, Manta, Puerto Bolivar. Neid sadamaid kasutatakse transiitvedudeks. c) d) Õhutranspordi tähtsus on enamjaolt suur, kuna inimesed lendavad Ecuadoris lennukitega ühest linnast teise, see on mugavam ja kiirem võimalus kohale jõudmiseks. e) 3. a) Enimlevinud turismiliigid : Kalastamine, seiklusturism, loodusturism, ajalooliste ehitiste turism, sukeldumine b) 6,6% moodustab turism kogu riigi SKT-st
Töötlev tööstus Tekstiili- ja rõivatööstus Jalatsitööstus Veinitööstus Metsatööstus Autotööstus Mäetööstus Kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi. Autotööstus Lisaks Reanault'le toodavad Portugalis sõidukeid või nende osi Toyota, Volkswagen, Mitsubishi ja Peugeot-Citroën (2006. aastal suleti Opeli tehas). Taristud Maanteevõrgustik Raudteevõrk Lennujaamad Mereteed ja sadamad Maanteevõrgustik Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Raudteevõrk Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Õhutransport Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturada.
4. Milline teadus käsitleb töökeskkonna, töövahendite ja töökorralduse kohandamist inimese järele? Ergonoomika 5. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika? Mõtlemise optimeerimisega, probleemide lahendamisega 6. Mikroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele ... kus? Ühe ettevõtte sees 7. Makroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele … kus? Suurtes süsteemides: suurettevõtted, lennuväljad, sadamad jne 8. Üldergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist standardsetele ilma erivajadusteta inimestele. Õige 9. Masinad, tehnoloogia, aparatuur, ehitused jne on inimese jaoks. Õige 10.Inimesele kohandatud töökeskkond ja töövahendid on ohutumad kui inimesle mittekohandatud töökeskkond ja töövahendid. Õige
jõel ja mitme kanali ümberehitust pääsesid ookeanilaevad Suurele järvistule ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks. Talvekse see meretee, aga kahjuks külmub. Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga. Pärast panama kanali valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikidesse. Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, nagu näiteks Jaapan ja Hiina, on palju maad. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja
kogutud maksuraha eest. riik: haridus, riigikaitse, arstiabi kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2.Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? üha suurem kauplemine teenustega edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi 3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad? transpordi liigid (tabel) Suurimad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angelas, Shanghai, Hongkong, Singapur Suurimad lennujaamad: Pariis, London, Frankfurt, Los Angelas, Chicago, Dallas, Tokyo Suurimad kanalid: Panama kanal, Suessi kanal 4.Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v
3% (2007) Impordi partnerid: USA 13.7%, Saksamaa 12.2%, Rootsi 10.2%, Taani 7.5%, Holland 5.7%, UK 5.4%, Hiina 5.1%, Norra 4.6% (2007) 12. Tähtsamad ekspordiartiklid on kala ja kalatooted 70%, alumiinium, loomsed tooted, Ferrosilicone, Diatomiit. 13. Tähtsamad impordiartiklid on Masinad, seadmed, naftasaadused, toit, tekstiilkaubad. 14. Mobiiltelefone 1000 inimese kohta on 2006. aasta seisuga 1007. 15. Internetikasutajad 1000 elaniku kohta 2007. aasta seisuga on 672. 16. Tähtsamad sadamad ja terminalid on Grundartangi, Hafnarfjordur, Reykjavik.
Metallurgia Tööstusharu, mis tegeleb metallisulamite tootmise- ja valmistamisega. Peamine tooraine on maak. Metallimaagid on moondekivimid. Metalliosakaal on kivimis väike, see tuleb kivimist kätte saada. Maagi kaevandamine-maagi rikastamine-maagi sulatamine-puhta metalli/sulamite loomine. Toorainet toodab mäetööstus 1. Kaevandustes (vask, nikkel) 2. Karjäärides (raud) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi- varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV, USA ja Venemaal. Töötlemine on kaevanduskoha läheda, energiat on vaja, transport on kallis, töötlemispaiga lähedale on vaja ka linnu (tööjõud) ning tuleb arvestada ka keskkonna nõuetega. Vanametalli osatähtsus on suurenenud. Kunstmaterjali, uute metallide kasutuselevõtt. Suured söekaevandused suletakse, hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega. Jaapani autode kere on õhuke ja roostetab ruttu. Metallurgia mõju keskkonnale metallimaagi sulatam...
Võrdlus Läänemerega Soolsus Läänemeri 8-10 Must meri 16 -18 Pindala Läänemeri 373 000 km2 Must meri 422 000 km2 Veekogu tähtsus Rannikuriigid Ukraina Venemaa Gruusia Türgi Bulgaaria Rumeenia Suuremad sadamad Odessa Sevastop ol Constant a Nessebu r Inimese tegevus Inimesed rajavad mere äärde palju turismiasutusi Tähtsus riigi majanduselus Kuurordid Supelrannad aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida- Euroopa riike maailmaturuga Keskonnaprobleemid Probleemid tööstused ja laevaliiklus saastavad merd Kuidas lahendada?
Pays de la Loire Pays de la Loire on Prantsusmaa piirkond riigi lääneosas. Piirkond jaguneb viieks departemanguks: Loire-Atlantique, Mayenne, Maine-et-Loire, Sarthe ja Vendée. Pindala on 32082 km2 ja rahvaarv 3222061 (1999) pealinn on Nantes. Pays de la Loire on üks 27 piirkonnast Prantsusmaal, see loodi 20. sajandi lõpus. Prantsuse valitsus valis piirkonna nimetuse, ei põhjendanud ajalugu, kuid puhtalt geograafilised viiteid:Pays(maandub) ja de la Loire(Loire´i jõgi).Pays de la Loire on praegu palju suuri monumente nagu lossid Angers, Laval, Mayenne ja Nantes "Château des Ducs de Bretagne" Royal Fontevraud Abbey (kõige laiema kloostri ansambliga Euroopas), vanalinna Le Mans, ja ka palju loodusparke nagu Brière ja Marsh of Poitou. Piirkond on lõgatud Ida-Läänest Loire jõega. Tänu on rikkalikust loodusest on see piirkond on kuulutatud World Heritage for Humanity Site by UNESCO, mis kirjeldas seda kui "...
Nad jätkasid juba revolutsiooni ajal alanud Prantsusmaa- vastast sõjategevust, et taastada seaduslik monarhia ja kord. 1805.aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806. aasta lõpul kuulutas ta välja majandusblokaadi. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja- ja Läänemerel, Atlandi ookeanil ning Vahemerel. Inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Blokaad oli tõesti tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele. Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. aastal Napoleoni hiilgava võiduga. Prantsuse Vene suhted Venemaaga: tilistide ala peeti alandavaks, kontinentaal plokaad oli majanduslikult halb, Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi lahingu kaotust. Napoleoni langus 1810
kui Ameerika avastamise päeva. Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama, kes jõudis 20. mail 1498 Calicuti sadamasse India edelarannikul. Fakti, et on avastatud uus manner, käis esimesena välja Amerigo Vespucci, tema järgi nimi Ameerika. 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães. Maadeavastused laiendasid eurooplaste silmaringi. Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas. Kehtestati kaubandusmonopolid. 16. sajandi tähtsamad Euroopa sadamad: Lissabon ja Sevilla. 17. sajandi tähtsamad Euroopa sadamad: Amsterdam ja Antwerpen. Lääne-Euroopas intensiivne põllumajanduse areng. Reformatsioon ehk usupuhastus Suurim vapustus kristluse ajaloos. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Usklike paheline elu ja suured kulutused. Katoliku kiriku vaba voli valitseda. Martin Luther (1483-1546) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase õppis teoloogiat. Kolmas tase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
