Säde ja elektrivool (0)

1. Sädelahendus – see tekib siis, kui vooluallika võimsus pole piisav, et tekitada huumlahendust või eletrikaart. Looduslik näide on äike
2. Elektrivool pooljuhtides – pooljuhid on Arseen , räni, germaanium , indium . Laengukandjateks pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja elektrone, aga nende arvu saab lihtsalt muuta 2- sorti lisandite abil: 1)doonorlisandid 2)aktseptorlisandid
1)Räni jaoks on arseen doonorlisand , st et see suurendab elektronida arvu pooljuhis. Sellist pooljuhti nim. n-tüüpi pooljuhiks. 2)Aktseptrolisandid suurendavad aukude arvu pooljuhtides. Sellist pooljuhti nim. p-tüüpi pooljuhiks.
3.p-n siire – p-tüüpi pooljuhtides on laengukandjateks augud, n-tüüpi pooljuhil aga elektronid. Kui ühendada p-tüüpi pooljuht vooluallika +ga ja n-tüüpi pooljuht vooluallika-ga, siis laengukandjad hakkavad liikuma üksteise poole ja läbivad tõkkekihi. Seda nim. pärisvooluks. Kui aga muuta vooluallikate poolt, siis laengukandjad tõmbuvad üksteisest eemale ja voolu praktiliselt ei teki. Seda nim. vastuvooluks. P-n siirde põhiomadus on, et tal on ühesuunaline vool, mis töötab nagu ventiil .
1. Huumlahendus on kõrge pinge all toimuv ionisatsioon, mille käigus eraldub valgust. Looduslik näide on virmalised .
2.Elektrivool velelikes saab tekkida hapete, aluste ja soolade vesilahustes. Kui lisada vette vasksulfaati, siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSo4 molekulid Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, siis hakkavad vase positiivsed ioonid liikuma katoodi suunas. Kui vase positiivsed ioonid jõuavad katoodile, siis saavad nad sealt juurde puuduvad elektronid ja sadestuvad neutraalsete vase aatoimtena katoodi pinnale. Seda protsessi nim. elektrolüüsiks. Negatiivsed So4 ioonid liiguvad vastupidises suunas. Nii tekib elektrivool elektrolüüdis . See kujutab endast + ja – ioonide suunatud liikumist. Elektrolüüsil kehtib Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil sadestunud aine mass on võrdeline vuulutugevuse ja ajaga .
3.Transistorit saab kasutada elektrisignaali võimendamiseks. Parempoolne patarei tekitab + pinge kollektori ja emitteri vahel. Vasakpoolne patarei tekitab baasil emitteri suhtes + pinge, kuid kollektori suhtes jääb baas - . Seega tekib baasist emitterisse pärivool, st. elektronid liiguvad vastupidiselt emitterist baasi. Kuna baasi kiht on väga õhuke, sest kollektori pinge on baasi suhtes positiivne. Tekib vool- läbi kollektori. Tekkiv vool on palju suurem kui läbi baasi. Kui baasi pinge panna võnkuma, siis samas taktis hakkab võnkuma ka kollektori vool. Selles seisneb transistori võimendusefekt
1.Sädelahendus – see tekib siis, kui vooluallika võimsus pole piisav, et tekitada huumlahendust või eletrikaart. Looduslik näide on äike
3.p-n siire – p-tüüpi pooljuhtides on laengukandjateks augud, n-tüüpi pooljuhil aga elektronid. Kui ühendada p-tüüpi pooljuht vooluallika +ga ja n-tüüpi pooljuht vooluallika-ga, siis laengukandjad hakkavad liikuma üksteise poole ja läbivad tõkkekihi. Seda nim. pärisvooluks. Kui aga muuta vooluallikate poolt, siis laengukandjad tõmbuvad üksteisest eemale ja voolu praktiliselt ei teki. Seda nim. vastuvooluks. P-n siirde põhiomadus on, et tal on ühesuunaline vool, mis töötab nagu ventiil.
1.Huumlahendus on kõrge pinge all toimuv ionisatsioon, mille käigus eraldub valgust. Looduslik näide on virmalised.
3.Transistorit saab kasutada elektrisignaali võimendamiseks. Parempoolne patarei tekitab + pinge kollektori ja emitteri vahel. Vasakpoolne patarei tekitab baasil emitteri suhtes + pinge, kuid kollektori suhtes jääb baas - . Seega tekib baasist emitterisse pärivool, st. elektronid liiguvad vastupidiselt emitterist baasi. Kuna baasi kiht on väga õhuke, sest kollektori pinge on baasi suhtes positiivne. Tekib vool- läbi kollektori. Tekkiv vool on palju suurem kui läbi baasi. Kui baasi pinge panna võnkuma, siis samas taktis hakkab võnkuma ka kollektori vool. Selles seisneb transistori võimendusefekt
2.Elektrivool pooljuhtides – pooljuhid on Arseen, räni,germaanium,indium. Laengukandjateks pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja elektrone, aga nende arvu saab lihtsalt muuta 2- sorti lisandite abil: 1)doonorlisandid 2)aktseptorlisandid
1)Räni jaoks on arseen doonorlisand, st et see suurendab elektronida arvu pooljuhis. Sellist pooljuhti nim. n-tüüpi pooljuhiks. 2)Aktseptrolisandid suurendavad aukude arvu pooljuhtides. Sellist pooljuhti nim. p-tüüpi pooljuhiks.
2.Elektrivool velelikes saab tekkida hapete, aluste ja soolade vesilahustes. Kui lisada vette vasksulfaati, siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSo4 molekulid Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, siis hakkavad vase positiivsed ioonid liikuma katoodi suunas. Kui vase positiivsed ioonid jõuavad katoodile, siis saavad nad sealt juurde puuduvad elektronid ja sadestuvad neutraalsete vase aatoimtena katoodi pinnale. Seda protsessi nim. elektrolüüsiks. Negatiivsed So4 ioonid liiguvad vastupidises suunas. Nii tekib elektrivool elektrolüüdis. See kujutab endast + ja – ioonide suunatud liikumist. Elektrolüüsil kehtib Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil sadestunud aine mass on võrdeline vuulutugevuse ja ajaga.