Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuletiste rakendusi (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on suurim sipelgate arv selles?
  • Kui t 2 minutit?
  • Mitme minuti pärast on kumm tühi?
  • Kui pika vastlaliu Andi sai?
  • Kui suur see on?
  • Kui suur on vaasi põhiserv et klaasist osa pindala oleks suurim?

Kontrolltöö „Tuletise rakendusi“ tööleht
I. Andmed enda kohta (täidab õpilane)
1. Õpilase e- maili aadress christiin. lember @ gmail .com
2. Õpilase ees- ja perekonnanimi Christiin Lember
3. Kool ja klass Toila Gümnaasium, 12.klass
4. Aineõpetaja Katrin Pentel
II. Kontrollimise tulemused (täidab kontrollija)
Ül. nr.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
S
Max
5
5
5
5
5
10
10
10
5
60
Saadud
Kontrolltöö hinne
Parandaja
1. (5p) 2000 sipelgat pandi teatud kasvukeskkonda, milles tehti katseliselt kindlaks, et asurkonna suurus on lähinädalatel ennustatav funktsiooniga , kus t on aeg nädalates. Mitme nädala pärast hakkab asurkonna suurus vähenema ja milline on suurim sipelgate arv selles?
Lahendus. ( t- aeg nädalates; f(t)- asurkonna suurus)
F(t)=-10t³+120t²+2000
  • Leida max koht
    f´(x)=-30t²+240t
    -30t²+240t=0 -30t(t-8)=0 t1=0 ja t2=8
    V: kaheksa nädala pärast hakkab vähenema
  • Leida y(max)
    f(8)=-10*8³+120*8²+2000=4560
    V: 4560 sipelgat
    2. (5p) Gripiviirus levib selliselt , et elanike haigestumisprotsent p sõltub ajast t (ööpäevades) järgmiselt , kus . Mitu protsenti elanikest on haigestunud kolmanda päeva lõpuks? Millistel päevadel haigestunute protsent kasvab ja millistel kahaneb, mitmendal päeval on kõige rohkem haigestunuid?
    Lahendus.
    P=0,060t²-0,005t³+12,6
  • p(3)=0,06*3²-0,005*3³+12,6= 13%
    V: 13%
  • X(kasvab)= ]0;8[
    X(kahaneb)= ]8;19[
    Xmax = 8
    p´=0,12t-0,015t²
    t(0,12-0,015t)=0 t1=0 ja t2=8
    V: Kasvab algusest kuni 8.päevani; kahaneb 8.päevast-19.päevani; kõige rohkem on haigestunuid 8.päeval.
    3. (5p) Ratta sisekummi ventiil purunes . Õhu väljumist sisekummist kirjeldab funktsioon , kus t on aeg minutites ja V on õhu ruumala kuupdetsimeetrites. Milline on õhu väljumise kiirus kui t = 2 minutit? Mitme minuti pärast on kumm tühi? Mitu kuupdetsimeetrit õhku oli kummis?
    Lahendus. (t-aeg minutites; V=õhu väljumine/õhu ruumala)
    V(t)=2t-0,2t²
    V’=2-0,4t
    Ülesande ülesehitus jäi minujaoks veidi keerukaks
    4. (5p) Aia kastmiseks mõeldud veereservuaaris oleva vee ruumala liitrites on arvutatav valemiga , kus aeg t on minutites. Vanaemale külla tulnud lapselaps keeras reservuaari kraani lahti, kuid unustas kinni keerata. Leida reservuaari tühjenemise kiirust kirjeldav funktsioon. Mitme minuti pärast on paak tühi?
    Lahendus.
    V(t)=400-40t+t²
  • Kiirus V´(t)=-40+2t
  • V=0 t=?
    0=400-40t+t²
    t=(40±0):2= x1=20 ja x2=20
    V: Tühi on 20 minuti pärast
    5. (5p) Andi läks kelguga mäele tegema vastlaliugu. Mäest alla liikumist kirjeldab seos , kus s on teepikkus meetrites ja t aeg sekundites. Mitme sekundi pärast kelk seiskub? Kui pika vastlaliu Andi sai?
    Lahendus. (s-teepikkus; t- aeg)
    S(t)=-t²+24t-120
    V´=-2t+24
    Ülesande ülesehitus jäi veidi keeruliseks
    x
    x
    x
    x
    6. (10p) Ruudukujulisest plekitahvlist, mille serva pikkus on 60 cm, soovitakse valmistada võimalikult suure ruumalaga kaaneta kast. Selleks lõigatakse nurkadest ära võrdsed ruudud ja painutatakse ääred üles nii, et moodustuks kasti külgpind. Leidke äralõigatavate ruutude külje pikkus.
    Lahendus.
    V=Sp*h= (60-2x)²*x= 3600x-240x²+4x³
    V´=3600-480x+12x² |=0
    MAX KOHT!
    x²-40x+300=0
    x=(40±20):2 x1=30 ja x2=10
    V: Ruudu külje pikkus on 10cm.
    7. (10p) Puhkekompleksis on 20 puhkemaja, iga maja nädalaüür on 400 eurot. Kui puhkemaju juurde ehitada, siis kasutajate mugavus langeks . Seetõttu tuleb koha pidajal iga uue maja ehitamise korral üürihinda 10 euro võrra langetada. Missugune arv puhkemaju annab maksimaalse võimaliku nädalakäibe ja kui suur see on?
    Lahendus.
    Käive =majade arv*üür
    x- puhkemaju juurde
    y=üürihind alla
    K=(20+x)(400-y) 1(maja)=10(eurot) ehk y=10x
    K=(20+x)(400-10x)=
    = 8000 -200x+400x-10x²= -10x²+200x+8000
    K`=-20x+200 |=0
    X=10 (y=100)
    10 on max koht
    V:Kui puhkemaju on 20+10=30, siis on üür 300 ja max käive on 30*300=9000€
    8. (10p) Klaasist on valmistatud risttahuka kujuline vaas , mille servade pikkused on kokku 140 cm. Vaasi põhi on ruudukujuline . Kui suur on vaasi põhiserv, et klaasist osa pindala oleks suurim? Mitu liitrit vett sellisesse vaasi mahub ?
    Lahendus.
    8x+4h=140 h=35-2x
    S=x²+xh*4= x²+ 4x(35-2x)= -7x²+ 140x
    S`= -14x+140 x=10 (h= 35-20=15 ; h=15)
    V= 10*10*15= 1500cm³=1,5dm³=1,5l
    V: põhiserv on 10cm; vett mahuks sellesse 1,5l.
    9. (5p) Sirje tahab maja seina äärde ehitada ristkülikukujulist lilleaeda, aia materjali jätkub 12 meetri pikkuse aia jaoks. Milline on selle lilleaia suurim võimalik pindala arvestades, et ühest küljest piirab lilleaeda maja sein?
    Maja külg
    Y
    X
    Pikem külg on Y ja lühemad küljed X.
    2x+y=12
    Y=12-2x
    S=xy (selles valemis asendame Y (12-2x)’iga)
    S=x(12-2x)
    S=12x-2x²
    S´=-4x+12
    4x=12
    x=3
    P- leidmine P=2x+y
    2*3+y=12
    y= 12-6
    y=6
    S=3*6=18m²
    Vastus: suurim pindala on 18m²
    3
  • Tuletiste rakendusi #1 Tuletiste rakendusi #2 Tuletiste rakendusi #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor chriszsu Õppematerjali autor
    Teaduskooli vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Lembit Pallase materjalid
    273
    pdf

    Lembit Pallase materjalid

    peab see olema kirjutatud v¨ahemalt 51-le punktile. ¨ opilased, kes kirjutavad m~olemad kontrollt¨o¨od u Uli~ ¨lalnimetatud aegadel v¨ahemalt 80 punktile, on eksamil u ¨lesannetest vabastatud. Semestri jooksul toimub kolm kollokviumi (osaeksamit). Esimene - funktsioon, piirv¨aa¨rtus, pidevus (punktid 1 - 14) - 12. oktoobril 18.00 v~oi 10. oktoobril 14.00. Teine - funktsiooni tuletis, tuletise rakendusi (punktid 15 - 38) - 23. novembril 18.00 v~oi 28. novembril kell 14.00. Kolmas - m¨a¨aramata ja m¨a¨aratud integraal (punktid 39 - 58) - 21. detsembril kell 18.00. Kollokviumid on kirjalikud ja ei sisalda u ¨lesandeid vaid ainult teooriat. Vajaduse korral toimub kollokviumile j¨argnevas konsultasioonis t¨o¨o kaitsmine. Kui kollokvium on kirjutatud v¨ahemalt kuuele punktile ja u ¨li~opilane on tulemusega

    Matemaatiline analüüs
    Majandusmatemaatika
    78
    pdf

    Majandusmatemaatika

    MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

    Raamatupidamise alused
    Keskkooli matemaatika raudvara
    40
    doc

    Keskkooli matemaatika raudvara

    KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ­...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvu

    Matemaatika
    Matemaatiline analüüs I
    142
    pdf

    Matemaatiline analüüs I

    Katkevuspunktide liigitus. . . . . . . . . . . 45 ¨ 2.10 Uhepoolne pidevus. Pidevus hulkadel. Elementaarfunktsioonide pidevus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 2.11 L~oigul pidevate funktsioonide omadusi. . . . . . . . . . . . . . . . 52 3 Tuletis ja diferentsiaal 57 3.1 Tuletise, diferentseeruva funktsiooni ja diferentsiaali m~oisted. . . 57 3.2 N¨aiteid tuletiste kohta rakendustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 3.3 Tuletiste arvutamise p~ohireeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 3.4 Ilmutamata funktsiooni, p¨o¨ordfunktsiooni ja parameetrilise funk- tsiooni diferentseerimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 iii 3.5 Joone puutuja ja normaalsirge. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

    Matemaatika
    Matemaatilise analüüsi konspekt TTÜ s
    142
    pdf

    Matemaatilise analüüsi konspekt TTÜ's

    Katkevuspunktide liigitus. . . . . . . . . . . 45 ¨ 2.10 Uhepoolne pidevus. Pidevus hulkadel. Elementaarfunktsioonide pidevus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 2.11 L~oigul pidevate funktsioonide omadusi. . . . . . . . . . . . . . . . 52 3 Tuletis ja diferentsiaal 57 3.1 Tuletise, diferentseeruva funktsiooni ja diferentsiaali m~oisted. . . 57 3.2 N¨aiteid tuletiste kohta rakendustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 3.3 Tuletiste arvutamise p~ohireeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 3.4 Ilmutamata funktsiooni, p¨o¨ordfunktsiooni ja parameetrilise funk- tsiooni diferentseerimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 iii 3.5 Joone puutuja ja normaalsirge. Diferentseeruvuse geomeetriline sisu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

    Matemaatiline analüüs
    Konspekt
    85
    pdf

    Konspekt

    Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................

    Matemaatika ja statistika
    Füüsika ülesanded lahendustega
    4
    pdf

    Füüsika ülesanded lahendustega

    LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg

    Füüsika
    Kõrgem matemaatika
    156
    pdf

    Kõrgem matemaatika

    . . . . . . . . . . . . 90 10 Määratud integraal 93 10.1 Newton'i-Leibniz'i valem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 10.2 Integraalarvutuse keskväärtusteoreem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 10.3 Määratud integraal ülemise raja funktsioonina . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 11 Määratud integraali rakendusi 99 11.1 Pindala parameetriliste võrrandite korral * . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 11.2 Kõversektori pindala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 11.3 Joone kaare pikkuse arvutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101 11.4 Keha ruumala . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

    Kõrgem matemaatika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun