Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojuspumbad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peaks valima õhusoojuspumba?
  • Mis on õhk-õhk soojuspump?

Termodünaamika
II pritsiip
Essee
Õhksoojuspump - õhusoojuspump - õhk-õhk soojuspumpTegelikult on laias maailmas õhksoojuspumba asemel kasutusel termin „ konditsioneer ” ja sõna „õhusoojuspump” on Põhjamaades kasutusel olev hellitusnimi. Üldjoontes nimetatakse õhusoojuspumbaks konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millel on peal 4-tee ventiil ehk soojuspump , talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning korralikku sulatusprogrammi. Paremad seadmed on varustatud ka elektroonilise paisuventiiliga.
Miks peaks valima õhusoojuspumba?
Vastus on lihtne. Täna lihtsalt ei ole ühtegi teist küttesüsteemi, mis oleks hinna ja mugavuse klassilt ning hilisema püsikulu poolest soodsam kui õhusoojuspump.Lühidalt on õhusoojuspump vähenõudlik kütteseade, mis eelkõige annab suurima säästu kombineerides teda elektri- või õliküttega. Seade annab sooja isegi kõva pakasega, kuid siis on soojustegur kehvem. Seade ei vaja spetsialisti hooldust.
Mis on õhk-õhk soojuspump?
Õhk-õhk soojuspump on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks , kusjuures ei jahutamise ega kütmise protsessis ei toimu energia tootmist vaid toimub energia pumpamine . Jahutamisel pumbatakse soojus ruumist välisõhku ja kütmisel pumbatakse soojus välisõhust ruumi.
Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet , mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule.
Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus.
Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi. 
Ette rutates tuleb öelda, et kui räägitakse energia tootmisest , siis ei ole tegu energia loomise või tekitamisega, vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kui räägitakse energia kadudest, siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis reeglina hajub ümbritsevasse keskkonda.
Kõige enam levinud õhusoojuspumba tüübi ehitus.
  • Õhuvõturest, millest imetakse sisse ruumis olev külm/soe õhk.
    2. Seadme esipaneel, mille taga on õhufilttrid.
    3. Avariijuhtimise nupp , mille abil on võimalik konditsioneer käivitada ilma puldita.
    4. Näitude paneel (võib olla digitaalne kui ka tioodlampidega).
    5. Horisontaalne väljapuhkeõhu suunaja (üles/alla)
    6. Vertikaalne väljapuhkeõhu suunaja (paremale/vasakule)
    7. Õhuionisaator (lisatarvik)
    8. Söefilter (lisatarvik) 
    9. Elektrostaatiline või plasmafilter (lisatarvik)
    10. Mehaaniline pestav  tolmufilter
    11. Kaugjuhtimispult
    12. Õhuvõturest
    13. Kondensaatvee ärajuhtimise toru (vesi, mis tekib jahutamisel siseseadmes)
  • 14. Külmaaaine torud ning sise- ja välisseadme vaheline kaabel
    15. Õhu väljapuhkevõre
  • Soojuspumbad #1 Soojuspumbad #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor netzz123 Õppematerjali autor
    soojuspumpadest on juttu ja nende mehhaanikast
    Essee

    Sarnased õppematerjalid

    Soojuspumbad
    4
    doc

    Soojuspumbad

    Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk ­ õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. SOOJUSPUMPADE LÜHIISELOOMUSTUS Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk ­ õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest siseseadmest 2. Õhk ­ vesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini

    Füüsika
    Referaat Soojuspumbad
    12
    doc

    Referaat Soojuspumbad

    .................................................................................. 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk ­ Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk ­ vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................................................

    Maja soojustus
    Referaat soojuspumpadest
    6
    rtf

    Referaat soojuspumpadest

    KOIGI KOOL Referaat SOOJUSPUMBAD Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Arvo Kangas KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer............................................

    Kategoriseerimata
    LONWORKS
    14
    docx

    LONWORKS

    hoonest. Seda saab kmbineerida teiste süsteemidega et tekiks HVAC . Keskküte erineb kohalikust küttest sellepoolest et kütmine toimub ühes kohas, näiteks ahju ruumis, kütte ruumis kuid mitte geomeetriliselt kesk punktis. Kõige tavalisem kütmise viis on kütuste põletamine ahjus või katlas. Põlemisest saadud soojus jaotatakse : · Sundrõhuga läbi torustiku · Veega läbi torustiku · Või aur lastakse väikeste torude peale milles voolab vesi ja nii antakse soojus edasi. Üha rohkem kasutatakse päikeseenergiaga töötavat soojuse allikaid, millisel juhul kasutab jaotussüsteem tavaliselt vett. 5.2 Ventilatsioon Ventilatsioon on protsess mille käigus vahetatkse ja pannakse toas õhk ringlema et, tõsta ruumi õhu kvaliteeti. Ventilatsiooni ülesanneteks on: · Eemalda ruumist ebameeldivad lõhnad, niiskus, toss

    Automaatika
    Erinevad kütteliigid majapidamises
    17
    doc

    Erinevad kütteliigid majapidamises

    sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A ­ tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas)

    Füüsika
    Soojuspumbad-alternatiivenergeetika
    46
    docx

    Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

    ........................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine.................................

    Energia ja keskkond
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun