Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Venemaa ja Eesti 1917-1920 - sarnased materjalid

revolutsioon, autonoomia, asjaajamine, hjused, sakslased, momendid
thumbnail
3
rtf

Venemaa ja Eesti

Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist? Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal?

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 1917-1920

4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenuimaks piirkonnaks venemaal. 3.laienes tööstuse- ja põllumajandustoodete saatmine vene sisetutule 4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Poliitilised: 1. 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia 2. Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud 3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Venemaa ja Eesti 1917 küsimused vastused

kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. 4) Bresti rahu- enamlased pöördusid Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ning alustada rahuläbirääkimisi. Sakslaste esitatud tingimused olid rängad, muu hulgas nägid need ette Poola ja Ukraina eraldamise Venemaast. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada, kuni Saksamaal puhkeb kommunistlik revolutsioon, mis enamlaste juhtide arvates pidi iga hetk juhtuma. Lõpuks kaotasid sakslased kannatuse ning alustasid 17. veebruaril 1918 uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiirelt edasi, hõivates kiiresti Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Enamlased saatsid uuesti delegatsiooni Bresti rahuga, kus loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asusid tööstused ning põllumajanduslik maa.

10.klassi ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Venemaa 1917

Nii kujunes Venemaal kaksikvõim. Nõukogude tegevust juhtisid esialgu mõõdukad vasakpoolsed: mensevikud ja esseerid. Vaatamata parteidevahelistele lahkhelidele üritasid nii kadetid, mensevikud kui ka esseerid saavutada üht eesmärki ­ luua demokraatlik Vene vabariik. Selleks tuli korraldada Asutava Kogu valimised, koostada ja vastu võtta põhiseadus ning kehtestada alaline võim. Samal ajal tuli jätkata sõda. Eesti sai autonoomia 30. märtsil 1917. · Tagajärjed: Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Patriarhaalne külaelulaad hävis. Uued sotsiaalsed kihid ja struktuurid olid alles kujunemisjärgus. Riigis oli tohutult palju inimesi, kel ei olnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega ka üldse mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti 1905-1920

ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga. 1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 2. Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse 3. Keelduti sõjaväe teenistusest, maksude maksmist 4. Relvastatud salgud 5. Revolutsiooni komiteed 6. Kuuluti välja Vabariik 7. Mõisate põletamine 8. Mäss – sõjaseisukord 2) Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda Eestit 28. juuli 1914- 11. november 1918 Inimohvrid ja materiaalsed kahju väikesed, Suured sõjalaagrid, mobilisatsioon-100000

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Vene- ja Eestiaeg

propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi Sõja ebamugabused: paljud tarbekaubad läksid "kaardi alla", õitsele puhkes must turg Tehased töötasid küll täiskäigul, kuid andsid valdavalt sõjalist toodangut - tööliste arv kasvas, kuid kvalivikatsioon langes 1915 jõudsid sakslased Riia alla ja Saksa sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I Maailmasõda, Eesti loomine, Vene revolutsioonid

venestuslainet; Saksamaa võit ­ oleks suurendanud baltisakslaste võimu). Sõjaolukord tõi kaasa toidu ja kütte puuduse. Maal oli raskusi põllutöödega. 1915. aastaks oli rinne jõudnus Väina jõeni ning lahingud käisid Riia lähistel. Saksa väe ees hakkasid Eestisse saabuma kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Veebruarirevolutsiooni tulemusena said eestlased võimule nii maakonna ­ kui ka kubermanguvalitsustes. 12. aprillil 1917 andis Ajutine Valitsus Eestile autonoomia Vene riigi koosseisus. Eesti ala ühendati üheks suureks kubermanguks. Kõrgem omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Maapäevale. Senised Vene ametnikud asendati kõikjal eestlastega ning kogu asjaajamine toimus eesti keeles. Eesti omavalitsuse etteotsa tõusis Konstantin Päts. Lisaks sai Eesti loa rahvusväeosade moodustamiseks. Juba Veebruarirevolutsiooni päevil tekkisid Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Neid

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
4
odt

I Maailmasõda, Vene Revolutsioonid, Eesti Vabariigi sünd

SCHLIEFFENI PLAAN ­ SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA ­ kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING ­ 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslased kasutasid I korda sõjategevuses gaasi. SOMME LAHING ­ 1916 juuli-november toimunud lahing Läänerindel, PR-ING vägede pealetung SM vastu. Kasutati I korda lennuväge ja tanke(ING). VERDUNI LAHING ­ 1916 veebruaris alanud ja 10 kuud kestnud lahing Läänerindel. SM tahtis tungida Pariisi, otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i (,,PR uhkus ja häbi!") juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta.

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvuslik ärkamisaeg ja 1905. aasta revolutsioon

Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng ­ Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

Varssavi raudteega. 20.saj alguseks kõigil Eesti linnadel (v.a Kuressaare) raudteeühendus.Raudtee rajamine mõjutas tööstust, põllumajandust, kaubandust, asustust, inimestevahelist läbikäimist. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Linnastumine 1862.a elas Eesti linnades kokku 62 000, sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20.saj alguseks oli 12 linna Eestis. 19.saj I poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. Nemad valisid linna juhtorganid: rae, raehärrad, bürgermeistrid. 1877a. Hakkas kehtima Baltikumis Vene linnaseadus, millega muudeti linnavalitsemiskorda. Eestlaste haritlaste ja ametnik arv kasvas, kuid olid ikka teisejärgulised kodanikud. Linna valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. Rahvuslik liikumine Eeldused: 1. Majandusliku jõukuse kasv 2. Hariduse taseme tõus, eestikeelse kirjasõna levimine 3. Rahvusliku ideede levik Euroopas 4

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused

Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises pooles, aga eelkõige selle viimasel kümnendil, kui aastatel 1891-92 oli Venemaal suur näljahäda. Tavapärane talupoja majandussüsteem ei suutnud enam täita aina kasvava linnaühiskonna nõudlust. Talupojad olid endiselt oma kohalikku kogukonda

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera äärsetesse metsadesse. Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

seeläbi luua ühtset, terviklikku rahvusriiki. 1893.a. sõlmiti Prantsusmaaga Saksamaa ja Austria-Ungari vastane sõjaline liiduleping. -Venestamine Vene keele ja kultuuri peale surumine teistele rahvastele. See on olnud Tsaari- Venemaa keisririigi ametlik poliitika. Tulemusel on paljud Venemaa aladel elanud väikerahvad kaotanud oma identiteedi ning omandanud Vene keele ja kultuuri. 19.saj viidi koolidesse vene keele õpetamine. Venestamine algas 1880 ­ haridust anti vene keeles, asjaajamine oli vene keeles, rahvuslikud organisatsioonid suleti jne... -Ärkamisaeg 1860-1880. Lõpu aastatel oli rahvuslik liikumine kõige aktiivsem. Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Haritlased võtsid kõige elavlamalt osa. Ärkamisaja kõige tähtsamad sündmused olid ajalehtede ,,Perno Postimees", ,,Eesti Postimees", ja ,,Sakala" ilmuma hakkamine ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti kirjameeste

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida.

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

(Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1 Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud 18. saj. algus- kubermangud, jagunesid Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti maakondadeks (kreisideks) autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja 1918 (Katariina II iseseisvuse (24. veebruar 1918). asehalduskorra ajal kolm Saksa okupatsioonile (veebr.- nov. 1918) järgnes uut maakonda: Võru, Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu Viljandi, Paldiski). rahuga (2. veebr. 1920) 1917. a. autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale. 1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma. 1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo. Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk. 1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

#Eestlaste üldine pealetung (1223). Vabastatakse Varbola linnus, Viljandi, Otepää, Tartu. Kogu maa, välja arvatud Tallinn, saadakse oma valdusse. #8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu. #Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud. Pärast vabadusvõitlust : 1917 toimus revolutsioon, kubermanguks sai Jaan Poska. Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks. -2- MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Talurahvaolukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis.

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Suvesõda Õpik lehekülg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Läti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad. Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil loodi ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Pealetungivad sakslased vallutasid kiiresti Lõuna-Eestis asuvad linnad. Punaarmee toibus ja alustas vastupanu, mille tulemusena rinne seiskus Kesk-Eestis umbes kaheks nädalaks. Rinde seiskumine andis nõukogude okupantidele võimaluse õiendada arveid Põhja- Eesti metsavendade ja neid toetava elanikkonnaga. Selleks kasutati lisaks punaarmeele ja julgeolekuüksustele ka hävituspataljone (pataljonid, mis loodi Stalini käsul, põletatud maa taktika elluviimiseks ja nõukogude võimu vastaste hävitamiseks).

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Esimene esitas enda pretensioonid ning 1894. a puhkes sõda. Adua lahingus 1896. a said etiooplased itaallastest võitu ning viimased pidid 40 aastaks Etioopiast loobuma. Suurem osa Somaaliast läks ikkagi Itaalia kontrolli alla ning sama juhtus ka Liibüaga. Saksamaa Keisririigi huvi Aafrika vastu ärkas suheliselt hilja. On erinevaid seisukohti, mis nii juhtus, et enne 1880. aastate alguseni poldud kolooniate vastu huvi tundnud. Pärast Berliini konverentsi hakkasid sakslased ka mitmeid protektoriaadilepinguid sõlmima. On räägitud sellest, et Saksamaa kartis Suurbritannia huvide ründamist ja tüli ei tahetud. Siiski õnnestus neil haarata viimasel hetkel päris head palad – selle taga olid arvatavasti kaupmehed, kes sundisid riiki vallutama alasid, mida Bismarck pidas tüütuks kohustuseks. Saksamaale kuulusid Saksa Ida-Aafrika – Tanganjika (vallutati 1891) ja Rwanda-Burundi, mis alistati

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

1206. aastal oli ristisõja nime all toimunud ka taanlaste retk Saaremaale, kuid nende edu jäi vaid ajutiseks: pärat suurema väesalga lahkumist ilmnes, et taanlased ei suuda oma linnust mehitada ning põletasid selle ise maha. 1208. aastal algas aga maa sihipärane vallutus, 1217. aasta järel olid lõunapoolsemad maakonnad Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma, 1219­1220 hõivasid taanlased ka Põhja- Eesti. 1222­1223 toimunud eestlaste vastulöögi järel hõivasid sakslased ja taanlased Mandri- Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta aga väga täpseid andmeid ei ole, pole ka selge, kas eestlased suudeti lõplikult allutada. Saaremaa kohta on teada, et vähemalt aastatel 1236­1241 ja 1260­1261 oli see taas ordu ja piiskoppide võimu alt väljas. Keskaeg · Võimu- ja haldusjaotus Keskajal kuulus Eesti ala koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. See oli koondnimetus

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses olevast Norrast. 1721. Soomes Uusikaupunki rahu. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Kogu maa oli sõjast laastatud, rahvaarv oli superväike. Baltimaadel oli erikord. Venemaa tahtis balti aadli poolehoidu. Korraldati restitutsiooon ­ Rootsi valitsusaja lõpul riigistatd mõisate tagasiandmine nende endistele omanikkudele. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõniku parun Otto blabla seletuskiri 1739. aastast. See räägib sellest, kuidas siinne talupoeg on pärisori. Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed. 1783. aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus. Asehalduskord: Eestima kubermangule(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) lisandus Paldiski. Liivimaal

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Autonoomia......................................................................................................... 5 Oktoobripööre.........................................

Eesti ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Minevikus toimunud sündmused

Hiltinus ­ Baltimaade esimene piiskop Nicolaus ­ Esimene ristija MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550 Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1.Sakslaste tung itta (drang nach osten) 2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks ­ KOGE. Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist. Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tingis-khaan. 1150-1250 a toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses: Eestlastel puudusid liitlased sõjas ­ vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedukad. Puudus ühtne riik.

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

1227) ning tulemused. AASTAD SÜNDMUS/LAHING TULEMUS 1208- Algas sõdda Eestimaa pärast. Sihtpärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. 1208 a Otepäe linnus süüdati põlema. 1212 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas Muistne Vabadusõitlus Võnnu piiramine. Tomus Eestlaste vasturetk. Ühendatud malev saadeti võnnut piirama (oli Lahkusid, sest Riiast tuli teade, et suur abivägi on võnnulastele appi tulemas. tol hetkel üks tähtsamaid mõõgavendade tugipunkte). Linnust rünnati 3päeva ja 4.päeval eestlased lahkusid... Ümera lahing

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

...............................................................................................................................................46 TÖÖSTUS.............................................................................................................................................................46 POLIITILINE MAASTIK..........................................................................................................................................48 1905.AASTA REVOLUTSIOON...............................................................................................................................49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA...........................................

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks.

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

asevalitsejaks oma venna Skirgaila. Onupoeg Vytautas tõstis sellise korralduse peale mässu ja sõlmis taas liidu Saksa Orduga. - Kodusõda lõppes 1392.aastal, kui Jogaila pakkus asevalitseja ametit Vytautasele. Skirgaila saadeti valitsema Kiievit. - Üheksa aastat hiljem nimetati Vytautas Leedu suurvüstiks, Jogailale jäi kõrgema vürsti tiitel. Sisuliselt tagas see Vytautasele Leedus autonoomia. Vytautas kihutas minema Gediminase dünastia kohalikud vürstid. Tugevdas ülikkonna tugevust. Edendas kaubandust. Võttis juute vastu, juudivastast kuritegu hakati karistama samamoodi nagu ülikuvastast kuritegu. - Jogaila: suurvürstiriik muutus Euroopa suurimaks riigiks, mis laius Läänemere äärest Musta mereni. Vytautas võttis ette sõjakäigu koos poolakate ja orduga mongolite Kuldhordi vastu, pidi loovutama ordule Zemaitija üle võimu

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa nõudis selle tühistamist. 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, Prantsusmaale sõja ja tungis kallale Belgiale. Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede viimine Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan – plaat 17 – Elsass-Lotringi hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaal sõjaplaan puudus. Venemaa oli nõrgalt ette valmistatud. Marne'i lahing – sakslased peaaegu Pariisis, kuid prantslased koos inglastega panid edasiliikumise seisma. 3. Sõjategevus 1915-1917. 1915. aasta alguses algas positsioonisõda, mille põhjustas olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid (kaevikud, okastraadid jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja kaevikute liinid kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati ka punkrid jalaväe jaoks. 1915. aastal Ypres'i lahingus kasutasid sakslased esimest korda keemiarelva (mürkgaasi). Tänu

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

kuid Prantsusmaa nõudis hoopis pealelöögi alustamist Ida-Preisimaal. Kuna Venemaa ei suutnud piisavalt rünnakut ette valmistada, ründas Saksamaa neid Hindenburgi ehk tsepeliiniga ja lõi sellega Venemaa pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma. Sõja mõju Eestile ligi 100 000 mobiliseeriti ning toodi sisse umbes 200 000 vene sõdurit. Sellega kaasnes inflatsioon, tehaste evakueerimine, rahvusväeosade ja autonoomia idee ning rahulolematus tsaarivõimuga. 1. maailmasõja lõpp ida- ja läänerindel, tagajärjed (palju hukkunuid, ev väljakuulutamine), sealhulgas Eestile. Olulised muutused Euroopa kaardil. Läänerindel liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Maailm enne maailmasoõda

tsaarivalitsust järelandmisi tegema. Revolutsiooni tulemused: Kergenes talupoegade ja tööliste olukord Vähenes rahvulik rõhumine Laienesid poliitilised õigused Tugevnes rahvuslik liikumine Venemaa mahajäämise likvideerimiseks agraalreformid (maaelu ümberkorraldamine) Iseseisvate talude teke Külakogukonna lammutamine Maa muutus eraomandiks Soome Venemaa koosseisus, Balti kubermangud 20.saj algul. Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestlaste, lätlaste ja leedukaste positsioon tugevnes, nende seast hakkas esile kerkima üldtunnustatud kultuuritegelasi. Eestis asutati erakoole. Estonia teater jne... 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL Suurriikide blokkide kujunemine: 1879 sõlmiti leping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, hiljem ühines nendega Itaalia (Kolmikliit) Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine.

Ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun