Ajutine Valitsus ja selle poliitika: kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu saatis sinna Aleksander Kerenski, lubades valitsuse tegevust toetada niivõrd, kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine Valitsus lubas tagada demo vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse pettumuseks sõda jätkus, kuid valitsus algatas reforme, mis parandas rahva olukorda Vm koosseisu kuuluvate rahvaste staatuse ja Vene talupoegi eluliselt huvitava maareformi küsimused pidid jääma Asutava Kogu otsustada. AV liberaalsed sammud aga suurendasid Vm-l maad võtvat anarhiat, rahuldamata rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa
eksterritoriaalse raudtee ja maantee(need tsoonid, kus on raudtee ja maantee, kuuluvad Sm). Nõuti ka Danzigi endale, kuigi see ei olnud tegelikult Poola riigi osa. Danzig oli tegelikult iseseisev, kuid rahvusvaheliselt esindas teda Poola. Lepituspoliitika lõppes, kuna Sm hakkas liiga palju nõudma. Pr ja Ing ei kavatsenud nõudmistele enam vastu tulla. Need tõid kaasa selle, et Ing lubas garanteerida Poola sõltumatust. Ing ja Pr oli vaja liitlast Sm vastu. Eeskätt nähti liitlasena NSVL. Algasid kolmepoolsed läbirääkimised Sm ohjendamiseks. Ing ja Pr ei olnud nõus aga sellega, et Vm viib oma väed Poola aladele. Samal ajal pidas Vm läbirääkimisi ka Sm'ga. Lõpuni sõlmiti lepingud Sm'ga. 23.08.1939 sõlmiti NSVL ja Sm vahel mittekallaletungi leping. See pidi kehtima 10 aastat. Seda lepingut tuntakse ka Hitler-Stalini sobinguna. Sellele lisandus salajane lisaprotokoll. Tuntakse ka veel Molotov-Ribbentropi paktina. MRP'ga jagati ära huvisfäärid Ida- Euroopas
o PM eesmärgiks oli vältida 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kus PM sai lüüa; Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud o IM sõjaplaani polnud, valmis oldi koostööks PMga, toetamaks nende vasakut tiiba o VM võrreldes teiste riikidega oli suhteliselt nõrgalt sõjaks ette valmistatud, armee oli viletsalt varustatud; sõjaplaan võimaldas valida 2 rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja A-U vahel (PM palvel rünnati Ida-Preisimaad) Moodustus 2 põhilist riinet: idarinne (SM vs PM+IM; positsioonisõda) ja läänerinne (jagunes looderindeks (VM vs SM) ja edelarindeks (VM vs A-U); manöövrisõda) Positsioonisõda ehk kaevikusõda pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja
2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling)
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja
Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike.
Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse. Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas, et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed ületavad Austria piiri ja järgmisel päeval ehk 13 märts, kuulutatakse Austria Saksamaa osaks ja sellest saab Sm osa Ostmark. Anslus- peetakse silmas seda, et 38 aasta märtsis Austria ühendati Saksamaaga
maha. Kaasa ei mindud uuendustega, üritati läbi ajada tänu odavale tööjõule, kasumit saada ja mitte moderniseeruda jne. Vene tööstusliku arengu kitsaskohaks on ka väliskapitali kaasamine- ükskõik kas vene ettevõtjatele anti laene või teisalt väliskapital, välisettevõtted. Suur osa kasumist läks Vm- lt nii või teisiti välja. Väliskapitali osakaal oli eriti suur Prn-l. Prn ettevõtjad ise rajasid terve hulga ettevõtjaid, olid huvitatud kiiresti arenevast loodepiirkonnast, sakslased ja britid ei jäänud ka kaugele maha. Brittide kontrolli all kogu naftatöötlemine Vm-l. Enne I ms Vm tööstustoodang oma koguväärtuselt jäi USA omale alla 15 korda, Sm omast 7 korda. Veelgi suurema mahajäämuse hoidis ära hankiv tööstus. Nafta immutamise suhtes oli Vm I ms eel kõige tugevam. Kivisöe ja rauamaagi hankimise poolest 4 kohal. Tööstuse kiire arendamine oli pmst õige ja Vene riigile tervikuna kasulik samm, aitas kaasa Vene rahandusliku olukorra parandamisele
Itaalia · 1922.a sai Mussolini peaministriks: likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati ühepartei süsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla · Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tööparteisse ( NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler · 1923.a. üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ''Mein Kampf'' · Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku · Kõlavalle programmile vaatamata, ei suutnud natsid suurt toetust haarata · Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid · 1932.a. valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada
Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13
II Maailmasõda Euroopa 1938-39 Sõjakolde kujunemine maailmas sai alguse pärast seda, kui Hitler võimule tuli ja Versailles’ süsteemi likvideerima sai (tema nr1 prioriteet). Hitleri üheks eesmärgiks oli ka sakslaste ühendamine ühte riiki ja 30ndate aastate keskpaiku oli Saksamaa teinud katset Austria ühendamisega, aga Itaalia oli selle vastu. Austria ühendamine Saksamaaga jäi ära. 1937. aastal uus plaan Austria ühendamiseks Saksamaaga (selle plaani koondnimetus OTTO) Seda plaani hakati ellu viima 1938 aasta veebruaris. Kutsuti Austria kantsler ehk valitsuse
VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad,
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler selle lääneosasa nn sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Hitler nõudis sudeedimaa loovutamist ähvardades keeldumise korral sõjaga; tsehhoslovakkia lükkas Sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni; 29.sep.1938 sõlimisd Ingl, Prant, Ital ja Saks Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkial sudeedimaa loovutama; Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23
● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu. Rajati koonduslaagreid, hukati oma vastaseid, ●Repressioone viis ellu Tšekaa (juht Feliks Dzeržinski) Valge terror- arveteõiendamine punaste pooldajatega. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata
parlamendienamust. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks, kuulutades avalikult parlamendisaalis, et kukutada demokraatia ja valida diktaktuur. See mõjutas paljusid ning et vältida taolist olukorda, kehtestati peale 2. ms valimiskünnis ( ntx need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest, parlamenti ei saa. 11. Totalitaarsete diktaktuuride üldiseloomustus Saksamaa ja NSVL näitel. SAKSAMAA NSVL Ideoloogia natsionaalsotsialism kommunism 1.partei NSDAP- Natsinaalsotsialistlik Saksa KP- Kommunistlik partei Töölispartei Juhikultus Adolf Hitler Jossif Stalin Inimeste hirmu- sisevaenlane: juudid, mustlase, prostad, jõukad (hiljem vastavalt
Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise. 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. AUSTRIA ANSLUSS 1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938 esitas Hitler ultimaatumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest - ausluss. MÜNCHENI SOBING Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda
1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940):
Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark. - Tsehhoslovakkia kriis. Hitler viis väed Ts, et vabastada sudeedi sakslased. 15.märts 1939 lakkas Ts olemast, see jagati kaheks: näiliselt iseseisev Slovakkia; Böömi ja Määrimaa, mis liideti Saksamaaga.
Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama.
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine.
Eesmärgid Saksa- luua Suur-Saksa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi NL- soov levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi kaotatud piirkonnad (E, L, L, S) Itaalia- soov muuta Vahemeri sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse Jaapan- soov saada Ida- Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust Osalejad Komiterni-vastane pakt: Saksa, Itaali, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome, Jaapan NL ja liitlasväed: NSVL, Ing, Pr, USA, Belgia, Poola, Kreeka, Jugoslaavia Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Iirimaa Sõda Euroopas 1939-1941 1.09.39 Saksa tungis Poolale kallale 3.09 kuulutasid Pr ja Ing Saksale sõja, kuigi sõtta veel ei sekkutud 17.09 tungis Poolale kallale NL , hõivates Ida-Poola 1)Saksa vallutused *aprill 1940 Taani ja Norra (mõlemad neutraalsed) *10.05.1940 algas pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia *14.06 Pr. jättis Pariisi maha, 22
kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp. Vastuhaku juhiks tõusis Francisco Franco
7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B
Antikomiterni pakt 2. 1936 Berliin-Tokio telg; 3. 1937 Itaalia liitub selle paktiga (Saksamaaga) Teraspakt! 4. 1939 sõlmitakse otsene koostööpakt (Teraspakt!) Saksa ja Itaalia vahel; 5. 1940 Kolmikpakt täiendatakse Teraspakti (Itaalia, Saksamaa, Jaapan). · Suur-Saksamaa idee elluviimine: 1. 1937 võtab Hitler suuna sõjale, saadab laiali sõjaministeeriumi, vahetab välja võtmeministrid (välisministriks saab Ribbentrop, Wehrmachti ülemjuhiks saab Keitel); 2. Hosbachi protokoll ,,OTTO" oli olnud I Saksa keiser, Austria hõivamise plaan; 1 Agressioon oma sõjaväe viimine teise riigi territooriumile, sõda kuulutamata!
organisatsioon ei töötanudki tegelikult nii nagu pidi. RL kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki. Enamus neist asus Euroopas ja Aasias, Aafrikas oli iseseisvaid riike veel vähe. Ameerika riigid jäid USA eeskujul enamuses RL-st kõrvale. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas RL tunduvalt. Ka Euroopa riikidest ei kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt RL. Sm näiteks osales liidu tegevuses 26- 33. a, NSVL 34-39. Jaapan lahkus liidust pärast kallaletungi Hiinale 33. a, It pärast agressiooni Etioopiasse 37.a. RL nõrkuse põhjuseks oli tema keskorganite vähene võim ning kohmakus otsuste vastuvõtmisel ja teostamisel. RL tegevus lõppes seoses II MS puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 46.a, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Atentaat FFle - 14 a suvel, kuulutas A-U välja suured sõjaväe manöövrid. Olid plaanitud Serbia piiri lähedal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
