Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene keel käänded ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lähen, kääne, kääned, vihmavari, jäätis, käänded, tõlgi, ikesed, kott, apteegist, sõbrale, helistama, isale, vennaleTip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla) Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad) aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal) (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 114) M. Pullerits "Vihmavarju laul" Vihmavari, vihmavari, varju annad, vihmavari. Mina vihmavarju all, vihmavarju peal on trall. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 12) R. Päts "Sajab, sajab, vihmake" Sajab, sajab vihmake, (lapsed imiteerivad vihmasadu) nukker minu meel. (vangutatakse pead) Pilve taha päikene (käed ühendatakse ringiks, imiteeritakse päikese loojumist) kadus õhtu eel. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 80) M. Pullerits "Kevad saabub"
TUVI TUVID KARU KARUD ORAV ORAVAD VARES VARESED TERE HOMMIKUST, MA ÄRKAN JUBA. TERE, TÄNA ON ILUS PÄEV HEAD ÕHTUT, MA LÄHEN KOJU. HEAD ÖÖD, MA LÄHEN MAGAMA. PESEN JALAD, PESEN KÄED, MIDAGI EI MUSTAKS JÄÄ. PAJU SEEPI, VETT ON VAJA, ET SAAKS PUHTAKS KÕIK, MIS VAJA. TÖÖLEHT 8. MINU PERE JA KODU Töölehed 45aastastele ÕDE ÕED KÄSI KÄED KOTT KOTID UKS UKSED AKEN AKNAD VÕTI VÕTMED MINU EMA ON KÕIGE PAREM. MINU ISA ON KÕIGE PAREM. MINU ÕDE ON KÕIGE ILUSAM. MINU VEND ON KÕIGE TUGEVAM. MUL ON TORE PERE. MUL ON ILUS KODU. MA ARMASTAN OMA KODU. UKS ON LAHTI. AKEN ON KINNI. VÕTI VÄIKE, VÕTI VÄIKE, UKSE LAHTI TEEB, UKSE LAHTI TEEB. TÖÖLEHT 9. METSAS JA ÕUES Töölehed 45aastastele
Tuletus on nt sööma-söötma. Inflektsiooni puhul sõnaliik ei muutu (tegusõna jääb tegusõnaks nt) kui võtta inflektsioon nt verbi näitel, siis paradigma olemas (et pöörded jne), sõnaliik ei muutu, kui pöörad nt (jääb ikka verbiks), saab kõiki tegusõnu pöörata (aga sõnast kõiki tuletisi ei saa teha) 16. Morfeemide järjekord. Afiksite järjekord: Greenbergi universaal 39: kui keeles on kääne ja arv, ja mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände vahele. koertele Bybee : tugev tendents sellise järje poole: tüvi + tegumood + aspekt + aeg + kõneviis+ isik/arv (või prefiksikeeltes peegelpildis) 6 17. Peasõna ja laiendi markeerimine. peasõnade-laiendite paare peasõna (head) laiend
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on?” Steve: “Steve.” Kas sa oled koduarestis, et sind kunagi õues näha pole?” Sofia: “ Ei, ma lihtsalt ei saa väljas käija.” Steve: “ Oi, kui salapärane.” Steve ja Sofia said ühe õhtuga üpriski lähedaseks. Nad esitasid teineteisele küsimusi, et teineteist lähemalt tundma õppida. Steve: “ Mis on see põhjus, miks sa väljas käia ei saa?” Sofia:” Kui ma välja lähen, siis võin surra.” Steve : “ Mistõttu?” Sofia: “ Mul on haigus, mis kannab nime SCID. See on selline haigus, kus mu keha ei saa võidelda vastu bakteriaalsetele infektsioonidele. Steve: “ See tähendab, et sa sured?” Sofia: “ Probably kunagi, kuid loodetavasti mitte niipea. Ma ei taha, et sa mulle kaasa tunneks. Mul on kõik hästi.” Steve : “ Selge, tule akna juurde” Sofia läheb. Steve: “ Sa oled kaunis”.
tänu sinule telefoni teel tänavat mööda 9 esmaspäeviti kella viieks direktori juurde w Akusatiiv Akusatiiv on tüüpiline sihitise kääne. Akusatiivi kasutatakse: 1) sihiliste tegusõnadega tähistamaks objekti, millele tegevus on otseselt sihitud: . Firma sai tellimuse. . Lülita arvuti sisse. . Klient maksis arve ära. 2) koos liikumist väljendavate tegusõnadega tähistamaks suunda: tööl käima kinno minema
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
Tund oli tõepoolest kohutav, isegi enam kui kohutav, see oli maailma kohutavaim tund-kõik pidid jutustama 20-ne leheküljelise teksti maha. See tuli välja ainult mõnel üksikul õpilasel ja niigi ainult kolmele, sest õps hindas jutustamist rangelt ning muidugi oli see raske Ethanile, sest ta oli eestlane mitte inglane ja ei osanud eriti hästi inglise keelt. Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu. Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased. Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem. Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda... Ethan ärkas mingi karje peale, see kari kostus metsast. Alguses oli karje allikaks ainult üks inimene, mõne minuti pärast sellele lisandus ka teine.
Nüüd müüjad vaatavad hoolikalt, et joonlauad sirged ning et kaupmehed viisakad ja naeratavad on. Köögilaua vakstu oli vana ja selles oli auk. Kessu vaatles seda ja siis mängisid Tripiga, et rong sõidab sellest august maa-alla. Rööpad lõppesid ja Tripp tegi augu, et välja saada. Pärast ema pahandas, et vakstus veel üks auk, tuli uus osta. Kessul oli jube jäätiseisu, kuid kuna oli väljas külm, siis ema ütles, et süüakse suvel Tripp aga sosistas, et sooja jäätis võib süüa. Ema lubas tal minna. Said müüja käest pahandada, keegi ei müü sooja jäätist. Ostsid mõned külmad ja ootasid kuni trepikojas soojaks muutusid. Pärast oli kleidil jäätiseplekid. Ema oli Kessule rääkinud, et ei tohi külmkapiust lahti jätta, sest muidu lendab välja lohemadu ja muutub väga närviliseks. Kessu ja Tripp tahtsid teda näha. Lasid välja ja muutuski närviliseks. Ei tahtnud enam kappi minna. Tripp oli kaval ja ütles Kessule, et paneme ruttu ukse kinni,
. . - . . , , , . . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . NB! (elusolendid) , (eluta) : . ? . . ? . . ? . . ? . . ? . . ? . . 1 Käänded ja eessõnad. . . Eessõnad. Kääne. 2. . , , , , , , -,, , ,,,,,, ,,,. 3. . , , , , 4. . ,, , , . , , ,
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Ta karjus: “Pärt, Pärt aita mind...”. Lõpuks Pärt tuligi ja aitas ta sealt välja. Märkamatult olid nad jõudnud kuskile katuse alla ning hoolimata märjast ning külmast vajusid nad sügavasse unne. Hommikul ärgates nägid nad täiest ebareaalset vaatepilti. Ühte lühikest meest õues askeldamas. See oli Hall – Hallid ilmuvad kui inimesed neid pahandanud on - räägivad muinasjutud. Pärt otsustas uurida miks Hallid end näitasid. Karina avastas, et tema must kott on öö jooksul kadunud. Ta ei tea kas kaotas selle öösel põgenedes või on Pärt selle ära võtnud. Pärt tahab minna tuldud teed pidi tagasi, et kott leida kuid avastab aida nurga tagant hoopis surnu. Kuna kummalgi pole mobiiltelefoni, et politseid kutsuda otsustavad nad majast abi küsida. Elumaja ust aga ei tule keegi avama, kuigi nad kuulevad seest häälitsust. Nad piiluvad akendest sisse ning avastavad, et majas on laps. Väike laps. Nad purustavad ühe aknaklaasi, et majja sisse
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu
Täna näen ma sind esimest korda nii kurjana. Ole nüüd normaalne! PRIIDU: Mina tean, mis ma olen ja kes ma olen ja mis ma teen! Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu
OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun
polnud veel kordagi isegi langevarjuga hüpanud! Üks sõdur tegi siis ettepaneku: "Seome õige langevarjude külge jahukotid ja viskame need siis lennukist alla. Kui kotid maanduvad, jookseme ise põõsastest välja, teeseldes, et just maandusime." Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus: "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!" 10. Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt: ,,Ettevaatust, värskelt värvitud!" ,,Milline pettus!" pahandab Juku, ,,mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!" 11. Kaks blondiini sõidavad autoga. Järsku ütleb üks: "Vaata, mets!" Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: "Ma ei näe. Puud on ees!" 12
Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid jutte"). Olen kasutand ka võrdlusi. Võrdlus on objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks Eesti keeles on sidesõna kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. Minu luuletustes ,,Jõuluvana" olen kasutanud võrdlust nagu käändes ,,Ja kadus nahu leht lehekuhja ära". Mõnes mu luuletuses on ka isikustamist ehk personifikatsioone, mis tähendab, et elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Minu luuletuses ,,Õnnelikkus" on isikustamine näiteks: ,,Taevas võtab valgus, kuigu kuu ikka ripub üle vete"
Lena istus kliinikus kahe toriseva vanamehe vahel. Ta märkas pükstel vereplekki ja läks wc ,et seda maha pesta, kuid siis meenus talle reegel. Ta suundus tagasi Bapide juurde. Ta enesetunne oli halb, mamma arvas et Kostos oli teda rünnanud. Kui asi maha rahuneb räägib Lena kõik ära. Lena, Ma mängisin tänasel proovimängul liiga ägetalt. Pean hoogu maha võtma. Mida sa mulle tavaliselt ütledki? Rahusta oma keha , Bee. Ma tõesti püüan, kuid mu jalad liiguvad iseenesest. Ma lähen jooksma. Koos Ericuga. Ma TAHAN teda. Kas ma mainisin seda? Ma tean, et sina seisad hormoonidest kõrgemal , aga mõned meist ei saa nende vastu. Kallis sulle, jalgpallihull Bee Tibby kuulis kuidas Bailey ennast Lorettale tutvustas ja varsti oligi ta juba toas. Ta tahtis Tibbyt filmi juures aidata. Tibby keeldus. Bailey uuris Mimit ja palus teda endale sülle võtta, Tib lubas
Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad 20 Umbmäärased asesõnad 21
ühe nipi abil rikkaks saada. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja
10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp SSE ÕPIKUSSE SÕNATULETUSE LIIGID 5 NIMISÕNATULETUS Tuletis Liide Näide Isikut väljendavad ·1 tegijanimi/elukutse ja õpetaja, laulja, lüpsja
KIOKO Kas sa käisid vahepeal ravil? IKE Jah. KIOKO Kas sellel su asjal oli nimi ka? IKE See polnud haigus. See kõik olin mina. 9 KIOKO Ma loodan, et sul on homme kusagile edasi minna. IKE Lähen. KIOKO Ma pean tööle minema. IKE Ma lähen ära. Kus sa töötad? KIOKO Toidupoes. Müün toitu. IKE Sa ei joonista enam? KIOKO Ei. IKE Miks? KIOKO Mul pole enam midagi väljendada. IKE
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
suhkrusaia tegid. Kui nad Kreetega kahekesi jäid ja vanemad väikset viisi eraettevõtlusega hakkasid tegelema tekkis ka perre raha rohkem, siis mõnda aega väljenduski neile Kreetega vanemte kohalolu kapi peale jäetud sajastes rahatähtedes. Nad said endale Kreetega lõpuks ometi pitsasid, burgereid , suuri jäätiseid ja puuvilju lubada ja ega nad ennast tagasi ei hoidnud- tavaline õhtusöök oli kaks suurt pitsat, 2l coca-cola, kilo banaane, liitrine jäätis. Nii kestis see aasta või natuke rohkem, siis kui ema haigus hoogu võttis kadusid kapi pealt sajalised ja toidukorrad muutusid kaootilisemaks aga kõhusõbralikumaks. J kuuleb jõusaalis ühe seal treeniva mehe kõrvaklappides kangesti tuttavat viisijuppi ja jookseb särgiväel mehele järele ja palub seda kuulata- mees lubab tal enda autosse istuda ja annab kuulata ... need on J kirjutatud sõnad! +16 Riina helistab ja teatab,et Jansa ema on neile töökohad ja tal
raamatust. Idealism Mina vaba tahe on Jumala usu märk tema poolt loodud olendites. Noh, kes oleks arvanud, et Jumala poolt välja 16 valitud inimesed osutuvad sakslasteks? (Aias on Ljubov ja Varenka end pingile istuma sättinud. Varenka tõuseb otsustavalt püsti.) VARENKA: Ma lähen küsin ta käest! LJUBOV: Ei! VARENKA: Jää siia istuma, ta võib sind siin näha lugemas. LJUBOV: Ma ei kavatse tema jalge ette viskuda. VARENKA: Lase oma juuksed natuke lahti. LJUBOV: Varenka, ära hakka... VARENKA: Ma ei hakka, ma ei hakka. (Varenka lahkub. Ljubov istub ja avab oma raamatu.) STANKEVITS: Seesmine elu on reaalsem, on täiuslikum kui see,
isik, arv jne (nt auto-d) · Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy) Eerinevus peitub läbinähtavuses, ehk kui lihtsasti võib nende tähendust näha uutes konstruktsioonides. Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39.: kui keeles on kääne ja arv ning mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände markeeringu vahele. Morfeemidel on tüüpiline järgnevus. Nimisõna puhul: enne mitmus, siis käändelõpp. Tegusõna puhul: enne tüvi, siis tegumood, aspekt, aeg, siis kõneviis, isik viimasena (Bybee sõnul on tugev tendents sellise järjestuse poole). Kui on prefiksi keeled siis on need peegelpildis. Harva on nii, et ühes keeles need kategooriad kõik realiseeruvad
Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi. See jääb alati ainsuse 3. pöördesse, nt Tänavanurgal seisis inimesi. PIIRITLEMATA PIIRITLETUD Ainsus 1) AINED (kasutatavad ainsuses, 1) ASJAD (loendatavad): inimene, tass, mitteloendatavad) maja a) ained: liiv, jahu, hapnik 2) QP: kolm tassi, kott jahu, taldrikutäis suppi, paar saapaid b) abstraktmõisted: armastus, austus, õudus c) piiritlemata objektikogumid: mööbel Mitmus 2) JUHUSLIK HULK (asjade ebamäärane 3) asjade KOMPLEKT: saapad, prillid hulk): tassid, majad 17. Mis liikidesse saab jagada öeldistäited? Sisulised tüübid: 1) iseloomustav öeldistäide: Kuu on taevakeha. Kuu on ümmargune
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
Näide: pärna pärni. Kujuvaheldus avaldab käändsõnades ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas ning pöörsõnade de- tegevusnimes, nud- kesksõnas ja lihtmineviku vormides. Kujuvaheldusega sõnadel lõpeb tüvi neis vormides konsonant, teistes vormides aga (tüve)vokaaliga. Konsonant tüvevarianti kutsutakse tüve konsonantkujuks, vokaallõpulist, on tüvel ainult vokaalkuju. Tüve konsonantkuju leiab, kui eraldada käändsõnadel osastava kääne lõpp -t või -d. Pöörsõnadel tuleb konsonantkuju leidmiseks eraldada nud-keskkõna tunnus. Näide: Käändsõnad Pöördsõnad Vokaalkuju Konsonantkuju Vokaalkuju Konsonantkuju Tuule Tuul-t Künna-n Künd-nud Hamba Hammas-t Õmble-n Õmmel-nud Vaese Vaes-t Tule-n Tul-nud
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
kasukad vammuste all, lakaga mütsid. Alusriieteks peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlemal valged keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks läheb lahti, pimedast tungib külma auru sisse. PEREMEES (sulasega üle läve astudes). Tere õhtust! Meie ka siin. PERENAINE (suure heameelega). Teie ka ja, jumalale tänu! Ruttu, ruttu, külm tungib sisse, siis ei ole teil enam kuskil sooja kohta. MARGUS (kähku, riideid võttes). Mina lähen, võtan hobuse lahti. PEREMEES. Kui sa hea mees oled! Laota temale siis ka riie peale ja seo londiga kinni! MARGUS. Küll saab! (Õue ära.) PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi. JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis olid ka vanal ruunal jalad! PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida! PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! VANAEMA (tähtsalt)
annaabi.ee 
