1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. KatariinaII sai tuntuks kui valgustatud monarh(1762-1796). Ta kulutas päeva jooksul riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. KatariinaII võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku(mis jõudis ka Eestisse)
Jekaterinoslavl( nüüd Dnepropetrovsk9. K. Valitsemis ajal oli tähtis osa riigiasjades tema soosikul ja nõuandjail G. Orlovil, G. Potjomkinil ja P. Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta helded raha, maad ja talupoegi. K. Oli andekas, tahtejõuline, bõimuahne ja lõbuhimuline. Ta kirjutas artikleid komöödiaid ja lastejutte ning andis välja (1769-709 statiiriajakirja. 3 Ajalooline karamzin KatariinaII kohta KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt. Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised.
1613-1917- Romanovid valitsesid Venemaal 1640- Revolutsioon Inglismaal 1762- KatariinaII valitseb Venemaal 1809- Soome + Venemaa 1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer
Ta võttis ette uued reformid kirikute ja vaimulike suhtes. Ta kutsus tagasi Jeliazaveta P. ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta. · Kuid Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde. · Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti. · Troonile tõusis Katariina II · KatariinaII tegi kõige rohkem tööd koolihariduse arendamiseks asutati intstituute, leidlaste varjupaike ja ämmaemandate koole. · 1766 aastal ja järgmisel kutsus ta kokku Suurkomisjoni, mille koos4eisu kuulusid 28 riigiasutuste esindajat ja 536 valitut saadikut ülesandeks oli Ülevenemaalise seadustiku koostamine. Sellega soovis ta mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamist ja muud sellist.
eestseisjaks, kui sellel, kelle Teman Suurtsaarlik Majesteet määrab regemendiks või kindralkuberneriks.1.Ülemkohtus saksa keel: kõike vahendas kindralkuberner ja kas. Hääletamist.2.rüütelkonnad ja nende eelised.3.luteri usk säilis.4.maksusüsteem ja rootsi raha.5.tollipiir vene kubermangudega.6.restitusioon-vanavara tagastamine.7.võim oli piiramatu. Keisrinnade saj.(18.saj.)-Sest troonile sai 4 kesrinnat- KatariinaI, Anna Ivanovna, Elisabeth ja KatariinaII.Roseni deklaratsioon-Vohnja mõisnik rikkus möldri Jaani suhtes seadusi ja tõstis veskikoha koormisi ja tõstis Jaani lõpuks veskist välja. Jaani kaebekiri jõudis Anna Ivanovnan ja ta päris, et kui suured on aadlike õigused, maanõunik O.F. von Rosen ütles oma vastuses, et talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikule. Talupoeg ainult kasutab vara. KatariinaII asehalduskord-Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni
kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale. !*Karl XI valitsusrefrm !*reduktsioon !*Johan Reinhold Patkul- !*Võimukorraldus Vene ajal !*Balti erikord !*Restitutsioon !*aadlimatriklid !*KatariinaII !*asehalduskord(millal, millised ümberkorraldused) Mõis ja talu: *Mõisatüübid: 1)eramumõisad e rüütlimõisad 2)Kroonumõisad e.riigimõisad-anti rendile 3)kirikumõisad e pastoraadid-elatasid kirikuõpetajat 4)Eraldi mõisad linndel ja rüütelkondadel *Tegevusalad-1)teravlijaeksport-rukkis, oder. 2)viinapõletamine-õigus vaid mõisnikel !*Talud:Eestis u40000 !*Koormised !*Vakuraamatud !*Adramaarevisjonid !*pearahamaks-kehtestati 1783 !*Hingeloendused-1783
Mõisnikule kuulus ka tp maa ja vara. Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim tp üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Dekloratsiooni hakkas toetama ka riigivõim. NII kaotas talurahvas V võimu alla sattudes kõik R ajal saadud kergendused ning langes õiguseta pärisorja seisusesse. ASEHALDUSKORD 1775 alustatu uue asehalduskorra kehtestamist. Kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu lubas KatariinaII nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus. Muutus administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4le maakonnale lisandus Paldiski mk. Pärnumaast lahutati Viljandi mk, Tartumaast Võrumaa. Koos Saaremaaga asus L kubermangu 5 maakonda. Narva linn jäi Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkvale. 1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide, Kuressaare ning uute linnadena Paldiski ja Võru.
Peeter II kutsus tagsi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslaste aukandjad nind andis välja manifestiaadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahajal. Peeter II valitsemisaeg jäi lühikeseks, juba 1762 viis ta abikaasa Katariina läbi riigipöörde. Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loomumise aktile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II. KatariinaII sai tuntuks kui valgutatud monarh.Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks:asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. 1766 kutsuti kokku Suur komisjon, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, ta soovitas mitte rõhutada
1722 võttis Peeter I omale keistritiitli ja seati sisse teenistusastmestik ( madala päritoluga mees võis tõusta aadlikuks ). Valitsusasutuste reform: Peeter I loob Senati, prikaasid asendati ministeeriumitega. Seati sisse isikumaks=pearaha. Algasid hingerevisjonid=rahvaloendus. 1703 rajati S-Peterburg- püha Peterburgi rajamine. 1700- kalendrireform(Kristuse sünnist alates). Jelizaveta-Peeter I tütar (valitses 1741-1762) tõi õepoja Vm'le, Peeter III+KatariinaII(abielluvad, Jelizaveta sureb, hiljem suri PeeterIII ja troonile pääses ta naine, Katariina II) KatariinaII (valitses 1762-1796)- valgustatud absolutismi ajastu. Moskvas tuli kokku esinduskogu, et võtta vastu Vm jaoks vajalikud seadused=K II saatis esinduskogu laiali, kartis troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a
annaabi.ee 
