kartul); looduskaitses (Nt: paljundatakse hävimisohus taimi). Kasutamine:. Taimede vegetatiivne paljunemine- mugulate, sibulate, püsikute abil, looduskaitses hävimisohus taimeliikide kaitseks, geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA, rakk, organism). Meristeempaljundus- rakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks.Hübriidoomtehnoloogia kasutamine-*Haiguste tuvastamiseks (Nt: viirused); meditsiini ja loomaravi diagnostikas,*Antigeenide saamiseks (Nt: rasedustest),*Monogloonsete antikehade kasutamine ( Nt: nakkushaiguste ja vähi raviks) . Biotehnoloogia- rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. (Peamiselt bakterid, seened )
1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada põhimõtteliselt taime paljunemist mugulate, pistikute, sibulate, poogendite või teiste vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on aga loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. Seda kasutatakse raskesti paljundatavate taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemirakud on tavaliselt viirusvabad. 3
Paljunemine Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alugse ühest vanemast, sugurakkde ühinemist ei toimu Vegetatiivne paljunemine-1)Otsepooldumine-bakteritel 2) Mitoos-ainuraksetel 3)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 4)Õistaimed-sibula,mugula,risoomi Pärmseene rakud punguvad Ainuõõssed punguvad Õistaimed vegetatiivsete osadega: sibula, mugula, risoomi, varre Maikellukesed paljunead risoomiga- maa aluse varrega Eoseline paljunemine- Eos on üherakulune millest hakkab kasvama uus organism Mittesugulise paljunemise järglased on geneetiliselt identsed ja kiire paljunemine Kehaväline- Puudused :1)sugurakud võivad ebasoodsates keskkondades hukkuda, 2) Keskkond ainult vees Eelised:2)Haiguste ülekandumise tõenäosus ei ole suur (Nt: konn, kala, kilpkonn)
Paljunemine tagab looduses liikide säilimise. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline *Uus organism saab alguse ühest vanemast, säilitab tunnused. · Eoseline · Vegetatiivne (taime vegetatiivsete osadega) Suguline *Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Tunnused segunevad ja võivad ilmneda uued tunnused. Rakutsükkel jaguneb interfaasiks (periood jagunemiste vahel) ja mitoosiks. Mitoos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv ei muutu. Uus rakk on vana raku koopia. Tekivad identsed rakus. Mitoosi läbivad keharakud. Paljunemisega kaasneb alati uue organismi areng. Kõik organismid koosnevad rakkudest, järelikult peab rakkude arv suurenema.
osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku. Organell ja ülessanne: Seedevakuool (sisaldab seede ensüüme), sekretoorsed vakuoolid (võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme), ekskretoorsed vakuoolid (neis on eritised ja jääkained), tuikekublik (rakusisese osmootse rõhu reguleerimine), paisatid (kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtmeteid, nad tekivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Algloomade tähtsus: Looduses-tähtsad aineringe mõjutajad nad on veekogude seisundi indikaatorid. Inimese elus-heitvete puhastamiseks on nad vajalikud. Düsenteeria amööb: inimene nakatun tsüsti abil,väike toitub jämesoole valendikus soolesisust, ei tekita olulist kahju. Suured tekitavad veritsevaid
Erinevate kultuuride saamiseks(maasikad, viljapuud, pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud Kasvufaktorite toimel võivad meristeem rakud anda alguse kogu taime arengule(totipotentsed) Algkoe omadus võimaldab kasvad suureks taimeks Paljundus Eraldatakse kasvukuhikust väike koelõik ja kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule Toitesegu sisaldab mineraalsooli, suhkruid, kasvufaktoreid, vitamiine
Roheline revolutsioon aitab leevendada näljahädast tingitud probleeme arengumaades (nt Mehhikos, Indias). Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. 9.Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 10.Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule
Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE: *võimaldab saada terveid taimi, mis on jõulisemad ja suurema saagikusega
Neid toodetakse bakterite ja seente poolt. Bakterid biotõrjes- Baktertoksiin putukate vastu(bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi) Reovetepuhastamine(Aeroobsed bakterid, kes lõhustavad orgaanilisi reoaineid) Feromoonid - hormoonide taolised ained putukatele, mis toimivad suurte vahemaade tagant. Lõhn mille peale putukad kokku kogunevad ja seeläbi meelitatakse surmalõksu. Meristeempaljunemine meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Monokloonseid antikehi kasutatakse:*vastava antigeeni olemasolu ja konsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus.*selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust * meditsiinilises ha veterinaarses diagnostikas. Dolly meetod- Elektrilise impulsiga sunniti 6.aastase ute udarraku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,,vegetatiivse'' sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirati teist
· Reovee puhastamisel o See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimusteks saasteaineid Raku- ja emrütehnoloogia taimede meristeempaljundus · Vegetatiivse paljunemise viis · Kloonimine- Geneetiliselt identsete järglaste saamine o Looduslik Vegetatiivne paljunemine Sibulaga, risoomiga, juurevõsuga, võsundiga o Biotehnoloogia Meristeemrakkude kasutamine Vegetatiivsete järglaste saamine · Meristeemrakud- Algkoed, millle rakud pidevalt jagunevad o Esineb võsu tipu kasvukihis o Esineb varre ja juure kasvukihis ehk mähas, mille arvel toimub jämeduskasv o Algkoe rakud on jagunemisvõimelised ja TOTIPOTENTSED o INVINTRO- Väljaspool keha o Algkoerakkude paljunemine saadakse lahti viirushaigusest · Tähtsus o Viirusvabade kultuurtaimede saamine/paljundamine; hävimisohtu liikide paljundamine ·
Roheline revolutsioon aitab leevendada näljahädast tingitud probleeme arengumaades (nt Mehhikos, Indias). Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. Lk. 23 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule
pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. Küberneetika-teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas. Heteroos(hübriidjõud)- mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. Kloonimine-geeneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism.(Nt. paljundamine mugulate, sibulate või muude vegetatiivsete taimeosade abil on pmst kloonimine) Meristeempaljundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemrakud pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma, neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Kallus-vigastuste paranemisel tekkiv haavkude.(sisaldab ka algkudet) Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e
Raku ja embrüotehnoloogiad Taimede meristeempaljundus Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist (DNA molekul, rakk, organism). Meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma võivad tekkida kõikide püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus.
IV Reovete puhastamine- kasutatakse biopuhasteid-aerotanke. Vett õhutakse, et soodustada aeroobsete bakterite paljunemiseks.1970.a uut laadi biotehnoloogilised meetodid, mille puhul orga- nismide paljunemise ja arengu protsessidesse ning päriliku omaduste avaldumisse sekkutakse tehniliste võtetega koer, raku või DNA tasandil. Sünnieelne diagnostika!Meristeempal- jundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks.Meristeem rakkude omadused: 1)meristeemi rakud pole diferentseerunud, st.pole eritunud mingit kindlat koefunk. täitma 2)nad on säilitanud jagunemisvõime 3)võivad anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed 4)neist võivad tekkida kõigi pisikute rakud.Meritsteem paljunudus kaitseb taimi viiruste eest. Samuti on see hea meetod hävimisohus taimeliikide isotootmiseks ja kaitseks. Meristeem kuda on algkude/on taimedel võrd-sete tippudes, pungades
Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III
millist bioloogilist tõde sellega kontrolliti ? somaatilise keharaku tuuma siiramises munarakku. sellega kontrolliti T.Morgani hüpoteesi,kus ta väitis, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Kus ja milleks rakendatakse meristeempaljundust? Seda hakati kasutama raskesti paljunevate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse meristeemrakkude ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Sobitates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. et nad on totipotentsed.(''kõikvõimelised'') Millist kasu toob embrüosiirdamine põllumajandusele? 1) geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, ( tavaliselt saab lehm 12-15 järglast, siirdamisel ulatub üle saja) 2)embrüote elivõimelisena säilitamine sügavkülmutamise teel
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE
langus, peristaltika aeglustumine, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon. Parasümpaatikuse mõjud: silmapupill aheneb, pisarate sekretsioon, higi eritumine, südame löögisageduse langus, pärgarterite ahenemine, hingamisteede ahenemine, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, peristaltika kiirenemine. Hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist( janu-, nälja-, ja küllastustunnet). Hüpotalamus hojab tasakaalus organismi vee- ja soolade sisaldust. Homöostaas on organismi võime säilitada toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. Homöostaas on organismi eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsimine. Kasutatud kirjandus: 1
Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2) Kobarloode ehk moorula (pilt 3) Osaline lõigustumine, täielik lõigustumine (sama aegne pooludmine kõigis kobarloote rakkudes)
asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga. Ajutüves paiknevad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Funktsioonilt on ajutüve tuumad tingimatute reflekside keskuseks, mille vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon - hingamise, südametegevuse, seedimise jm. autonoomne regulatsioon. Väikeaju võib arengulooliselt pidada ajutüve hulka kuuluvaks, kuid ta erineb viimasest struktuuri poolest ega sisalda peaajunärvide tuumi. Suuraju poolkerad kujunesid evolutsiooniprotsessis teistest peaaju osadest hiljem, kuid inimesel on nad saavutanud kõrgeima arenguastme. Poolkerade koor on KNS-i kõrgeim osa, millega on seotud kõnevõime ja mõtlemine.
· Bakteritoksiin putukate vastu ühe pinnases elava bakteri toksiin, see bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab soolepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. 8. Milles seisneb meristeempaljundus ning mis on selle eelis? Meristeempaljudamise käigus kasutatakse meristeemrakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal algkude ehk meristeem. Need rakud pole diferentseerunud (pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma). Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule.
orgaanilisi aineid, puhastuvast veest settib välja aktiivmuda, mis lõppfaasis tankist eemaldatakse, alles jääb puhas vesi. 6. Roheline revolutsioon Mendeli poolt avastatud ristamis- ja valikumeetodi tagajärjel tekkel kultuurtaimede ( mais, nisu, riis jne) toodangu massiline kasv ( kindlate liinide ristamisel saadi parem viljakus ) 7. Kirjelda, kuidas käib taimede meristeempaljundus meristeem(algrakk)rakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukihist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsub, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. ( 1-st meristeemist kuni 1000 võrset) 8. Millistel põhjustel tehakse taimede meristeempaljundust? Meristeempaljundust tehakse peamiselt selleks, et saada viirusvabasid taimi ( ei
Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill). Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema, selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Embrüogenees on organismi looteline areng, mis lõpeb sündimisajaga. Katteseemnetaimede emrüogenaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idujuur, -vars, -leht/-lehed. Inimese embrüogenees Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, toimub lõigustamine ning areneb blastotsüst, mis kinnitub emaka limastekstle umbes 6-7 päeva pärast viljastumist. Kõldkesta ja emaka limaskesta liitumisel tekib platsenta. hakkavad arenema närvisüsteem, elundkonnad, süda alustab tööd. Neljandal elukuul areneb luustik- võimalik ka sugu määrata. Edasi hakkavad arenema püsiv kehatemperatuur, immuunsussüsteem jne.
2. Sigimisvõimeline ehk generatiivne elujärk. Toimub järglaste saamine. 3. Vananemise staadium (raugastumine). Kõik elutalitlused hakkavad aeglustuma. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus, elustamine on võimalik. Bioloogiline surm- aju- ja närvisüsteem ei tööta, elustamine pole enam võimalik. Taime areng. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht- või lehed. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jabuneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Kujunevad välja taime vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikku- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu.Õite väljakujunemisega saabub taime
tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar?
Protsessid: 1) Uue bioloogilise organiseerituse taseme kujunemine. Näiteks: elu teke, prokarüootsete rakkude kujunemine lähtuvalt endosümbioosist (kloroplastid, mitokondrid), erisoolisuse kujunemine, hulkraksuse kujunemine, erinevate ainevahetustüüpide kujunemine. Taimedel autotroofse ainevahetuse kujunemine, rakistaimede areng (vegetatiivsed organid puuduvad aga koed on eristatavad), vegetatiivsete organite kujunemine, eoselise paljunemise ilmnemine, soontaimede areng (pikkuskasvu võimaldumine), seemnete areng, kaheli viljastumine, viljade kujunemine. Loomadel aktiivse kulgemisvõime kujunemine, närvisüsteemi kujunemine, seljakeeliku areng, kehasisene viljastumine, püsisoojasus, järglaste emakasisene areng. 2) Uuest organiseerituse tasemest lähtuv kohastumus ja levik eri keskkondadesse
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine)
ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb:
The production of fruit and seed 3. The stage of rapid vegetative 7. Decay of vegetative parts growth 8. The dispersal of seeds 4. Flowering of the plant Plant words 1. An alive seed- idanemisvõimeline seeme 2. An annual plant- üheaastane taim 3. Carbohydrates- süsivesikud 4. Clover- ristikhein 5. Decay of the vegetative parts of the plant- taime vegetatiivsete osade kuivamine 6. Durning the process oxygen is formed and relased into the air - selle protsessi käigus vabaneb hapnik ja eraldub õhku 7. Essential condition- peamine tingimus 8. Fertilization- viljastamine 9. Foodstore- toitainetevaru 10. Fruit and seed production- vilja ja seemnete moodustumine 11. Germination- idanemine 12. Leaves are sprouting- lehed tärkavad 13. Legumes, leguminous plants- kaunviljalised taimed 14. Nitrogen- lämmastik 15. Plumule- idupung 16
kõõluste ja · liigeste retseptoritelt. · Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. · Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. Aju tüveosas asuvad · Retikulaarformatsioon (võrkmoodustis), koosneb närvirakkudest ja tuumadest, on seotud teiste aju osadega. Siit ajukoorde suunduvad impulsid suurendavad selle aktiivsust, retikulaarformatsioonist sôltub une ja ärkveloleku
Metsaselektsiooni eesmärkideks on puistute kasvukiiruse ja tootlikuse tüstmine- puude kasvukiirus ja poolikus on olulisemaid olisemaid omadusi mida selektsiooni käigus püütakse suurendada. Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine, puistute haiguskindluse suurendamine ning puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened, peavad olema täiesti terved. Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslik, okslikud, haiged puud
bakterite elutegevust. Selle avastas A. Fleming (penitsilliin) Biotõrje Taimekahjurite hävitamine teiste organismidega. Feromoon putukate hormoonisarnased ained. Juuretis palju mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. RAKU-JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD 1. Taimede meristeempaljundus s.o. Taimede uudne ja keerukam kloonimisviis meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglase saamiseks. Selle jaoks eraldatakse varre kasvukuihkust vms. Väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule e söötmele. Kui kultuur on kasvama läinud, siis kasutatakse juba mikrovõrseid. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist.Hakati kasutama viirusvabade taimede ja raskesti paljunevate taimede tootmiseks. 2. Hübridoomiatehnoloogia ja monokliinsed antikehad
sügospoorideks; () puhkerakkudeks; () heterotsüstideks () autospoorideks Tribophyceae e Xantophyceae e ksantofüüdid e eriviburvetikad Levik: (x) peamiselt magevees; () peamiselt merevees Rakusein: (x) peamiselt tselluloosist; () peamiselt pektiinainest; () peamiselt mureiinist; () peamiselt ränist; () peamiselt kitiinist; () peamiselt ligniinist Esineb klorof¨ull: (x) a; () b; (x) c Eustigmatophyceae vegetatiivsete rakkude eluvorm: () niitjad; (x) kokkoidid; () monaadid; () amööbid; () palmelloidsed kolooniad Silmtäpp: () on kloroplasti sees; () esineb ainult vegetatiivsetel rakkudel (x) esineb zoospooridel; (x) paikneb väljaspool kloroplasti; () on seotud tuumamembraaniga Raphidiophyceae e radiofüüdid Raku suurus: (x) enamasti 50 - 100 µm; () enamasti 100 - 250 µm; () enamasti alla 20 µm; () enamasti 2 - 10 µm
Efektiivseimateks on kondoom, pessaar, minipillid, hormoonsüstid, hormoonspiraal ning steriliseerimine. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jag unema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine
soolestikust ja mille positiivne mõju on teaduslike uuringutega tõestatud. Piimhappebakter on näiteks Helluse tootesarja ME-3. Tervistavad piimhappebakterid parandavad laktoosi omastamist organismis, suurendavad B-rühma vitamiinide imendumist Taimede meristeempaljundus Vaata joonis lehekülg 20. Taimede vegetatiivne paljundamine on põhimõtteliselt kloonimine. Meristeempaljundus on kaasaegne meetod. Seda kasutatakse ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Nii saab aretada haigusvabasid taimi. Taimedel on võrsete tippudes ja pungades algkude ehk meristeem. Neid kutsutakse ka tüvirakkudeks see on rakk, millest võib teha ükskõik missuguse koe rakke. Ka viljastunud munarakk on tüvirakk, sest see võib muutuda kõigeks kuni moorulani. Ühest meristeemrakust saab kasvatada uue organismi. Algkude tuleb kasutada, sest nad on haigusvabad. Meristeemrakk võetakse ja pannakse söötmele, kus ta hakkab kasvama ja arenema.
Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill
Inimeste botulism jaguneb nelja erinevasse kategooriasse. Toksiiniga saastunud toidu tarbimine põhjustab toidutekkelise botulismi. Haavainfektsioon on väga haruldane ning tekib, kui sinna satuvad C. botulinumi spoorid, mis idanevad ning hakkavad kohapeal tootma toksiini. Väikelapse botulismi põhjustab eluvõimelisi spoore sisaldava toidu söömine, misjärel spoorid idanevad lapse seedetraktis ning seejärel toimub soolestiku limaskesta koloniseerimine vegetatiivsete rakkude poolt. Seedetraktis toimub lokaalne toksiini produtseerimine. Neljas vorm on klassifitseerimata ja hõlmab erinevaid juhtumeid, mille põhjused on teadmata, ning samuti väikelapse botulismiga sarnanevaid juhtumeid täisealistel. Sümptomid Botulismi sümptomid ilmnevad 12-36 tunni jooksul pärast nakatumist, samas võib see toimuda ka 2 tunni või 2 nädala pärast. Mida kiiremini sümptomid ilmnevad, seda tõsisem on enamasti nakkus
Sugulise paljunemise struktuuride loomine vajab palju lisaenergiat, mille tootmiseks peavad keskkonnatingimused olema võimalikult optimaalsed. Seega on viljakehade olemasolu märk sambliku heast konditsioonist, sest stressiseisundis isend suunab vähesed ressursid sugulise paljunemise asemel kasvu (Monte, 1993; Trass, 1973). Ebasoodsates kiirgus- ja niiskustingimustes, kus suguline paljunemine on pärsitud, saavutab ülekaalu vegetatiivne paljunemine (Monte, 1993). Ka vegetatiivsete paljunemisstruktuuride tootmise periood on samblikule energeetiliselt koormav, ent ei eelda siiski optimaalseid tingimusi (Tretiach & Carpanelli, 1992). Viljakehade olemasolu kasutatakse kompleksis teiste indikaatortunnustega vitaalsusskaalades, kuid iseseisva näitajana on informatiivne paljunemisstruktuuride hulk (Monte, 1993; Trass, 1973). Sealjuures mõjutab keskkond ainult soreedide hulka. Isiidide ohtrust mõjutavad tegurid ja nende moodustumist vallandavad mehhanismid ei ole teada
tütarrakud emarakuga samasid mõõtmeid saavutada. Selle tulemusena tekib suur hulk väikeseid rakke (nanotsüütid). Teine rakkude jagunemise viis on siis, kui emarakk suureneb ning selle sees toimub paljukordne jagunemine siis vabanevad emaraku lõhkemisel väikesed tütarrakud (endospoorid). Niitja ehitustüübiga sinivetikatel toimub trihhoomide fragmenteerumine ning moodustuvad lühikesed, enamasti 5-15 rakust koosnevad jupid (hormogoonid), mille tekkeks on kaks viisi: vegetatiivsete rakkude kärbumise tulemusena ja trihhoomis oleva ühe raku pooldumise tagajärjel, millele järgneb fragmentide lahknemine. 15. Teostatakse kahel viisil: 1) Geneetilise informatsiooni transformatsioonil, kus lühikesed DNA lõigud (plasmiidid) viiakse vetikakultuuri, kus nad lülitatakse vetikarakkudesse ja nad võivad seal integreeruda olemasoleva DNAga. 2) Rakkudevahelise konjugatsiooniga, kus toimub 2 vetikaraku liitumine, millede vahel
ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon mida organid ja koed humoraalsel teel saavad hormoonide, metaboliitide jne kaudu , omab regulatsiooniprotsessides väga tähtsad, kuid siiski allutatud osa, eriti vegetatiivsete ja liigutusfuntsioonide peenes regulatsioonis. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Tagasiside
10. Vaktsineerimine süstitakse organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismi kaitsemehhanismi. 11. Pastöriseermine protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele. 1.2 Raku- ja embrütehnoloogia Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod - meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvuga vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Mersiteem on taimne algkude. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse. Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Eelised: Saadakse viirusevabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. Nad on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumalt saaki. Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad
tootmine Mikroobide kasutamine bioreaktorites jäätmete lagundamine geenide muutmine ja siirdamine taimede meristeempaljundus kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist meristeempaljundus- meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem- algkude Meristeemi rakud pole diferentseerunud ehk pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Totipotentsus- kõikvõimelisus · Varre kasvukuhikust eraldatakse väike koelõik · See kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele · Kui see on kasvama hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või
kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’
- nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus - seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.) -32 paari tuumi -Hormonaalse süsteemi vahejaam. Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelad, mille impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad ärkvelolekut (näiteks külm duss) Limbiline süsteem - seotud emotsionaalse motivatsiooniga, mida saadavad
kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’
▪ plusspuud /puistud ▪ normaalpuud /puistud ▪ miinuspuud /puistud Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Nõuded plusspuule: 1) Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine; 2) Kitsa võraga, oksad peened. 3) Täiesti terved, sirge tüvi. Miinuspuu e. -puistu - aeglase kasvuga, väheväärtuslikud, haiged puud. Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude kategooriasse on normaalpuud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Vegetatiivne seemla – plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandus, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid, mis omavahel tolmlevad ning mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon – organismi vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise paljundamise korral saadakse üks geen ühelt ja teine teiselt vanemalt.
retseptoritelt. ● Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. ● Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja divergents (Fail TERAs: Erutuvad koed_Närvisüst
valged). Enamikul taimedel on rakud koondunud kudedeks. Nendega võite lähemalt tutvuda taimekudede lehekuljel.Taimed paljunevad sugulisel ja mittesugulisel teel. Sugulises paljunemises osalevad emas- ja isassugurakud, mis valmivad taime generatiivorganites. Mittesuguline paljunemine jaotatakse vegetatiivseks ja eoseliseks. Võrreldes loomadega on vegetatiivne paljunemine taimeriigis enam levinud. See toimub enamasti taime vegetatiivsete organite (juur, vars, leht) või talluse tukikeste abil. Vetikad, sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega. Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofuut) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofuut) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt
Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas seda saab kasutada ? Tüvirakud võivad, olenevalt päritolust ja arenguvõimest, diferentseeruda terviklikuks organismiks või mis tahes rakutüübiks. Neid saab kasutada mingi koe kahjustumise korral uue koe ,,ehitamiseks". Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias ? Looduses tekivad kloonid vegetatiivsel paljunemisel. Biotehnoloogias kasutatakse meristeempaljundust alkgoe kasutamine, suure arvu viirusvabade vegetatiivsete järglaste saamiseks. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus ? Meristeemrakud on totipotentsed ehk arenguliselt täisvõimelised. Mis on hübridoomid ning kuidas neid saadakse ? Hübridoom on B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi. Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga ning kahe nädala pärast eraldatakse tema põrnast B-
annaabi.ee 
