1)Milles seisnes Novgorodi eripära võrreldes teiste vürstiriikidega? Erinevalt teistest vene vürstiriikidest, kus võim koondus vürsti kätte, paistis Novgorod silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosolek e veetse, millel osalesid mõjukamad linnakodanikud. Veetsel arutati läbi tähtsamad küsimused võeti, vastu olulisemad otsused ja valiti igapäevase tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed. Veetse valis ka vürsti, kelle võim oli piiratud. Vürstiga sõlmiti leping ja tal tuli anda veetse ees vanne. Novgorodi elus etendasid tähtsat osa käsitöölised ja kaupmehed. Linnas asusid Gooti ja Saksa kaubahoov omalaadsed hansakaupmeeste esindused. 2. Selgita Moskva esiletõusu Ivan I ja Ivan III ajal lk. 144145 Ivan I oli kaval poliitik, kes oskas rahvalt makse nõuda ning Moskva piire nihutada. Ivan I tegi koostööd tatarlastega, tema väljapaistvad teod toimusid venelaste arvel.
Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte). Bütsants (vt. töölehte). Ristiusu vastuvõtmine Venemaal. Vana-Vene riigi lagunemise põhjused.
Riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vallutas 1030 Tartu ja nõudis andamit. Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus". Riigi tekke teooria Venelased kutsusid varjaage "Meie maa on nii suur ja külluslik, aga korda temas pole! Tulge ja valitsege meid!" Rjurik läkski ja valitses 862. Pärast teda oli Oleg 882. Druziina Vürsti peamine sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja. Vürsti sõbrad. Bojaar praegu pole mul küll õrna aimugi kes see olla võiks. Veetse linna juhtiv rahvakoosolek. Veetse valis vürsti. Koosnes kaupmeestest. Tsingis-khaan Tubli mongol, kes sai jugiks ja vallutas palju venemaad. Batu-khaan Pärast tsingivenda, tema lapselaps. Pidi vallutama palju. Sitagi ta vallutas. Aleksander Nevski 13.saj Novgorodi valitseja. 1240 võitis rootslasi Neeva lahingus; 1242 võidab Peipsi peal sakslasi; 1252 saab khaanilt Vladimiri-Suzdali maa jarlõki. Kolmanda Rooma Teooria Venemaa on kolmas Rooma. Kestab tuhat aastat.
sealt saabunud meistrid esimesed kirikud, Bütsanstist toodi esimesed ikoonid ja kirikuraamatud. Slaavi tähestiku kasutuselevõtt oli VanaVene riigis seaotud kreeklaste mõjuga. Maaomand ja võim oli lisaks vürstile ülikute ehk borjaaride ja nende perekonna käes. Olulist rolli mängis sõdalastest kaaskond druziina. Taluomanikel ja teistel vabadel inimestel oli vähe sõnaõigust. Linnas võttis tähtsaid otsuseid vastu veetse ehk rahvakoosolek. Naise sõnaõigus VanaVene ühiskonnas oli eri rahvastel erinev. Kõrgkihti mittekuuluvad naised olid vähemalt oma igapäevaelus suhteliselt vabad.
Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänik...
Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik? Oleg vallutas pärast Rjuriku surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik? Kuna Kiievi vürstid jagasid surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast alatasa tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. 19.Kuidas valitseti Novgorodi? Linna juhtis rahvakoosolek e. veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis ka vürsti, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Novgorodi võib vaadelda, kui kaubanduslikku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17. sajandi algust Venemaal segaduste perioodiks? Pärast Ivan Julma surma vallandunud võimuvõitlusest väljus võitjana endine opritsnik Boriss Godunov. Tema muidu edukat valitsusaega tumestas 17. sajandi algul kogu Põhja-Euroopat tabanud näljahäda
ametnikud. Vürsti sissetulekud tulid kogutavast andamist, tollimaksudest ja erinevatest rahalistest karistustest mida määrati. Tegelikult polnud aga vürstide võim piiramatu. Vanemal ajal kuuletusid nad hõimukoosolekutele, vürstivõimu tgevnemise ajal10-11 saj kaotasid need aga oma tähtsude ja linnriikides tõusid rahva kõrgeima võimu esindajana esile veetsed. Esmakordselt mainitud kroonikas 997 Belgorodis. Kui vürstivõim oli piisavalt autoriteetne jäi vahel veetse selle varju või ei tegutsenud üldse. Veetsed kutsuti kokku kas rahva või võimuesindajate poolt ja sel oli õigus valida/kutsuda/minema saata vürste. Samuti kutsuti see kokku kui oli vaja süda kuulutada-sest ainult selle otsusega sai vürst kasutada maakaitse väge(muidu ainult druziina). Druziina oli vürstide sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja.Druziina oli vürsti kaasvõitlejaskond kellega ta jägas sõjasaaki jne oli nede seas esimene võrdsete seas
variaagid- skand viikingid. Vürst Oleg 882 tekkis Vana-Vene riik keskusega Kiiev, 9 saj algas misjon ,,Jutustus möödunud sajandi aegadest" I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused. ,,Vene õigus" Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetse- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia, 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda(Lancaster Yorgid) Püha 3-ainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal 3-s isikus: isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev surnud tõusevad hauast, et aru anda,
21 Keskajal künti põldu peamiselt a) hobustega b) eeslitega c) traktoritega d) härgadega 22 Keskaegses linnas oli elanike peamine tegevusala a) käsitöö b) põlluharimine c) sõdimine d) kaubandus Kontrolltöö nr.2 Ida Euroopa keskajal 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 23 vürst - 24 bojaar - 25 veetse - 26 khaan - 27 jarlõkk - 28 baskakk 2. Mõtle järele ja vasta küsimustele! v Miks jäi mongolite vägi lahingutes ikka võitjaks? 29 Miks ei suutnud Vene vürstiriigid mongolitele vastu panna? 30 Miks muutus Moskva Vene maade ühendamise keskuseks? 31 Miks ühinesid Leedu ja Poola? 32 Miks ei olnud bojaarid rahul tsaari võimuga? 3. Kirjuta nimetatud sündmused õige aastaarvu järele:
Väärtuslik ajaloo- ja kunstimälestis on Bayeux' vaip. 24.Vene riik ja kultuur 11.-15.sajandil Läbi võimu võitluse päärses valitsema Vladimir Monomahh, riik püsis kuni tema surmani. Esile hakkas tõusma Vladimir-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237. mongolite-tatarlaste tund venemaale, edukas, venemaa laghnes Kuldhordi mõjusfääri. Jarlõkk- valitsemisõigust tõendav dokument. Novgorodile oli iseloomulik demokraatlik valitsemiskord(nn feodaalvabariik). veetse- rahvakoosolek, juhtiv, kus võeti vastu olulisemad otsused ning valiti igapäevse tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed, veetse valis vürsti(võim piiratud). Olulised olid ka käsitöölised, kaupmehed. Venemaale kuulusid Põhja-Vm laialdased maavaldused, kus elasidväiksemad soome-ugri rahvad, nende toodetu müüdi kallilt maha, mille abil Novogrod rikastus. Moskva nimetamine 1147. moskvas kakeldi jarlõki parst, kuid Ivan Kalita sai suurvürstiks. Tegi koostööd tatarlaste vene rahvaga
Kaasnes ristiusustamine ja sulandumine slaavlaste hulka. Vladimiri-Suzdali vürtsiriik oli Vene riikide seas poliitiliselt võimsam ja selle valitsejad hoidsid enda käes suurvürtsi tiitlit. 19.Kuidas valitseti Novgordi? Kogusid kaupu vahetades übruskonna elanikelt metsasaadusi nind müüsid neid. Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek e. Veets, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürtsid, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Vürts ei tohtinud oma kaaskonnaga linnas elada. Ta pidi alluma vürtsi otsustele ja kui ei, saadeti minema ja valiti uus. Novgordi võib vaadelda kui kaubandusliku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17.saj algust Venemaal segaduste perioodiks? 17.sajandil pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada segaduste ajaks,
10)Nim 34 rüütli tähtsat omadust 11)Missugune tähtsus oli turniiridel 12)Millal kadus pärisorjus LEuroopas 13)Missugusele elanikkihile kuulus võim keskaegses linnas 1.Idaslaavlased asusid Dnepri jõe äärde 6 saj.pkr. 2.VanaVene riigi alguseks peetakse 882a,mil viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas VabaVene riigi. 3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt.Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaup meeskond.Linna juhtis rahvakoosoleks e.veetse,kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürsti,kelle peamine ül oli sõjavähe juhtida.Vürst koos kaaskonnaga ei tohtinud elada Novgorodi linnas.Novgorod oli kui kaubanduslik vabariik. 4.13471349a oli Euroopa suurim katkuepideemia,mis laastas LEuroopat ning millles suri palju inimesi. 5.IV ristisõda viis Konstantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni LEuroopa ristisõdijate poolt.1268a.vallutasid egiptlased Antiookia.1291a. langes viimane tugipunkt Akka. 6
hävitamine. MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss Tsunft Vastureformatsioon ISIKUD Dante Alighieri 1265-1321 Gustav Vasa 1523-1560
kes saab Kiievisse troonile. 12saj algul Vladimir Monomahh taastas riigi ühtsuse, aga peale tema surma see jälle lagunes. Esiplaanile jäid Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237a tungisid Venemaale mongolite.tatarlaste väed, kes vallutasid enamik vürstiriike ning moodustasid oma riigi-Kuldhordi. Vürstid pidid minemakhaani juurde, et taotleda valitsemisõigust tõendavat jarlõkki. Novgorodis oli üsna demokraatlik valitsemiskord-elu juhtis rahvakoosolek ehk veetse. Tähtsal kohal olid käsitöölised ja kaupmehed
Ida- püha vaim lähtub isast, Lääs- püha vaim lähtub isast ja pojast. Läänes roomakatoliku kirik ja idas kreekakatolik ehk ortodoks. 12. Miks ei toimunud Bütsantsi riigis sellist kultuuri langust, naguoli varakeskaegses Lääne- Euroopas? Kuna seal õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filofoofiat. Talupojad ei osand kirja aga linna alamkihid oskasid. Kasutati antiikajaautoreid. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vürst Vana-Vene riigi valitseja Veetse rahvakoosolek(jõukad kaupmehed) Druziina vürsti sõjavägi, tema Novgorodis lähikondlased Kirillitsa kreeka tähestikul põhinev slaavi Duuma vanematest druzinnikutest tähestik koosnev nõu andev kogu Letopissid e. kroonikad teatud sündmuste Bojaar duuma liige üleskirjutis(vene mungad kirj.) Tuntuim munk : Nestor
valitsema. Jaroslav Tark tahtis Novgorodile paremat positsiooni. Pärast Jaroslav Targa surma on vürstid andnud vürstikvalimise korraldamise vande Jaroslavi ürikute nimel. Ehk Jaroslavi nimel anti Novgorodile tema määratud privileegid? Pole neid ürikuid leitud, ei teata. 1078 vürst Gleb astus Novgorodi vastu välja, novgorodlased näitavad talle tee kätte. 1136-37 novgorodlaste plestõus, Vsevolod saadetakse perega minema. Novgorod hakkab endale ise vürste valima, Veetse valib. Rahvakoosolek, ettepanekud, karjumis eärgi otsustati, kes rohkem karjub, see võidab. Veetse rikkamate bojaaride parlament, u 300 tähtsamat ja rikkamat novgorodlast. Isandate nõukogu valmsitas arutatavaid küsimusi ette. Nõukogu eesotsas oli Novgorodi peapiiskop, kõige suurema võimuga isik Novgorodis. Kui varem määrati Kiievi, siis 1156 hakati ise piiskopi valima. Sofia katedraalis hoiti kaubamõõtusi, kaalude algnäidiseid, pikkuste pulkasid. Vahel pidid välismaa
tuumik kaldus põhja poole tekkisid kaks eraldi võimukeskused: Kirde-Venemaa Vladimir-Suzdali vürstiriik, (Moskva linn tekkis ka) ja tugevnenud Novgorodi riik. o Novgorod oli esimene slaavlaste ja varjaagide tugipunkt. Seal kaubeldi läänemeresoomlaste metsaandidega, ning tõusti esile mõjuka kaupmeeskonnaga. Seal oli ebatüüpiline valitsemine linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukamad kaupmehed. Veetse valis vürsti, kes pidi neid kuulama, alluma ja pidi linnast väljas elama. Novgorod oli justkui kaubanduslik vabariik. DRUZIINA o Druziina oli vürsti võimu tagaja, ühises majapidamises, osales riigitöös. See oli justkui sõpruskond, mida juhtis Vürst. Vürst pidi ta eest hoolt kandma ja riituslikke pidustusi korraldama, et kinnitada kõiki nende sügavas sidemes. Druzinnikud pidid Vürsti austama, talle kuuletuma ning esindama
1237 tungisid venemaale monmgolite-tatarlaste h2stiorganiseeritud ja sõjakunstis vilunud väed.vastupanu neile ei suudetud osutada ja peagi nad olid vallutanud enamuse vürstiriike. Tänu neile langes venemaa mngolite tatarlaste riigi kuldhordi mõjusfääri. Erinevalt teistest vene vürstiriikidest kus kogu v6im oli kohaliku vürstikäed , paistis novgorod silma üsana demokraatliku valitsemis korraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosoleks ehk veetse mille osalesid m6jukamad linnakodanikud. 3
Monument "Tuhat aastat Venemaad" Asub samuti Kremli põhjaosas. See on valmistatud pronksist. Monumendil on 129 figuuri ning see kaalub 100 tonni. Püstitatud Aleksander II valitsusajal Venemaa tuhandeaastase ajaloo tähistamiseks (862.a. Rjurik). Monumendi autoriks oli kubermangu külakaupmehe poeg Mihhail Mikesin, kes oli äsja lõpetanud Peterburi Kunstide Akadeemia. Kujult meenutab monument kiriku või veetsekella (veetse - rahvakoosolek). Massiivsel graniitpostamendil asub 4,5m läbimõõduga pronksist riigiõun, millele on paigutatud risti hoidva ingli ja tema ees põlvitava, Venemaad sümboliseeriva naise kuju. Kera ümber olev skulptuurkompositsioon on jaotatud kuueks osaks ning iga grupi kesksel figuuril on oma sümboolne tähendus: * Rjurik - Vene riigi sünd (862), lõuna, näoga Kiievisse * Vladimir - Kiievi-Venemaa õitseng (ristimine,988) * Dimitri Donskoi - võitlus mongoli-tatari ikke vastu.
Makse koguti karusnahkade näol (oravad). Ladoga- II oluline keskus põhjas. Novgorodi veitse oli rahvakoosoleks, mis oma otsuseid aklamatsiooni ( ettepaneku heakskiitmine koosolijate poolehoiuhüüetega, ilma hääletamata) teel vastu võttis. Seal osales vaid Novgorodi (heakskiitmise) linna elanikkond, maal elavad inimesed ei saanud otsustada. Jõukas linn. Kutsutud vürst andis Novgorodile olulise eelise. Teised vürstid konkureerisid, kes saab Novgorodis vürstiks. Veetse valis possaadnike (sisuliselt linnapea) bojaaridest ning kõrgema aukandja (auelanik) linnas e tuhandik (?). Al 12.saj Novgorodi piiskop valiti veetse poolt (enam ei määranud Kiievi piiskopkond). Kirikujuht kuid ka esindusfunktsioon ja keskne roll ka ilmalikus valitsemises. U sama võisüsteemiga ka Pihkva. (pisut aristokraatlikum). Omavahel sama võimusüsteemiga ka Pihkva (pisut aristokraatlikum). Omavahel keerulised suhted Novgorodiga. Veetse olemas. Pihvka ka Leeduga seotud.
jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. ~1~ Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaja otsese demokraatia asemel tuldi siis välja esindusdemokraatia põhimõttega: kõigil kodanikel pole vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva
kes olid hivitatud uusasukate saabumisest nende hõredalt asustatud maadele. Kuna Vladimir- Suzdali vürstiriigis linnad ei omanud piisavalt majanduslikku võimu, siis kujunes riigis pikapeale monarhistlik valitsemisviis. Vladimir- Suzdali vürstiriik tõusis eriti esile Vladimir Monomahhi poja Juri ajal, kes vallutas ka Kiievi ja Novgorodi. Novgorod oli aga demokraatliku valitsemisviisiga. Kõrgeim võimukandja oli seal rahvakoosolek ehk veetse, kus otsused võeti vastu toetuskisa tugevuse põhjal. Seal valiti Novgorodi tähtsaim ametimees ehk possaadnik. Vürst oli valitav ja tema võim oli piiratud. Erandine terves Vana-Vene riigis valis veetse ka Novgorodi piiskopi, kellel oli tähtis roll ka ilmalikus elus. Mongolid olid Sise-Aasia steppide rändkarjakasvatajad. Nad jagunesid hõimudeks, mida juhtisid pealikud ehk khaanid. Lisaks olid ka ülikud ehk nojoonid. Hõimud sõdisid pidevalt, aga võimas
paljususele; n ühinemisvabadus, mis tähendab kodanike võimalust luua ühendusi seltsingutest erakondadeni; n kaasav kodakondsus: kõigi püsielanike võimalus kasutada kõiki demokraatlikke õigusi ja saada õiguste kasutamiseks koolitust ja julgustust. Demokraatia liike ® Otsene e. vahetu demokraatia - Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu ® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks ® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks
Skisma - kirikulõhe Parlament üleriigiline rahvaesindus Rekokista Pürenee poolsaare tagasivõitmine araablaste (muhameedlaste) käest Ministeriaal seisuste lisakiht, mis tekkis varakeskajal. Kuningat teenivad mittevabad mehed Paaz - rüütliõpilane Raad - omavalitsus Tsunft ühe ja sama eriala käsitööliste ühing ühes ja samas linnas Gild sinna kuulusid ühe linna käsitöötsunftid Skraa tsunfti põhikiri Hansaliit kaubalinnade liit Veetse - rahvakoosoleks Jarlõkk dokument, mis andis õiguse teistelt makse koguda, tõendab valitsemisõigust Opritsnia abinõude süsteem, mis on mõeldud keskvõimu kindlustamiseks Stooglav - Konkistadoor - hispaania ja portugali seikleja, kes osales XVI sajandil ameerika vallutamisel 1. Sõjaline tehnika? 2. maadeavastuste põhjused ja tagajärjed? 3. kuhu linnad tekkisid, asjaolud? 4. kuidas linna valitseti? 5. rae funktsioonid? 6. ristiusu kiriku kujunemine? 7
vasall feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma vastureformatsioon - usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks veedad muistsete aarjalaste pühad raamatud, loodud peaaegu tuhande aasta jooksul ja kirja pandud sanskriti keeles veetse rahvakoosolek Venemaal, kus otsustati tähtsamaid poliitilisi küsimusi venestamine venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks viiking Taani, Norra või Rootsi sõdalane 8. 11. sajandil viimne kohtupäev Jeesuse Kristuse üldine kohtumõistmine kõigi surnute üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale
vasall feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma vastureformatsioon - usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks veedad muistsete aarjalaste pühad raamatud, loodud peaaegu tuhande aasta jooksul ja kirja pandud sanskriti keeles veetse rahvakoosolek Venemaal, kus otsustati tähtsamaid poliitilisi küsimusi venestamine venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks viiking Taani, Norra või Rootsi sõdalane 8. 11. sajandil viimne kohtupäev Jeesuse Kristuse üldine kohtumõistmine kõigi surnute üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale
vasall feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma vastureformatsioon - usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks veedad muistsete aarjalaste pühad raamatud, loodud peaaegu tuhande aasta jooksul ja kirja pandud sanskriti keeles veetse rahvakoosolek Venemaal, kus otsustati tähtsamaid poliitilisi küsimusi venestamine venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks viiking Taani, Norra või Rootsi sõdalane 8. 11. sajandil viimne kohtupäev Jeesuse Kristuse üldine kohtumõistmine kõigi surnute üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale
siis tekitas see kodusõdasid. See viis killunemisele. Varsti oli vürst vaid valitsejanimetus, tegelikult kuulus võim osastisvürstidele. Vene tuumikala kujunes põhja, kus oli kaks tähtsamat võimukeskust : Vladimir-Suzdalimaa vürstiriik ja Novgorod. Vürsti peamise sõjalise ja kohustusliku võimu tagaja oli druziina. Novgorod oli ammune slaavlaste ja varjaagide tugipunkt, seal tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Vürst valiti ainult sõjamehe valitsemiseks. Võiti minema ajada, oli nagu kaubanduslik vabariik. Riigivõim kõrgkeskajal. Saksamaa Kõrgkeskajal oli Euroopa areng kiire. Uuendused põllumajanduses. Rahvastiku kiire kasv. Linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kujunes lõplikult välja feodaalkord. Mitmel pool tekkis tugev kuningavõim. Ristiusk ka Skandinaaviamaades. Ristisõjad islamiusuliste vastu.
a kui Viikingupeliku Rjuriku poeg Oleg vallutab uusi alasid juurde Kiievi ümbruses. Ristiusk võetakse seal vastu 988.a. Alates 11.saj oli Venemaa jagunenud mitmeteks vürstiriikideks- feodaalne killustatus. Tihti esinesid nende vahel sisetülid. Suurimad ja võimsamad neist olid Novgorod ja Moskva. Novgorod oli üks esimesi tekkinud linnu, seal arenesid jõudsalt käsitöö ja kaubandus- ühendus Lääne- Euroopaga. Novgorod paistis silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga- Veetse ehk rahvakoosolek. "koloniaalimpeerium", hansalinn. Moskvat mainiti esmakordselt 1147.a. 14.saj Vürst Ivan (I) Kalita võitis Kuldhordi poolehoiu- hakkas koguma makse kogu Venemaalt. Tõusis esile kavalusega, jättes osa rahasid endale. Tegi tatarlastega koostööd. Hiljem Ivan III purustas tatarlased ja ühendas venemaa, Novgorod oli siis suurim linn. Ivan (IV) Julm(1530-1584) 1547 vene tsaariks. Uus valitsuorgan- Valitud Raada. Saadikute maja. Maakogu. 1550a- "Tsaari Koodeks"
Otsuseid langetatakse häälteenamusega Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks Kaitstud inimõigused Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus Seaduslikkuse põhimõtte järgimine Sõltumatu kohus 67. Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Otsene e. vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu. Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele
XI. Saj. Ta suurendas riigia alasid Balti merest Musta mereni. 1030 vallutati Tarbatu linnus ja ehitati sinna oma kindlus. Ta laiendas diplomaatilisi sidemeid kaalutletud abielude kaudu. ,,Vene õigus'' seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. Xi sajandi kekspaigas oli Vene riik feodaalselt killustatud. Kirde Venemaal tekkis kaks oluslist võimukeskust Vladimir Suzdali vürstiriik (moskva) ja Novgorod. Novgorod omamoodi kaubanduslik vabariik: veetse, kaupmeeskond, vürst. Hansaliit. 13. Sajandil jõudsid Venemaale mongolid tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks. 18. Kõrgkeskaeg 11 13 sajand Euroopas algas kiire arengu periood. Selle põhjused olid: 1) suhteliselt soodne kliima 2) Feodaalne killustatus hakkas asenduma tsentlariseeritud riikidega 3) Viikingid võtsid vastu ristiusu ja seega röövretked vähenesid. Kõrgkeskaega iseloomustasid: 1) Konfliktid kiriku ja valitsejate vahel 2) Konflikt
välja. Antiikaegne arusaamine vabadusest oli teistsugune kui praegune. Praegu kaitseb vabadus inimest riigi eest, sisaldab põhilisi inimõigusi: sõna-, ühinemis-, usuvabadus, õigus erapooletule kohtumõistmisele. Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Antiikajal oli igal vabal mehel õigus võtta osa oma kodukoha valitsemisest, rahvakoosolekute võim oli piiramatu, üksikisiku õigusi ei kaitstud. Näiteks tegi rahvakoosolek otsuse hukata filosoof Sokrates. Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid
Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Timokraatia `varanduslik võim' Solon jagas kodanikud varanduse järgi 4 liiki. Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. [Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide
annaabi.ee 
