olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Sünteesiti esmakordselt 1874. aastal. Paul Hermann Müller avastas aastal 1939 selle intsektitsiidse toime. 1948. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind selle avastuse eest. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt kasutusele. 1962. aastal juhtis Rachel Carson tähelepanu DDT keskonnakahjulikule ja kantserogeensele toimele. Keemiliselt väga püsivad. Mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoonide töönduslikku tootmist reguleerib 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll. Tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoon lõhustab O3 molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 1 Cl on võimeline lõhkuma 10000-100000 O 3 molekuli. Osooni tekkimine ja kadumine toimub looduses ultraviolettkiirguse toimel. Osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja freoonid püsivad
- hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Võib lõppeda invaliidistumisega või surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane? - rasvade, õlide ja vaikude valmistamiseks - narkoosiks - külmetusmasinates - kahjurite tõrje - keemiline puhastus Millisel omadusel põhineb freoonide kasutamine? - madal keemistemperatuur st. veelduvad toatemperatuuril. - püsivad Kus freoone kasutati? - külmutusseadmetes Milles seisneb nende kahjulikkus? - Lidaan ja DDT Millised on pestitsiide omadused? - ei lahustu vees - valge kristalne aine - lahustuvad hästi org. lahustites - mürgine Pestitsiidide kahjulikkus. Mida kahjustavad? Kas kahjulikkus on pikemaajaline? - Toiduahelasse sattudes tekib mürgitus. Pestitsiidid on püsivad, nende kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist.
Enamlevinud termoplastsete polümeeride reoloogiliste omaduste võrdlus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid (thermoplastics) on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad on taaskasutatavad. Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena.
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt
1. tarbeplastid, konstruktsioonplastid, eriotstarbelised plastid 100% 2. madaltehnollogilised ja kõrgtehnoloogilised 0% 3. pakendiplastid, ehitsuplastid, autoplastid 0% Score: 10/10 4. Termoreaktiividele on iseloomulik, et nad... Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes purunevad sisepingete mõjul 0% 2. kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad 0% 3. kõvenevad keemilise reaktsiooni toimel üks kord ja pöördumatult 100% Score: 10/10 5. Kas polümeerid on absoluutselt kristallilised nagu metallid? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. jah, polümeerid koosnevad kristallidest 0% 2. ei, polümeerid ei ole perfektselt kristallilised vaid sisaldavad ka amorfset osa 100% Score: 10/10 6. Kristallisatsiooniaste mõjutab polümeeride füüsikalisi omadusi järgmiselt
2)Halog. füüsikalised om. Mõned on toatemp. gaasilised, enamik neist on vedelikud või tahked, on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus üpris suur, veest raskemad. Füsioloogilised om. Mürgised, kergesti lenduvad halog.ühen. narkootilise toimega, põhjustavad rakseid keksnärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, ka surmaga. 5)Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas. a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust, keemiliselt väga püsivad. Kasut. külmikutes soojust neelava ainena Atmosfääris tõusevad freoonid atm.kõrgematesse kihtidesse, kus jõuavad osoonikihini. See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut. kiiresti lagunema
surmaga. 7. Kus kasutatakse halogeenalkaane? Rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt. Materjalide lahustamiseks. Ühesõnaga lahustitena, kloroformi on kasutatud narkoosiks, tetrakloometaani tulekustutites, pestitsiite kasutatakse taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude tõrjeks; orgaanilise aine lähteained; keemiline puhastus. 8. Millistel omadustel põhineb freoonide kasutamine?- nad veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril. Rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Soojust neelav omadus 9. Kus freoone kasutati? Külmutusmasinates soojust neelava ainena 10. Millised on pestitsiitide omadused? Vees ei lahustu, lahustuvad rasvas. 11. Milles seisneb nende kahjulikus? Mida nad täpsemalt kahjustavad? Kas kahjulikkus on pikemaajaline?- nad lahustuvad rasvades, kahjustavad maksa ja kesknärvisüsteemi.
Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid, nagu näiteks deodorant, juukselakk), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides, plastide tootmisel jm. Freoonid
majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks komponent tulekustutites Pestitsiidid kahjurite tõrjeks Omadus - Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Kasutamine - Freoone kasutati kahjurite tõrjeks. Praegu kasutatakse neid külmikutes. Kahjulikkus õhku paisatud freoonid on kaua aega muutumatud. Osoonikihini jõudes lagunevad freoonid UV- kiirguse toimel radikaalideks, mis on katalüsaatoriks osoonikihi lagunemisprotsessis. Pestitsiidide omadused Lahustuvad hästi rasvades. Elusorganismidele mürgised. Kahjulikkus
Halogeeniühendid kui freoonid Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid keemiliselt väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad. Kõrgemates atmosfäärikihtides
Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H Summaarne valem: C4*H10 Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained) Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra
Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake; reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter; lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilne asendusreaktsioon: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit; lahkuv rühm eraldub elektrofiilina Halogeenid tehnikas ja keskkonnas Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro- kloroderivaadid · Veelduvad kõrgendatud rõhu all toatemperatuuril kergesti · keemiliselt väga püsivad · madal keemistemperatuur · kasutatakse:külmutusmasinates, aerosooliballoonides Pestitsiidid- on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid
Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on aga keemilised väga püsivad ained ja õhku paisatuna on kaua aega muutumatud, selle tõttu lõhuvad nad osoonikihti. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju:
omaduste võrdlus Karin Erimäe MT-3 Mis on reoloogia? Reoloogia on teadus deformatsiooniprotsessidest. Polümeeride reoloogias käsitletakse eelkõige sulapolümeeride voolamisest tingitud deformatsiooniprotsesse, kus mehaaniline energia hajub sisehõõrdumise tulemusena soojusena. Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis Korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevusest. Molaarmassi kasvades vähenevad polümeeri
+ - CH3CHBrCH3 + KCN CH3CHCH3 + KBr | CN + - CH3CHICH3 + NaOCH3 CH3CHCH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2CH3 CH3NH2Cl CH3:NH + HCl | | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks
CH3CHBrCH3 + KCN CH3CHCH3 + KBr | CN + - CH3CHICH3 + NaOCH3 CH3CHCH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2CH3 CH3NH2Cl CH3:NH + HCl | | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks.
inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse need sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks
soolestikus toidu käärimise tagajärjel o Üks paljudest kasvuhoonegaasidest. · Propaan C3H8 ja Butaan C4H10 o Vedelgaasi peamised koostisosad, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena o Veelduvad toatemperatuuril mõneatmosfäärilise rõhu all. o Vedelgaasi kasutatakse majapidamises ja mootorikütusena Alkaanid sisalduvad mitmesugustes naftasaadustes vedelkütustes (bensiin, petrool, diisel) ja määrdeõlides. Lisaks alkaanidele on neis teisigi süsivesinikke, tänapäeva vedelkütustele ja
reageerimisel. Peale polümeeri tekib veel mingi madalamolekulaarne aine (nt. H20). Homopolümeerid- -A-A-A- e elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad. Kopolümeerid- -A-B-A-B või - A-A-B-A-A-B-. Lineaarahelaga e. termoplastilised polümeerid. Need on termiliselt pööratavad klaasjast olekust tagasi voolavasse (elastsesse) olekusse. · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist. · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)- võrestikstruktuuriga polümeerid- ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult- ei pehmene ega sula kuumutamisel- lahustites ainult punduvad- jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri. Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud
maksimaalne kasutegur. Bioloogilist oksüdeerumist nimetatakse hingamiseks. 5. Orgaanilised ained põlevad auru olekus, segunenult õhu või hapnikuga. Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. 6. 7. Pürolüüsiks nimetatakse aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8. Freoonideks nimetatakse madala molekul massiga ehk väikese süsiniku attomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. 9. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. 10. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Hõrendavad osoonikihti. Vanu külmikuid ning aerosoolpurke ja ka patareisid ei tohi jätta vedelema väljametsa alla, majataha või kusagile laokile. Külmikud ja aerosoolid tuleks koguda kokku ning hävitada. 11
Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ja toksilised. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid ostutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. Freoonide tootmine algas 1931.aastal ja kasvas
täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Inimesed ise saavad lihtsalt osoonikihi jaoks ning ka enda jaoks head teha väga lihtsal moel. Peaksid kasutama vaid “osoonisõbralikke” tooteid. Vanad külmkapid tuleb viia ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. [10] 1.8 Freoonide kasutus Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhuall kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. [1] 1.9 Freoonide kahjulikkus Freoonide tootmine algas 1931.aastal ja kasvaspidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivatel looduslike osooniaukude laienemist. Uurimused näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see
· Loomadele kõige tuntum narkoosivahend on halotaan ??? CF3CHBrCl · Cl2 ? - värvuseta, kergesti lenduv vedelik, mida kasutatakse lahustina rasvadele ja vaikudele ning tulekustutusvahendites mittepõleva omaduse tõttu · + freoonid ja pestitsiidid (raamat lk 69 72) 8. Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks.
o Metaan moodustub ka inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel o Üks paljudest kasvuhoonegaasidest. · Propaan C3H8 ja Butaan C4H10 o Vedelgaasi peamised koostisosad, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena o Veelduvad toatemperatuuril mõneatmosfäärilise rõhu all. o Vedelgaasi kasutatakse majapidamises ja mootorikütusena Alkaanid sisalduvad mitmesugustes naftasaadustes vedelkütustes (bensiin, petrool, diisel) ja määrdeõlides. Lisaks alkaanidele on neis teisigi süsivesinikke, tänapäeva vedelkütustele ja määrdeõlidele lisatakse omaduste parandamiseks
Söögipiiritust ehk toidupiiritust kasutatakse toiduainete tööstuses.Tootmine suhkrut sisaldavate lahuste kääritamine. Eestis on Moe piiritustehas ja Rakvere piiritustehas. 80% etanoolist kasutatakse tehnilisteks vajadusteks. Kasutusalad: parfümeeriatööstuses- lahustina, kosmeetikas, meditsiinis, farmaatsias(ravimite tootmises) ja alkohoolsete jookide tootmiseks. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi
KUIDAS FREOONID OSALEVAD OSOONIKIHI KAHJUSTAMISES? CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesinikuaatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas
Destilleerimine Nafta destilleerimisega hakati tegelema 19 saj lõpus ja praegusele tehnoloogiale pandi alus 1920 a-il USA-s. Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Esmajärjekorras veelduvad kõrgema keemistemperatuuriga süsivesinikud. Destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · Gaasbensiin keemispiirkond 30.....90°C; · Bensiin keemispiirkond 40...200°C; · Ligroiin keemispiirkond 110...230°C; · Petrooleum keemispiirkond 140...300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse
+ - CH3CHBrCH3 + KCN CH3CHCH3 + KBr | CN + - CH3CHICH3 + NaOCH3 CH3CHCH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2CH3 CH3NH2Cl CH3:NH + HCl | | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks
hapnik. Fluori erakordse aktiivsuse tõttu vesi süttib tema toimel ning vee koostisesse kuuluv hapnik asendub fluoriga: 2H2O + 2F2 = 4HF + O2. Fluori sisaldavatest ainetest võib nimetada fluoroplasti (teflonit), mis on püsiv materjal hapete, aluste, oksüdeerijate ja teiste keemiliste ainete suhtes. Ta on fluori ja süsiniku ühend. Teflonpannil on võimalik valmistada toitu ilma rasvainet kasutamata. Freoonid on jahutusvahenditena kasutatavad kergesti veelduvad fluori sisaldavad gaasilised ained. Samal ajal kui vaba fluor on keemiliselt erakordselt aktiivne, on tema ühendid enamuses väheaktiivsed. Keemilise aktiivsuse tõttu esinevad halogeenid looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniididena. Fluor ja kloor on loodudes keskmiselt levinud elemendid, broom ja jood esinevad hajutatult ega moodusta iseseisvaid looduslikke ühendeid. Kloori leidub kivisoolana NaCl kujul maapõues ja merevees. Bromiidid esinevad looduses koos kloriididega
- heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid - lineaarne - hargnev - ruumiline 62. Mis on plastid? Plastides kasutatavad lisa- ja abiained? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. 63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid? • Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid?
Alusta esimesest korrusest. Selle korruse temperatuur on valitud nii, et osa kõrgel temperatuuril aurustuvaid komponente veeldub ja voolab kolonnist välja läbi esimese külgtoru. See on kõige kõrgema keemistemperatuuriga fraktsioon, mis laborikatses saadi kõige viimasena. Statiivis täitis see eelviimase katseklaasi. 126.Mis juhtub kolonni teisel korrusel? Need süsivesinikud, mille keemistemperatuur on kõrgem kui selle korruse temperatuur veelduvad ja valguvad kolonnist välja teise külgtoru kaudu. See on järgmine fraktsioon, mis laborikatses täitis statiivis paremalt kolmandat katseklaasi. Vaatle korrusel toimuvat lähemalt, kasutades jällegi hiireklõpsusid suurendusklaasil. 127.Kolonni kolmas korrus on jällegi erineva, alumistest korrustest madalama temperatuuriga. Süsivesinikud, mille keemistemperatuur on kõrgem kui selle korruse temperatuur, veelduvad ja valguvad kolonni külgtoru kaudu välja
sidemega. ---- xxxx ---- xxxx ---- xxxx ---- - pook ahelaga, on hargnenud ahelaga polümeer, mille peaahel koosneb üht tüüpi, kõrvalahel teist tüüpi meeridest. ---------------------------- xxx xxx xxx Polümeeri reaktsioon temperatuuri muutusele oleneb makromolekuli dimensionaalsusest. Selle järgi liigitatakse polümeerid: · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri Heige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11
· Et keetmisel koor ei puruneks · Munavalge vahustub kergemini Eeltöötlemine · Kontrolli värskust (10%soolvees) Värske põhjas külili, poolvärskel tömp ots ülal, vana tõuseb pinnale · Pese (koorel tervist ohustav salmonella) · Vajadusel löö munad katki (5 kaupa) · Vajadusel klopi lahti · Vajadusel vahusta munavalged (toatemperatuur) Nõud kuivad (soovitatavalt klaas või roostevaba metall) Ära vahusta üle (veelduvad) Valge hulka ei tohi sattuda munakollast Keedetud muna · Keedetud muna Võetakse toatemperatuuril 1 1,5 tundi enne keetmist Keeva vette TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Vedel muna 2,5 3 min. Poolvedel 3-5 min. Kõva 6-7 min. Võileivamuna 8 min. Salati ja täidetud muna 10 min. · Kooreta keedetud muna e.poseeritud muna Keeduveel äädikat, soola Vesi ei tohi mulinal keeda Kodune ülesanne
õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis - temperatuuriga. Agregaatoleku muutmiseks kuluv energia saab sulav aine übritsevast keskkonnast soojusena. Korrapäratu ehitusega ehk amorfseil ainetel (näiteks klaasil, pigil ja vaigul) kindlat sulamistemperatuuri ei ole, need pehmenevad ja veelduvad järk - järgult. Kristalliseerumine on aine siirdumine mittekristallilisest olekust kristallilisse olekusse. Kristallid võivad tekkida vedeliku jahtudes allapoole tahkumistemperatuuri, küllastunud lahuse jahtudes või aurustudes, auru kondenseerudes (näiteks veeauru kondenseerudes tekivad lume - ja jääkristallid ja korrapäratu ehitus) amorfsete ainete kauase seismise tagajärjel näiteks klaas kristalliseerub pika aja jooksul ).
(Fluorchlorkohlen Wasserstuffe) avastati 1930 aasta paiku. Thomas Midgley lõi siis General Motors'i laboratooriumis paljulubava gaasi, mida ta kohe avalikkusele demonstreeris. Ta hingas seda sisse ja suunas seda küünlaleegi kohale. Täiesti ohutu ja kahjutu . " (Veismann 1992, lk. 5). üldnimetust freoonid hakks kõigi klorofluorosüsinike kohta kasutama firma "Du Pont". "Freoonid on vees lahustumatud mittemürgised ja mittepõlevad kergesti veelduvad gaasilised või veelduvad klorofluoroalkaanid. " (ENE nr 3 ,1988, lk. 67). Tavaelus ei reageeri nad ühegi ettejuhtuva ainega , vaid käituvad inertsetena. H.Kariku(1993) andmeil tekitasid nad revolutsiooni külmikute tootmisel ja uue tooteliigi - aerosoolpreparaatide välja töötamisel. "Argielus kasutatakse freoone desodorantide , parfüümide ,värvide ,lakkide, ravimite aerosooltooteis ning tulekustutites." (Karik 1993, lk. 47) Argielus kasutatakse freoone veel külmutusagendina külmutusseadmeis ja
Eluiga atmosfääris ~10 a; On maagaasi peamine component: 60-90%; Omadused: Värvitu gaas Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik. Lämmatav gaas; Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Omadused: inertsed, kergesti veelduvad, tuleohutud ja omavad suht suurt aururõhku. Kasutamine: kasutati varem külmutusseadmetes. Ohtlikkus: Suure lekkevõimega, lõhnata. kahjustavad osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti. Transport: müümine, tootmine, eksportimine ja importimine illegaalne. 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Omadused: värvuseta ja väga mürgine, mädamuna lõhnaga.
Tekib looduses bakterite anaeroobsel elutegevusel. Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides (kasvuhoonegaas); Eluiga atmosfääris ~10 a; On maagaasi peamine komponent 60-90%; Omadused: Värvitu gaas Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik. Lämmatav gaas; *Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 34. Freoonid, keemilised omadused *inertsed, kergesti veelduvad, tuleohutud ja omavad suht suurt aururõhku. *Suure lekkevõimega, lõhnata. *Kahjustavad osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti. *kasutati varem külmutusseadmetes. Praegu on nende müümine, tootmine, eksportimine ja impostimine illegaalne. 35. Väävelvesinik- keemilised omadused *Värvuseta ja väga mürgine, mädamuna lõhnaga. *kui kontsentratsioon on üle 1000ppm, seiskub inimese hingamine. Kontsentratsioonil 800ppm saabub 50% inimestest surm 5 minuti jooksul
Nime saanud sellest, et talad seisavad üksteise kõrval nagu sõdurid. 42. Kuidas mõjutab vesi vundamendisüvendit? · Vee maht suureneb külmudes 9%, seetõttu suureneb ka pinnasemaht ja põhjustab nn. Külmakerkeid · Pinnase paisumine jäätumisel 3-4% · Jäätumisel võivad tekkida jääläätsed · Vesi võib koguneda läätsedesse vee osmootilise rõhu tõttu Vundamendisüvendisse kogunevat vett tuleb vältida, kuna savid ning savisid sisaldavad mullad leonduvad ehk veelduvad vee toimel ning nende kandevõime kahaneb märgatavalt. Allapoole pinnasevett rajatud ehitussüvenditest tuleb vesi vundamentide rajamise ajaks eemaldada. Vee eemaldamine peab toimuma selliselt, et kaeviku põhjas vundamentide alla jääva pinnase omadused ei halveneks ega toimuks pinnase hüdraulilist purunemist. Vee pumpamine otseselt kaeviku põhjast tekitab ülespoole suunatud veevoolu ja sellega efektiivpingete vähenemise. Piisavalt suure hüdraulilise gradiendi korra pinnas veeldub
Lasti kompressor imeb auru jahutatavast tankist, surub selle kokku ja suunab lastikondensaatorisse. Auru kondenseerumisel tekib soojust, mis tõstab kondensaatori temperatuuri. Niipea aga, kui temperatuur kondensaatoris tõuseb, avaneb paisuventiil ja kondensaatorisse satub rohkem vedelat külmutusagensit, mis aurustudes jahutab kondensaatorit. Lastikondensaatorist imeb külmutusagensi aurud külmutusagensi kompressor, surub need kokku ja suunab külmutusagensi kondensaatorisse, kus need veelduvad. Veeldatud külmutusagens juhitakse külmutusagensi tanki. Külmutusagensi jahutamiseks kasutatakse merevett. Kaskaadseade võimaldab kasutada üht ja sama külmutusagensi kõikide lastide veeldamiseks. See on tema eelis kaheastmelise seadme ees. Seadme konstrueerimisel on ainukeseks muutuvaks suuruseks külmutusagensi jahutamiseks kasutatava merevee temperatuur. Teades laeva sõidurajooni, on kerge ette näha, milline võib olla jahutusvee temperatuur
Munavalge vahustub paremini, kui sellele lisada pisut soola, suhkrut või hapet. Arvestada on vaja järgmisi soovitusi: 1. Vahustamisel kasutatavad nõud ja mikser peavad olema puhtad ja kuivad. 2. Mune ei tohi vahustada alumiiniumnõus. Alumiiniumnõu muudab munavalge värvi - valge värvus muutub halliks. 3. Munavalgeid ei tohi ülevahustada. Siis muutuvad munavalged uuesti vedelaks (munavalged veelduvad). 4. Vahustatavasse munavalgesse ei tohi sattuda munakollast. See takistab tihke vahu tekkimist. Koorega keedetud munad. Toasoojad munad asetatakse ettevaatlikult keevasse vette ja keedetakse vajalik aeg. Vaata tabel 7.2. Tabel 7.2. Koorega keedetud munad Muna keetmise aeg Muna sisu kirjeldus Serveerimine Vedel muna - 2-3 min Munavalge on kergelt Suupistena kalgendunud, munakollane ei ole
annaabi.ee 
