Halogeeniühendite
kahjulikkus
Halogeeniühendid
on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on
seotud halogeeni(Br,Cl,F,I) aatomi või aatomitega. Süsiniku aatomi vesinik on asendatud halogeeni aatomiga. Asendusrühmana nimetame me
halogeene fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Nimetamine on sarnane
hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele.
Halogeeniühendid
ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele
võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega.
Kõik
halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised.
Halogeeniaurud on
terava
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jessuu
Õppematerjali autor
Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ja toksilised. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freooni
Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · . Füüsikalised omadused Olek toatemperatuuril: enamus vedelad; mõned lühikeseahelalised on gaasid (klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad osoonikihti. Lahustuvus vees: kuna peaaegu puudub vastastikmõju veega, on lahustuvus väga väike (praktiliselt ei lahustu). Hüdrofoobsed; ei moodusta vesiniksidemeid. Kasutusel orgaaniliste lahustitena.
HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3CH2Cl , kus + on elektrofiilsus
HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3CH2Cl , kus + on elektro
KUIDAS FREOONID OSALEVAD OSOONIKIHI KAHJUSTAMISES? CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesinikuaatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radi
FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osooniki
· astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle. Kuna halogeeniühendid reageerivad väga hästi on nad asendamatud paljude ainete valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt vähe küll aga lahustavad nad väga hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Tänu sellele kasutatakse neid rasvade, õlide, vaikude jt materjalide lahustamiseks. Peamiselt kasutatakse fluor- ja kloroorgaanilisi ühendeid, sest broomi ja joodi ühendid on kallimad ja ka toksilisemad.
alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulitega (alkaanid veega ei segune ega märgu). Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Olek - tahke, gaas, vedelik; veest väiksema tihedusega (kergem veest). Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime (mürgine;tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!) 3. Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel. Vedel halogeeniühend + vesi kihistub kiiresti (alumine kiht on halogeeniühendi kiht); teised vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid