Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viskoossus, aktiveerimisenergia, 2594, 0031, 0033, 2566, glütseriin, vahemaa, 2547, 2274, 0032, materjaliteaduse, õppetool, üliõpilase, eesnimi, viskosimeeter, sulgurid, puhastada, seintele, jääks, mantel, reguleeritud, vedelikus, termostaadis, stopperi, langeva, katseandmed, 3555, 2044, käsiraamatus, temperatuuridel, kasutan, 2438, graafikudTeooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket.
Seade on ette valmistatud, ning kuul nr. 4 glütseriini sisse pandus. Edasi jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on 0,10. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine. Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid EA = Ae RT ln = ln A + EA/RT. t -t x = 1 + ( 2 - 1 ) x 1 t2 - tx = k (1 - 2) t Katsetulemused
toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli
17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2)g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1- 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket.
Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,1°. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundit. Kuul nr 4. Kuuli konstant K = 1,181634 kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3
Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel.
wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket.
Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mōjuva takistava jōu määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jōud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1- )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus,
Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KAISA RAHUOJA KATB - 41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 6.03.11 Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Katse käik: Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kuul nr 4 Kuuli konstant k =1,181634 kuuli tihedus 1 =8,150 g/cm3
aktiveerimisenergia. Töö käik Viskosimeeter on ühendatud termostaadiga, millega reguleeritakse temperatuuri. Katset võb alustada 10-15 minuti järel, mil temperatuur vedelikus(viskosimeetris) ühtlustunud. Seejärel pööratakse viskosimeetrit ja mõõdetakse aeg, mil kuulike läbib kriipsukestega tähistatud vahemaa. Tehakse 3-5 mõõtmist ja arvutatakse nende keskmine. Seejärel temperatuuri tõstetakse ja katset korratakse mitme erineva temperatuuri juures. Valemid Vedeliku viskoossus : , kus on kuuli tihedus ja on vedeliku tihedus. Katsetulemused Jrk. Temp(°C) Vedeliku Vedeliku tihedus viskoossus 1 2 3 Keskmine 1 25 61,5 62,0 63,0 62,2 1,25705 506,6
0,003246 5,639046 1/T 0,003193 5,31409 k= 6587,401 T,K Ea ln 24,3 297,45 9043,076 6,41705 30 303,15 8166,861 6,000644 34,9 308,05 7372,768 5,639046 40 313,15 6648,799 5,31409 7 Vedeliku 6,5 viskoossus 6 mPas ln 5,5 741.7347616 5 331.5770293 4,5 172.5752824 4 88.78246991 0,00315 0,0032 0,00325 0,0033 0,00335 0,0034 1/T 14 316 033 0,00335 0,0034 Potentsiaalide vahe Elektroodide vaheline Piirpinna Elektroforeesi elektroodidel U kaugus L edasinihkumine aeg t
d x kus - soojusjuhtivustegur, dT/dx - temperatuurigradient. Soojusjuhtivustegur avaldub i k 8R 1/2 _= T , (13) 3 d2 µ 3 kus i - molekulide vabadusastmete arv. Oluline meeles pidada - soojusjuhtivustegur on võrdeline ruutjuurega temperatuurist ega olene rõhust. Fourier' valem kehtib ka vedelike ja tahkete kehade puhul. (3) Sisehõõrdumine e. viskoossus. Ülekanduvaks substantsiks on impulss. Gaasi laminaarsel voolamisel tekib gaasikihtide vahel sise-hõõrdejõud, mis avaldub Newtoni valemiga du F = dS , (14) d x kus - sisehõõrdetegur e. dünaamiline viskoossus, du/dx - kiiruse gradient. Sisehõõrdetegur avaldub 2 m R = T 1/2 . (15) 3 d2 µ
Seos sulamis- ja keemistemperatuuridega. Mida tugevamad on molekulidevahelised jõud, seda kõrgemad on ainete sulamis- ja keemistäpid. Kõrgema molekulmassiga ainetel on kõrgemad sulamis- ja keemistäpid. Sarnaste piklike ja polaarsete molekulide vahel on tõmbejõud suuremad. Vesinikside esineb molekulide vahel, milles ühes esineb N, O või F aatom ja teises esineb vesinik, soovitatavalt seotud elektronegatiivse aatomiga (samuti eeskätt N, O, F). Vedeliku viskoossus – takistus voolamise vastu: viskoossed vedelikud voolavad aeglasemalt; molekulide vahel on tugevam vastastiktoime. Nt vesi on viskoossem kui benseen sest moodustab vesiniksidemeid. Pindpinevus – molekulidevahelised jõud püüavad tõmmata pinnal olevaid molekule vedeliku sisemuse poole Vesi märgab pindu: moodustab vesiniksidemeid pinna molekulidega. Märgamine peenikestes torudes toob kaasa kapillaartõusu. Adhesioonijõud on jõud mis seovad ainet pinnaga. Jõud sama aine
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
AERODÜNAAMILINE TÕSTEJÕUD: lennukid püsivad õhus selle tõttu. Kasulik jõud, mis tõstab nt tuulelohe üles. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohalmadalam õhurõhk kui tiiva - alusel pinnal. 24. SISEHÕÕRDEJÕUD. VISKOOSSUS. LAMINAARNE JA TURBULENTNE VOOLAMINE. REYNOLDSI ARV. STOKESI SEADUS. NEWTONI VALEM SUURTE KIIRUSTE JAOKS. Vedeliku- või gaasikihte saab üksteise suhtes liikuma panna kui tahes väikese jõu abil. Kuid niipea, kui üks vedeliku või gaasikiht hakkab teise suhtes liikuma lõpliku kiirusega, tekivad nende kokkupuutepinnal tangentsiaaljõud, mis takistavad kihtide liikumist teineteise suhtes. Neid jõude nimetatakse sisehõõrdejõududeks
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem
Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Põhilised makroskoopilisel tasemel jälgitavad omadused on värv, vorm ja suurus. Lisaks on tuvastatavad ka aine olek (tahke, vedelik, gaas), viskoossus (kui aine olek tingib) ning aine tiheduse sõltuvus keskkonnateguritest. N: raua roostetamine, mee viskoossuse muutumine temperatuuri kõikumisel, vee ruumala suurenemine jäätumisel Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine (teke, katkemine) jms. N: oksüdatsiooniastme muutus, molekuli ehitus 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1) Probleemi püstitamine. 2) Taustinformatsiooni/andmete kogumine.
2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirj gaasina eralduva aine valemi järele nool üles ja sademena eralduva aine järele nool alla. Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel. printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind,
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
..4,0 -161,5 Etaan 3,0...12,5 -88,3 Propaan -104 2,2...9,5 -42,1 Butaan -60 1,9...8,5 -0,5 Bensiin <- 40 1,4...7,6 7 Diislikütus 56...80 0,6...6,5 Vedellaste iseloomustab ka viskoossus, mis eelkõige mõjutab vedellastide pumbatavust. Kui kahe vedelikupinna vahekaugus on dx ja nende pindade kiiruste vahe dv, siis pinnal A väljendub laminaarset liikumist alalhoidva jõu suurus valemiga dv F = A . dx Jõu F väärtus on iga vedeliku jaoks isesugune ja seda nimetatakse dünaamiliseks viskoossuseks. Dünaamiline viskoossus sõltub vedeliku molekulide koostisest ja temperatuurist. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ja vedeliku voolamiskiirus kasvab
"). Dünaamikas uuritakse just liikumise põhjusi (otsitakse vastust küsimusele "miks?"). Staatika vaatleb kehade suhtelise paigalseisu tingimusi. 3.2. Punktmassi kinemaatika. Kiirus, kiirendus. Kui punktmass läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused, siis nimetatakse liikumist ühtlaseks. Ühtlase liikumise kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Kui keha ajavahemiku t jooksul läbib vahemaa s, siis kiirus avaldub: s v= . (2.1) t 1 Liikumist iseloomustab peale kiiruse arvväärtuse ka siht ja suund ruumis. Sirgjoonelisel
s.t. et ka gaasidel on sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelikud - ained, mis voolavad raskujõu mõjul. Temperatuuri tõstmisel hakkavad vedeliku osakesed kiiremini liikuma ja nende tõukejõud ületavad tõmbejõud, mistõttu osa neist väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju
Vedelikud Vedelikud on ained, mis omandavad raskusjõu mõjul voolavuse. Vedelikus on molekulide vaba liikumine molekulidevaheliste jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Vedelikud omandavad raskusjõu mõjul voolavuse. Voolavus - vedelike omadus muuta oma väliskuju (võtta anuma kuju), tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Raskusjõu mõjul toimub molekulide suunatud liikumine. Viskoossus (dünaamiline viskoossus µ, kg/(m . s) ehk Pa . s; 1P [puaas] = 0,1 Pa . s) on vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist. Kui vedelik, mille dünaamiline viskoossus on 1 Pa·s, pannakse kahe paralleelse plaadi vahele ja ühte plaati nihutatakse jõuga 1Pa, liigub see plaat 1 sekundi jooksul sellise teepikkuse võrra, mis on võrdne vedelikukihi paksusega. Dünaamilise viskoossuse pöördväärtus on voolavus. Mida väiksem viskoossus, seda voolavam on vedelik
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaa
Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev bipolümeer: kui turgor läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis sadeneb lahusest välja ja vastupidi, rõhu liigsel alanemisel tärkil hüdrolüüsitakse suhkruks. 150. Nernsti tasakaaluline potentsiaal: elkem potents erinevus kahel pool rakumemb. Tüüp tasak r.mem: 0,1-0,2V. 151. Voolamine – peamine trasnport, 1/η, η-viskoossus. Süstoolne/ diastoolne. 80- 130. 152. Viskoossus isel sisehõõrdumist. Pa*s. Põhjustaud molekulide tõmbejõududest, väheneb T* langusel eksponentsiaalselt. Gaasidel suureneb. Ei sõltu gaasi rõhust. (tihedus kasvab, kuid vaba tee kahaneb). 153. Aasta keskmisena Maa igale ruutmeetrile 342W päikest. Maa peegeldusvõime e albeedo 0,3. AGA maa kiirgusbilanss nullis, lahkuva kiirguse kvaliteet on langenud, (tarbime energia kvaliteeti, mitte energiat). FS kasut 0,025%. ülejäänd neeldub nt
pinnase - osake adsorbunud vesi difusioonivesi vaba vesi Joonis 2.2 V ee esinem isvorm id pinnases Saueosakese pinnale tõmbuvad ka poorivees olevad katioonid, mis omakorda seovad vee molekule. Seega ümbritseb saueosakesi risti selle pinnaga orienteeritud molekulidega veekile. Vahetult osakese pinnal olev veekiht on seotud eriti tugevalt. Seda nimetatakse adsorbunud veeks. Adsorbunud vee viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee viskoossusest ja risti osakese pinnaga on see lähedane tahkele ainele. Tema keemistäpp on ~200° C ja külmumistäpp 78° C. Adsorbunud vee kohta ei kehti hüdraulika seadused. Selle mehhaaniline eemaldamine osakese pinnalt on võimalik ainult väga suure pinge korral üle 10 MPa ja ka siis mitte täielikult. Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å.
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
Voolavus – muudab kuju, pidev molekulide ümberpaiknemine soojusliikumise tagajärjel Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt Ei pruugi seguneda omavahel Vähe kokkusurutavad, molekule pole võimalik kokku suruda Molekulide kaugused aines on võrreldavad molekulide mõõtmetega Eristatav nn lähistruktuur – korrapärane ehitusega molekulirühmad Temperatuur tõuseb, soojusliikumine intensiivistub 46. Viskoossus. Viskoossus – vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud kehade liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Viskoossuseks nim takistust voolamisel st mida väiksem, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt. Määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. 47. Pindpinevus. Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra.
moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Vedelike takistus voolamisel (mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). 46. Pindpinevus. Energiahulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine). 47
(vesiniku aatom) positiivset. Seetõttu nakkub vee molekul saueosakese pinnale positiivse otsaga (joon 2.2). Saueosakese pinnale tõmbuvad ka poorivees olevad katioonid, mis omakorda seovad vee molekule. Seega ümbritseb saueosakesi risti selle pinnaga orienteeritud molekulidega veekile. Vahetult osakese pinnal olev veekiht on seotud eriti tugevalt. Seda nimetatakse 9 adsorbunud veeks. Adsorbunud vee viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee viskoossusest ja risti osakese pinnaga on see lähedane tahkele ainele. Tema keemistäpp on ~200° C ja külmumistäpp 78° C. Adsorbunud vee kohta ei kehti hüdraulika seadused. Selle mehhaaniline eemaldamine osakese pinnalt on võimalik ainult väga suure pinge korral üle 10 MPa ja ka siis mitte täielikult. Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å.
Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; saadakse gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel või lahustamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes, määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
annaabi.ee 
