Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika spikker mõistetega (0)

1 Hindamata
Punktid
Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja
Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku
puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset
magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja
suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust
Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor
puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme
ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond
ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad,
erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere’i seadus-juhtmele mõjuv jõud
sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning
magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel-
kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu
suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga
all väljasir pöial näitab juhtmele mõjuva F suunda.1tesla-selline magvälja
tugevus, mille korral 1m juhtmele 1A tugevuse voolu korral mõjub jõud 1N
Kruvi reegel-kui parempoolse kruvi kulgemise suunaks on elvoolu suund,
siis kruvipea pöörlemise suunaks on magvälja suundInklinatsioon-näitab
nurka maa tasapinna suhtesDeklinatsioon-näitab nurka geog põhjapooluse
ja mag lõunapooluse vahelLorentzi jõud-kui vasak käsi asetada nii, et välja-
sirutatud sõrmed näitavad pos. Osakesteliikumiskiirust, magnetväli B on
suunatud peopessa, siis 90C all väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva
Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud
aines suurem magjõust vaakumis (jõud aines/jõud vaakumisF0)Ferromagneetik-
aine, mis tugevdab palju kordi magnetväljasid ja magneetub kergesti (Fe ja
kroom)Paramagneetik-aine, mis õige vähe magneetub ja õige pisut tugevdab
magnetvälja (AL ja volfram )Diamagneetik-aine, mis nõrgendab magnetväljasid
ja peaaegu ei magneetu (vask ja kuld )Magneetiline infosalvestus-perioodiliselt
tekitatakse domeene ja hiljem loetakse neid (kassett)
Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja
Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku
puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset
magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja
suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust
Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor
puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme
ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond
ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad,
erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere’i seadus-juhtmele mõjuv jõud
sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning
magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel-
kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu
suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga
all väljasir pöial näitab juhtmele mõjuva F suunda.1tesla-selline magvälja
tugevus, mille korral 1m juhtmele 1A tugevuse voolu korral mõjub jõud 1N
Kruvi reegel-kui parempoolse kruvi kulgemise suunaks on elvoolu suund,
siis kruvipea pöörlemise suunaks on magvälja suundInklinatsioon-näitab
nurka maa tasapinna suhtesDeklinatsioon-näitab nurka geog põhjapooluse
ja mag lõunapooluse vahelLorentzi jõud-kui vasak käsi asetada nii, et välja-
sirutatud sõrmed näitavad pos. Osakesteliikumiskiirust, magnetväli B on
suunatud peopessa, siis 90C all väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva
Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud
aines suurem magjõust vaakumis (jõud aines/jõud vaakumisF0)Ferromagneetik-
aine, mis tugevdab palju kordi magnetväljasid ja magneetub kergesti (Fe ja
kroom)Paramagneetik-aine, mis õige vähe magneetub ja õige pisut tugevdab
magnetvälja (AL ja volfram)Diamagneetik-aine, mis nõrgendab magnetväljasid
ja peaaegu ei magneetu (vask ja kuld)Magneetiline infosalvestus-perioodiliselt
tekitatakse domeene ja hiljem loetakse neid (kassett)
Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja
Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku
puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset
magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja
suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust
Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor
puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme
ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond
ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad,
erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere’i seadus-juhtmele mõjuv jõud
sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning
magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel-
kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu
suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga
all väljasir pöial näitab juhtmele mõjuva F suunda.1tesla-selline magvälja
tugevus, mille korral 1m juhtmele 1A tugevuse voolu korral mõjub jõud 1N
Kruvi reegel-kui parempoolse kruvi kulgemise suunaks on elvoolu suund,
siis kruvipea pöörlemise suunaks on magvälja suundInklinatsioon-näitab
nurka maa tasapinna suhtesDeklinatsioon-näitab nurka geog põhjapooluse
ja mag lõunapooluse vahelLorentzi jõud-kui vasak käsi asetada nii, et välja-
sirutatud sõrmed näitavad pos. Osakesteliikumiskiirust, magnetväli B on
suunatud peopessa, siis 90C all väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva
Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud
aines suurem magjõust vaakumis (jõud aines/jõud vaakumisF0)Ferromagneetik-
aine, mis tugevdab palju kordi magnetväljasid ja magneetub kergesti (Fe ja
kroom)Paramagneetik-aine, mis õige vähe magneetub ja õige pisut tugevdab
magnetvälja (AL ja volfram)Diamagneetik-aine, mis nõrgendab magnetväljasid
ja peaaegu ei magneetu (vask ja kuld)Magneetiline infosalvestus-perioodiliselt
tekitatakse domeene ja hiljem loetakse neid (kassett)
Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja
Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku
puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset
magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja
suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust
Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor
puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme
ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond
ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad,
erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere’i seadus-juhtmele mõjuv jõud
sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning
magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel-
kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu
suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga
all väljasir pöial näitab juhtmele mõjuva F suunda.1tesla-selline magvälja
tugevus, mille korral 1m juhtmele 1A tugevuse voolu korral mõjub jõud 1N
Kruvi reegel-kui parempoolse kruvi kulgemise suunaks on elvoolu suund,
siis kruvipea pöörlemise suunaks on magvälja suundInklinatsioon-näitab
nurka maa tasapinna suhtesDeklinatsioon-näitab nurka geog põhjapooluse
ja mag lõunapooluse vahelLorentzi jõud-kui vasak käsi asetada nii, et välja-
sirutatud sõrmed näitavad pos. Osakesteliikumiskiirust, magnetväli B on
suunatud peopessa, siis 90C all väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva
Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud
aines suurem magjõust vaakumis (jõud aines/jõud vaakumisF0)Ferromagneetik-
aine, mis tugevdab palju kordi magnetväljasid ja magneetub kergesti (Fe ja
kroom)Paramagneetik-aine, mis õige vähe magneetub ja õige pisut tugevdab
magnetvälja (AL ja volfram)Diamagneetik-aine, mis nõrgendab magnetväljasid
ja peaaegu ei magneetu (vask ja kuld)Magneetiline infosalvestus-perioodiliselt
tekitatakse domeene ja hiljem loetakse neid (kassett)
Füüsika spikker mõistetega #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SuperJouJou Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Magnetism
3
doc

Magnetism

F=B*I*l*sin? 4. MAGNETISM Magnetväli on liikuvte laetud kehade vahel mõjuv väli. Püsimagnet omab magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel. Magneetumine on nähtus, mille korral hakkab aine magnetvälja paigutamisel tekitama ise magnetvälja. Magnetnõel on väike pöördumisvõimeline püsimagnet. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel on risti juhtme ja tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. Ampe´re´i seadus Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel Ampe´re avastas: · Parallelsete juhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõudu pole · Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. · Jõud on alati risti juhtmelõiguga,

Füüsika
Magnetism
1
doc

Magnetism

Füüsika KT Püsimagnet- Keha, mis omab iseseisvat magnetvälja, ka elektrivoolu puudumisel Magnetväli-Liikuvate laetud kehade vahel mõjuvat jõuvälja Magnetvälja suund- Kui parema keerlemiskruvi kulgemisel suund ühtib el. Voolu suunaga Magneetumine- Mingi aine muutumine püsimagnetiks Domeen-Iseenesliku magneetumise piirkond Demagneetumine-Mingi aine magnetvälja kadumine Magnetvälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutuja suunaline Solenoid- Rõngasse keritud juhe, mis tekitab pöörismagnetvälja Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A Lorentzi jõud- kui vasak käsi asetada nii, et välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumissuunda ja magneti induktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90° all välja sirutatud pöial näitab osakesele mõjuvat lorent

Füüsika
Maa magnetväli
4
pdf

Maa magnetväli

Füüsika
Magnetvälja ja füüsika mõisted
4
pdf

Magnetvälja ja füüsika mõisted

Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli ­ elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust ­ N ja S Spinn ­ füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui paralleelsetes

Füüsika
Magnetism
1
doc

Magnetism

Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli.Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja:*+ v=0 tekib ainult elektriväli. *+ v=const; a=0 (alalisvool) tekivad: muutumatu elektriväli ja muutumatu magnetväli. *+ a=muutub tekib elektromagnetlaine (muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli). Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagnetite väli on seotud aines olevate elektronide magnetväljaga.(spinniga)Spinn ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust ­ põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.1820. avastati, et juhet läbib elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Taani teadlane H. Ch. Oersted.Samal aas

Füüsika
Magnetism
26
ppt

Magnetism

Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mi

Füüsika
Magnetism
8
docx

Magnetism

MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Vooluga j

Füüsika
Magnetism - magnetvälja konspekt
4
docx

Magnetism - magnetvälja konspekt

Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.

Elektrotehnika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun