Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Varude arvestamise meetodite näiteid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jääk, fifo, lõppjääk, ostud, 1390, soetusmaksumus, müügitulu, rentaablus, algjääk, 2450, arvestussüsteem, 4200, 1330, 1304, soetusmaksumuses, xxxx, 36000, kaubakulu, 40000, ühikud, 3560, 3500, kaubavaru, algvaru, 3080, 30000, 2950, 2220, 2150, 3150, 6400, hinnas, tehingud, 42000, jääkaru, majandustehingud, eeldusel, kantav, karuott, 24500Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10
1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9.märts Ost 10 54 23
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne.
(Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka 9 bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne. 2.1. Põhitegevuse eelarved 2.1.1. Müügiplaan Müügieelarve (sales budget) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalises kui ka mitterahalistes mõõdikutes. Müügieelarves esitatakse: 1) Eelarvestatud toodete-teenuste müügimahud ühikutes; 2) Hinnad; 3) Müügitulu 5 Müügieelarved koostatakse eelarvesegmentide kohta,milleks võivad olla: 1) Toodete grupid; 2) Teenuste grupid; 3) Kliendid; 4) Edasimüüjad; 5) Turusegmendid; 6) Müügipiirkonnad; 7) Projektid Müügieelarve vormi näide: Periood Periood 1 Per... Periood n Kokku Märkused Segment 1 Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Segment N Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Müügitulu kokku Kogumüük
Dokumenteerimine kujutab endast kõiki ettevõttes toimuvate majandustehingute sisu registreerimist nende toimumise momendil esmadokumentidelt. Mõningaid toiminguid ei saa kohe fikseerida (näiteks materiaalsete väärtuste loomulikku kadu, arvestusvead, vara riisumine), vaid seda saab teha vaid aeg-ajalt läbiviidud inventuuride abil. Inventeerimine tehakse kindalaks ja fikseeritakse materiaalselt vastutavatel isikutel hoiul olevate materjalide, kaupade ja rahaliste vahendite tegelik jääk. Inventuuriga viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Inventuuri võib viia läbi ka pisteliselt, mitte ainult firma raamatupidamise sise-eeskirjas fikseeritud ajal. Väga vajalik on inventeerida ka ettevõtte arvelduste seisu, selleks saadetakse deebitoridele ja kreeditoridele välja saldoteated. Ettevõtte vahendid, nende allikad ning ettevõttes toimuvad majanduslikud operatsioonid koosnevad reast alljaotustest ja nende liikidest
b) Bilanss, kasumiaruanne, finantsseisukorra aruanne, audiitori järelotsus; c) Bilanss, kasumiaruanne, rahakäibe aruanne (rahavoogude aruanne), omakapitali muutuste aruanne; d) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, kasumi jaotamise ettepanek. 10. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendi kohaselt võib kauba-, toorme- ja materjalivarusid bilansis hinnata: a) LIFO meetodil; b) FIFO meetodil; c) HIFO meetodil; d) LOFO meetodil. 11. Firmal on vara 2 500 000.- ja omakapitali 700 000.-. Juhul kui vara väheneks 50 000.- ja omakapital jääks samaks, siis kohustised oleksid: a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud,
............ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS........................................................................... 10 3.1Üldise individuaalhinna meetod.................................................................................... 10 FIFO meetod..................................................................................................................... 11 3.3Kaalutud keskmine....................................................................................................... 12 VARUDE INVENTEERIMINE................................................................................................ 14 4.1Inventuuri liigid ..................................................................................................
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
· Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67) Arvestusperioodi jooksul realiseeritud varude kulusse kandmine on kajastatud Näites 1, mille tegemisel on kajastatud joonist 1. 6
tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub perioode, mil varud vähenevad väga kiiresti (viide 2). Kui tootmisettevõttes koostatakse tootmisplaan, siis kaubanduses on selleks kauba sisseostu plaan. OÜ Õunakese tootmisplaan on vaid naturaalühikutes ja üleminevaks jäägiks ehk soovitavaks varuks on 20% järgmise kvartali müügist. Plaaniaastale järgneva aasta I kvartali müük on plaanitud 25000 tk. ja plaaniaasta algjääk 6000 tk. on laoinventuuriga kindlaks tehtud kogus.(vt.Tab. 3). 3.Tootmisplaan Plaaniaastale I kv II kv III kv IV kv Aasta järgnev I kv. Varu algjääk tk 6 000 7 000 8 000 3 000 6 000 müügi kogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 25 000
kajastada kuluna varu väljaminekut soetusmaksumuses (või tootmisomahinnas). Arvestuse lihtsustamise eesmärgiks on välja töötatud mitmeid meetodeid [20]. Materiaalse varu hindamisel võib kasutada ühte järgmistest meetoditest, millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel: · üldise identifitseerimise (ühiku individuaalhinna) meetod; · kaalutud keskmise soetushinna meetod; · varu hindamise meetod esimeste ostude hindades FIFO meetod; · varu hindamise meetod viimaste ostude hindades LIFO meetod [8: 140]. Iga varude objekti soetusmaksumuse kindlaksmääramine lähtudes konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest on sobiv näiteks juhul, kui igat objekti toodetakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames. Juhul, kui toodetavate (või ostetavate) objektide hulk on suur ning objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, on
Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks.
150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 175 1750 2100 2450 2800 3150 3500 3850 4200 4550 28 30 32 34 36 38 1820 1950 2080 2210 2340 2470 1960 2100 2240 2380 2520 2660 2100 2250 2400 2550 2700 2850 2240 2400 2560 2720 2880 3040 2380 2550 2720 2890 3060 3230 2520 2700 2880 3060 3240 3420 2660 2850 3040 3230 3420 3610 2800 3000 3200 3400 3600 3800 2940 3150 3360 3570 3780 3990 3080 3300 3520 3740 3960 4180
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
S0 ehk AS S0 ehk AS + - - + DK KK DK KK S1 ehk LS S1 ehk LS Bilansikonto nimetuse aluseks võetakse bilansiskeem ning lisatakse või muudetakse kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
4. Tahate investeerida Rootsi võlakirjadesse. Laenate 50 000 EUR aasta intressiga 6% ja vahetate selle R kroonideks kursiga 8,7 SEK/EUR. Investeerige selle 1-ks aastaks Rootsi võlakirjadesse intressmääraga Kasutate katteta intressiarbitraazi. Milline on teie kasum või kahjum tehingult(EUR), kui 1 aasta pärast on valuutakurss 8,9 SEK/EUR? Milline on teie kasum või kahjum tehingult(EUR), kui kurss on 8,5 SEK/EUR? 5. Ettevõtte müügitulu oli septembrikuus 2 milj. EUR. Müügi suurendamist plaanitakse oktoobris 10% , novembris 10%,ja detsembris 15%. Brutomarginaal on 40 %. Milline on detsembrikuu puhaskasum, kui müügi-ja halduskulud moodustavad kokku 20% müügitulude ettevõttel on pangalaen summas 1 000 000 EUR aastase intressmääraga 10% ja efektiivne t/m määr o Aastaintress ja tilumaks makstakse detsembrikuus. S Orion tulu aktsia kohta on 5 EUR use suhe(P/E ratio) peaks eeldatavasti teerida praegu 1 milj.USD
1) 1180 2) 330.80 3) 176 4) 115.60 5) 80 135.60 6) 360 8) 117 000 9) 59000 DK 117 982.40 KK 140 315.60 Saldo 6863.20 5. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete arvestamise meetodid 1. Ettevõte AS Päike kasutab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel netokäibest (müügitulust) osatähtsuse meetodit. Kolmel viimasel aastal oli tegelik kahju ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest järgmine: 2009.a. müügitulu 1 525 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 26 400, 2010.a. müügitulu 2 344 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 52 645 ja 2011.a. müügitulu 3 412 000, tegelik kahju ebatõenäolistest nõuetest 57 004. 2012.a. müügitulu on 4 200 000. Leidke 2012.aasta ebatõenäoliselt laekuvate arvete reservi summa. Millisena kajastub bilansis kirje "Nõuded ostjate vastu"? 2. Ettevõte OÜ Täht kasutab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel arvete
ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. · Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. · Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. · Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel.
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind Summa Osatäh
komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse;
komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse;
passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel.
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
D 1014 (12000/9,1065)=1317,74 K 10312 1342,55 D 4501 24,81 2) raha laekub SEB panga valuutakontole, Eesti Panga kurss 9,0682 D 1015 (12000/9,0682)=1323,31 K 10312 1342,55 D 4501 19,24 Kassadokumendid ja kassa inventeerimine. Sularaha liikumise kohta koostatakse kassa orderid. Tuleta meelde nende koostamise nõuded. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (-registris), milles kajastub RPK kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning rahajääk päeva lõpuks. · Ettevõte võib loobuda ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite koostamisest, aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. · Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada. Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur kindlasti bilansipäeva seisuga
ettevõttele avatud pangakontol. Pangas hoiustatud raha kasutamise eest maksab pank ettevõttele tasu – intresse. Panga poolt makstavate intresside arvutamise alused ja maksmise kord on fikseeritud valitud panga eeskirjades ja hinnakirjas. Arvestatud intressid lisanduvad ettevõtte arvelduskonto lõppjäägile. Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte on algdokumendiks, mille alusel, sularahata tehingud raamatupidamises kajastataks Ettevõtted võivad pankadega sõlmida ka laenuleppeid, mille tulemuseks on krediidilimiit. See tähendab, et ettevõte võib krediidilimiidi ulatuses igal ajal pangast laenu võtta. 4. Inventeerimine.
Kulud Kulukonto Perioodikonto 4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul kasutatakse perioodilisi inventuure aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi tegeliku kulusumma arvutamiseks. Selleks tehakse järgmine arvutus: Aruandeperioodi kulu = materjali jääk aruandeperioodi algul + materjali
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Kristi ROHTSALU ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Juhendaja: A. Kamratov Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................................2 ..................................................................................................................................................................................2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE...................................................................................................................................3 ÄRIIDEE.............................................................................................................................................................3 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS......................................................................
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
annaabi.ee 
