Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele MES0240 KT1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trossi, terastross, hindamistabelllustratsioonid, korrektsus, õigsus, selgitused, seletused, varutegur, terastrossi, sisejõud, varrastarindi, tugevustingimus, nimiläbimõõt, elastsusmoodul, mõõtkavas, tarindile, pikijõud, 0007, tõmbel, survel, tõmme, joonestada, viimasele, survejõud, tugevusõpetus, mes0240, tugevusanalüüs, pikkele, mathiasTrossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6
Trossi nimiläbimõõt on 10 mm ja piirjõud FLim = 58,3 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus.
Sisukord Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) ........................................................................................................................... 1 ........................................................................................................................... 1 1. Ülesande püstitus........................................................................................... 2 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F............................5 3
(valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6
puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavaltu,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6
Teraslehe paksus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele tüvenumbrile B B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 / mm 6 6 8 8 8 10 10 10 12 12 Hindamistabel Lahendi Sisu Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Sisukord 1. Joonestada konstruktsiooni skeem mõõtkavas. ............................................................. 3 1.1 Algandmed ........................................................................................
profiili andmed võib võtta nt ots Ruukki tootekataloogist. Vajalikud etapid: 1. Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5
1. Varrastarindi skeem valitud mõõtkavas. Mõõtkavas 1:20 Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d ja koormuse F suurim lubatav väärtus. 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F. LÕIGE Nt - terastrossi pikijõud, see on tõmbejõud. Np puitvarda pikijõud, see on survejõud. Teen parema joonis nurkade leidmiseks. Nurk F-i ja y-telje vahel on 45o, ning x-telje vahel on samuti 45o. Nurk Np ja x-telje vahel on 0o, ning y-telje vahel on 90o. Nurk Nt ja x-telje vahel on 7o, ning y-telje vahel on 83o (joonisel on see nurk valesti). Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2
B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 05.01.2012 Lihtne varrastarind Andmed Materjalid: terastross: piirjõud , Trossi läbimõõt on 10mm männipuit: piirpinge ; Nõutav varutegur [S] = 6 H = 3,8 m L = 1,1 m 1. Tarindi varraste sisejõud Arvutatakse nurgad a ja b 1) Esmalt leitakse pikkus B sin60°= Leitakse c c = 3800-866 = 2934mm Leitakse d d = cos60°*1000 = 500 mm Leitakse nurk a tana = b = 90 61,8 = 28,6
A9 B-0 Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Antud: Dtross = 10 mm FLim = 58,3 kN u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 MPa [S] = 6 H = 4,8 m L = 1,7 m 1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige Tasakaalutingimuseks on Np Ntcos62,16 + Fcos135 = 0 Ntsi n62,16 Fsin135 = 0 Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,08F/S Fp=6173 kN, kui S = 1 m2 3. Trossi tugevusarvutus Tross on ühtlaselt tõmmatud Nt = 0,8F = const (+)
F = 300 N F = 700 N F = 1100 N F = 1500 N F = 1900 N 6 7 8 9 0 F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ............................................................................................................................ 3 1. Fmax vastav paindemomendi M epüür ...................................................................... 4 2. Varda jämedama osa läbimõõt D, ja raadius. Varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1) ...................
L = 650 mm L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 L = 900 mm L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ............................................................................................................................ 3 1. Nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid,............................................................ 4 2. Materjali Euleri piirsaledus E .................................................................................... 4 3. Ohtlik saledus varda iga kinnitusviisi jaoks ...........
üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. rihmaratas Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku
D2 = 2,0D1, α = 120° D2 = 1,8D1, α = 140° D2 = 1,6D1, α = 160° D2 = 1,4D1, α = 90° D2 = 1,2D1, α = 180° n = 2400 min-1 n = 1500 min-1 n = 1200 min-1 n = 600 min-1 n = 300 min-1 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ja joonis .............................................................................................................. 3 1. Väändemomendi T epüür ............................................................................................... 4 2
UNP profiil 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350 Teraslehe paksus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele tüvenumbrile B B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 / mm 6 6 8 8 8 10 10 10 12 12 Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 KODUTÖÖ ÜLESANDE PÜSTITUS F=4kN (teraselehele S355 rakendatud koormus)
Nõutava varuteguri [S] ja mõõtme L väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele tüvenumbrile B B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 [S] 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 L / mm 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 KODUTÖÖ ÜLESANDE PÜSTITUS Võlli diameeter: d=90 mm
L= L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 900 mm L= L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Sisukord Andmed 2 1. Tootetabelist nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid 2 2
Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7. Koostada mõlema võlli väändenurga epüür võttes kõikide elementide (laagerdused, rihmarattad) keskkohtade
6 7 8 9 0 a = 3,5 m, c=1,5 m a = 3,0 m, c =1,6 m a = 2,5 m, c = 1,1 m a = 2,0 m, c = 1,1m a = 1,5 m, c = 0,7 m Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Andmed: INP S235 teras Leida: ν; φ F=10 kN b=c=a/2 b=2 c=2 a=4 𝐹 10 𝑘𝑁 *𝑃 = 𝑏 = =5 2 𝑚 1. Toereaktsioonide väärtused M; Q 𝐹𝑟𝑒𝑠 = 𝑃 ∙ 𝑏 = 10𝑘𝑁 ∑𝑀(𝐴) = 0 𝑏
a = 6,0 m; c = 2,4 m a = 5,5 m; c = 2,5 m a = 5,0 m; c = 2,6 m a = 4,5 m; c = 2,5 m a = 4,0 m; c = 1,8 m 6 7 8 9 0 a = 3,5 m; c = 1,5 m a = 3,0 m; c = 1,6 m a = 2,5 m; c = 1,1 m a = 2,0 m; c = 1,1 m a = 1,5 m; c = 0,7 m Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku 1.Arvutusskeem Materjal S235 Nõutav varutegur [S] = 4 a=4m c = 1,8 m b = a/2 = 2 m F = 10kN p = F/b = 10 / 2 = 5 kN/m F= FA p = 5kN/m 10kN F B
L = 650 mm L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 L = 900 mm L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) 1 1. Nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid [S] = 2 nõtke varutegur L = 850mm varda pikkus 40x40x2 nelikanttoru mõõtmed 2 σ y =355 MPa nõtkepiir 40
M4 Veetav Võll rihmaratas Laagerdus MVedav Veetav rihmaratas 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7. Analüüsida kahe saadud lahenduse erinevusi ning eeliseid ja puudusi (mass, hind jm).
-1 -1 -1 -1 -1 n = 2400 min n = 1500 min n = 1200 min n = 600 min n = 300 min Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku Hindamistabel (täidab õppejõud) 1 1. Väändemomendi epüür D 2 D 150 150
F = 300 N F = 700 N F = 1100 N F = 1500 N F = 1900 N 6 7 8 9 0 F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N 1.Paindemomendi Lahendi õigsus M selgitused Sisu epüür Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku L = 140mm varda pikkus D = 1,40d varda peenema ja paksema osa diameetrite suhe FA = 1900 N varda otsale rakendatud jõud FA = F B [S] = 4 varutegur Re = σ y = 295 MPa voolepiir Rm = 470 MPa tugevuspiir FA
võime vabaneda juhuslikest (väikestest) suur läbipaine kriitilisest suurema tasakaaluasendi hälvetest telgkoormuse F3 > FCR toimel kus: [S]N ülesandes nõtke nõutav Nõtke nõutav (ehk [S ]N = FCR varutegur; normatiivne) varutegur: [F ] [F] vardale lubatav teljesihiline survekoormus, [N]; FCR vardale arvutatud kriitiline koormus (mille korral tekib nõtke), [N]. Surutud varda nõtkearvutus = surutud varda stabiilsuse analüüs 13.2. Sirge varda kriitiline survekoormus PROBLEEM:
positiivne laiuse suhteline muutus Isotroopsetele Poisson'i tegur = ehk µ = - materjalidele pikkuse suhteline muutus teoreetiliselt: ("-" näitab, et ja ' on alati vastasmärgilised) µ = 0.25 2.3. Sisejõud tõmbel ja survel 2.3.1. Sisejõudude olemus Sirgele vardale BC (Joon. 2.4) on rakendatud tõmbav teljesihiline koormus F: · varras venib pikemaks (deformeerub); · piisavalt suure väärtusega jõu puhul varras puruneb; · pikenemist ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel. Sisejõudude olemus
kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse
kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi); · piisavalt tugeva koormuse F korral varras puruneb paindel (siin vaadeldakse
tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 9 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.5 KONSTRUKTSIOONILISE PROJEKTEERIMISE PÕHIVÕRRAND Õhuliini komponendi, elemendi või liite purunemisele või ülemäärasele de- formatsioonile vastava piirseisundi käsitlemisel tuleb kontrollida tingimust E d ≤ Rd Ed − summaarne arvutuslik koormustulem − sisejõud, pinge (mehaaniline) või moment või mitme sisejõu, pinge või momendi esinduslik vektor Rd − konstruktsiooni arvutuslik kandevõime − leitakse mehaaniliste oma- duste arvutuslike väärtuste Xnd alusel: Rd = f {X1d, X2d, …} või vastavate normväärtuste XnK alusel: Rd = f {X1K, X2K, …} / γM Et arvestada erinevate koormuste koosmõju, kombineeritakse püsikoor- mused G, samaaegselt esinevad muutuvkoormused Q1, Q2, jne ja asjako-
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2. Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused 2.1 Kasutatavaid tähiseid - fy ; (fyd); fu ; (fud); - tugevused - N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus;
neis varrastes alati paindemomendi suurenemise: - algkõverusest e ja - põikkoormusest põhjustatud (painde)deformatsioonist wel: NId = Nd q ⋅ l2 MId = 8 I järku sisejõud Varda stabiilsuskontroll: NId / A MId / W + ≤1 k c ⋅ fc ,0 ,d k crit ⋅ fm ,d NIId ≈ NId = Nd
annaabi.ee 
