Teravili. lina, kanep, laevaehituskraam. Import: sool, metall, soolaheeringad, tubakas. vein. klaas. paber, koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv,tee) Jesuiitide tegevus Liivimaal. 1583. asutatud Tartu jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Asutasid tõlkide seminari, peaeesmärk oli ette valmistada presstrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Hariduskorraldus 18. sajandil. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739 aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetd uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Eesti kaart (enne Liivi sõda, pärast Pljussa rahu, pärast Altmargi rahu, pärast Brömsebro rahu).
1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, seal mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Rahvaharidus. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud, ning rahvahariduse edendamine jäi peamiselt üksikute pastorite teeneks. Koos ainelise olukorra paranemisega kasvas ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest, raskusi oli ka laste kooli saamine, sest taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist.
1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus August II Tugev Poola kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus Peeter I Vene tsaar, kes osales rootsi vastases liidus. Soovis vallutada väljapääsu
Koolide arv oli kahanenud, rahvaharidust edendasid üksikud pastorid, õpiti rehetubades, kus oli vähe ruumi, külm ning tuba suitsu täis. 1739. aastal kehtestati koolikorraldus, mille põhjal oli kooliskäimine kohustuslik vaid 7 12 aastastele lastele, v.a nendele, keda õpetati kodus. Õpiti Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamist, iseseisvat piibli lugemist ja lauluraamatu kasutamist. 1765. aastal võeti vatsu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest vabastada. 18. sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Valgustusajal nägid trükivalgust esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud, enamasti olid need tõlked saksa keelest. F.G. Arseliuse jutud muutusid talurahvale pilkealuseks. F.W
18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli
1739 Anton Thor Helle Piibel Öppetus" Virginiuste ,,Wastne Testament" Kotzebue esimene teatritrupp Rahvahariduses tagasilöök Tallinnas Forseliuse seminar 1684-1688 2 1739 LM koolikorraldus nägi õpilast ette koolikohustuse lastele, 1765 koolikorralduskava nägi ette keda kodus ei saanud õpetada rahvakoolide võrgu rajamise LM-l Ülikool ei tegutse TÜ 1632 Ülikool ei tegutse Rahvastik 17. saj. keskel langus-120-140 000 18. saj. alguses langus -170 inimest 000
August Wilhelm Hupel: · Põltsamaa pastor · Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast · Moodustas lugemisseltse · Esimene Eesti keelne ajakiri " Lühike õpetus" Tähtsamad kultuurikeskused: · Riia toomkool Johann Gottfried von Herder · Tallinna akadeemiline gümnaasium, kus oli trükikoda · Esimene teatritrupp Eestis August von Kotz Ebue Rahvaharidus: · Algselt jääb haridus aktiivselt pastorite pärusmaaks. · 1739 Liivimaal esimene koolikorralduskava : 7-12. a. , kui koolis selgeks ei saanud. · 1765 uus koolikorralduskava Liivimaal - Kool kõikide suuremate mõisate juures. ( Kui kodus selgeks ei saa) · Üle poole talurahva oskas Liivimaal 18. saj lõpul lugeda. Maakeelne kirjasõna: · 1739 Põhja Eesti keelne piibel, Anton Thor Helle · Esimesed juturaamatud - Gustav Arreliuse jutukesed =pilkealused - F. W. W jutukesed = loeti räbalaiks · Nõuanderaamatud.
Nii Rootsi kui ka Vene ajal on suur tähtsus Eesti ala kultuuri ja hariduse arengus. 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas B. G. Forselius. Lisaks trükiti eesti keele grammatika (H. Stahl), mis esialgu oli sobitatud saksa keele reeglistikuga ja esimene eesti keelne aabits. Lisaks loodi Rootsi ajal Tartu Ülikool. Kahjuks aga Vene ajal koolide arv kahanes ning rahva haridusele anti ajutine tagasilöök. Aga 1739. aastal loodi esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava. Aga see kehtis ainult nendele 7-12 aastastele lastele, kellel ei olnu pastori arvates kodus võimalik lugemist selgeks õppida. Vene ajal, 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritruppi Eestis. Nii Vene kui ka Rootsi aeg on Eesti arengule kaasa aidanud. Aga minu arvates oli siiski positiivsem Eestile Rootsi aeg, kus asutati Tartu Ülikool näiteks. Ja pealegi ega asjata öelda, et ,,vana, hea Rootsiaeg"
rahvaluulet saksa keele vahendusel. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, põhiliselt mängiti seal tema enda kirjutatud näidendeid. Rahvaharidus sai Põhjasõja ajal kõvasti kannatada, koolide arv kahanes ning õpetajatest oli puudus. Koos ainelise olukorra paranemisega hakkas aga olukord paranema ning õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. 18. sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast, kirjutamisoskus oli aga veel endiselt haruldane. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Vene ajal olu väga suureks alustalaks Rootsi ajal loodud ideed ja korraldused. Luteri uks jäi endiselt püsima, seda küll Vene õigeusu kiriku kõrval. Vene ajal hakkasid levima uuenduslikud usuvoolud. Haridus edendamine oli tähtsalt kohal mõlemal perioodil ja oluliseks peeti lugemisoskust.
suunas. Hernhuutlased(talupojad) tähtsustasid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ning sotsiaalset võrdlust ja vendlust. Ratsionalistid(pastorkond) kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja rõhusid õpetlikele jutlustele. 6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires
saabujatele 2.3.3.2.2.2. Baltikumi kõrgeim õppeasutus 18. sajandil Riia toomkool 2.3.4. Rahvaharidus 2.3.4.1. Põhjasõda andis ka rahvaharidusele tagasilöögi 2.3.4.2. Toetuti Rootsi ajal loodule ja üksikute pastorite teene läbi aidati süsteem taas jalule 2.3.4.3. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava 1739 2.3.4.3.1. Koolikohustus neile 7-12-aastastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada 2.3.4.3.2. Miinimumnõudeks Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine 2.3.4.4
Tallinna esimese teatritrupi Eestis, mängiti tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse Euroopas ... A. T. Helle? 1739. tervikpiibel põhjaeesti keeles ... F. G. Arvelius? talurahvale mõeldud juturaamatud, mugandatud saksa keelest, ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud. Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jaotatud kiriku ja mõisa vahel? 17239. kehtestati koolikorralduskava, koolikohustus 7-12 aastastele lastele, kellel polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Nõue: Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine Taluperedes nähti koolikohustust täiendava koormisena. 1765. uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse.
18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7- 12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu
ning avaldas tall oma võimuvahetus õpilastega muljet (RootsiVene) Rootsi sai talurahva hariduse toetamiseks raha inkvisitsioonist Kohalik aadel Ei omanud mingit rolli 1765 vastu võetud Ei meeldinud, et koolikorralduskava alusel talurahvas kooli sõltus koolide rajamine saadetikaotasid mõisnike vabast tahtest tööjõuarvasid, et (igas suuremas mõisas talupojal polegi vaja pidi kool olema va, kui lugeda osata kui lapsed said ka kodus
1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, seal mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Rahvaharidus. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud, ning rahvahariduse edendamine jäi peamiselt üksikute pastorite teeneks. Koos ainelise olukorra paranemisega kasvas ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest, raskusi oli ka laste kooli saamine, sest taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765 Liivimaa maapäeval võeti vastu
vahendusel. · August von Kotzebue oli Tallinna esimese teatritrupi asutaja Eestis. Mängiti peamiselt tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas Rahvaharidus: · 1739. Aastal kehtestati kooliskäimisde kohustus (7-12 aastastele lastele), kel pastori arvates ei olnud suutelised lugemist kodus selgeks õppima. · 1765. Aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Maakeelne kirjasõna: · 1715. Aastal avaldati Uus Testament Põhja-Eesti keeles. · Anthon Thor Helle tõlkis piibli lõpuni Põhja-Eesti keeles ja see ilmus välja 1739.a
Lugemisvara ● 18. saj hakati välja andma kalendrit ● 1739. a Piibel ○ Palju uusi sõnu, kirjakeele ühtlustaja ● Lauluraamatud ● Ilmalik kirjandus (saksa keelest tõlgitud juturaamatud) Haridus ● Koole oli vähe (puudusid forseliusesarnased fanaatilised õpetlased) ● Põhiline koduõpetus ● Koolis oli õpetajaks köster ● Kool tegutses talvel (siis oli vähe talutööd) ● 1739. a Liivimaa kubermangus esimene koolikorralduskava, millele oli tugev vastaseis mõisnike poolt (kui talupoeg saab õppida, siis kasvab eneseteadvus ja ta ei taha enam orjata, oht et põgeneb linna vms) Haridus 19. saj esimesel poolel ● Keiser Paul I sulges piirid ja enam ei saanud minna läände ülikooli. Tekkis vajadus taasaavada Tartu Ülikool. ● Tartu Ülikool taasavati 1802. a (esmakordne avamine oli 1632. a) ○ Õppetöö saksa ja ladina keeles ○ 4 teaduskonda
18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765
Köler pani alusen nii portree- kui maastikumaalile. Sportslastest saavutas tulemusi Georg Lurich. Pilet 14 Talurahvaharidus ja eestikeelne kirjasõna 18.sajandil (Vene aeg) Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Peamiselt toetuti siiski Rootsi ajal loodule. Puudus oli koolmeistritest. Raskusi oli ka laste kooli saamisega. Koolis käimist nähti taluperedes kui täiendavat koormist. 1765.aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis rahvakoolide rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus saada lugemine selgeks, siis oli võimalik end mõisa koolis käimisest vabastada.Nõnda jäi koduõpetus tähtsale kohale kuni sajandi lõpuni.Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. 1739.aastal ilmus tervikpiibel põhjaeesti keeles toimetanud Anton Thor Helle. Suurenes oluliselt ilmalike trükiste
· Piibli tõlkimine eesti keelde 1739 Anton Thor Helle poolt · Alaliigiks vannastekogudused ehk hernhuutlased · Tegelesid rohkem lihtrahvaga · Eesmärgiks vaha ja korraliku elu elamine · Kutsusid elanikkonda üles iseseisvalt mõtlema ja arutlema · Tekitas talurahvas vastakaid tundeid · Keelati keisrinna Jelizaveta poolt 1743 · Rahvaharidus fundamentaalsed erinevused Eestimaaa ja Liivimaa vahel · 1765 Zimmermanni koolikorralduskava · Kilhelkonnakoolide ja mõisakoolide loomine · Korrati Browne'i poolt 1787 · Peamine lugemisvara maarahva kalendrid alates 1731 Pärisorjuse kaotamine: · Põhjused - Kapitalismi levik koos tööstusliku pöördega - Mõisnike tarbimise kasv üle majanduslike võimaluste - Aadli mõtteviisi muutumine - Kriitika Euroopast - Aleksander I saamine Venemaa tsaariks · Talurahvaseadused ,,Iggaüks" - Eestimaal 1802, Liivimaal 1804 -
omavalitsusest asekuberner. 18. SAJAND 1739 Roseni deklaratsioon talupoeg on ori ja tema vara kuulub mõisnikule. 1783 hakkas kehtima asehalduskord. Linnaõigused said Paldiski ja Võru. Kärbiti rüütelkondade võimu. 1765 Browne positiivsed määrused: talupoeg sai õiguse vallasvarale, mõisakohustuse täitnud talupoeg võis saagi ülejäägi turule viia, kindlad piirid koormistele, karistamise ülempiirid. 1739 Anton Thor Helle tõlgitud eestikeelne piibel 1765 koolikorralduskava, mis nägi ette kooli loomise ka igasse mõisa. Arhitektuuris hakkab levima klassitsism. 1718 alustatakse barokse Kadrioru lossi rajamisega, 1773 Toompea loss. 1803 klassitsistlik Tartu ülikooli peahoone. Tallinna arengut püüti pidurdada Peterburi tähtsustamisega. Viinavedu Venemaale, algas mõisate rikastumine. 1734 Räpina paberivabrik, Põltsamaa klaasivabrik. 19. SAJAND I POOL
avati Tartus ülikool (4 teaduskond: õigus, usu, arsti, filosoofia). Üliõpilased: rootslased, soomlased, sakslased vanuses 14-17. Vene-Rootsi sõja tõttu > 1656-1665 Tallinna. Tartus jälle 1690 (baltisakslastele). Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi Pärnusse 1699-1710(venelased vallutasid linna). Nad taasavasid ülikooli alles 1802. Vene ajal Peale Põhjasõda rahvahariduse allakäik. Hariduse arendamine jäi pastorite teha (rehetubades, halbades tingimustes). 1739. koolikorralduskava: kohustus 7-12 aastastele, kel pole võimalik kodus lugema õppida, miinimum: katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine, lauluraamatu kasutamine. Puudus oli koolmeistreid. 1765. uue kavaga nõudis rahvakoolide loomist kõikidesse mõisatesse. Kui laps sai kodus õpitud, ei pidanud käima. 18. saj II pooleks oskas lugeda üle poole eesti talurahvast. Vene ühtluskool 19. saj algul sätestatud ümberkorraldustega neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja
e vennastekogu kaugu. Need olid enamasti Saksa rändkäsitööliste poolt levitatud ideed ja kümmekonna aastaga oli Vennasteliikumisel eestis juba üle 10k liikme. 18. saj keskpaigas jõudis Baltikumi aga ratsionalism, mis oli jutluste poolest palju õpetlikum ning see omas palju uudsemat ühiskonnakäsitust. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele, kuid rahvast tuli edasi õpetada. Seega tehti haridus kohustuslikuks ja Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis kooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Rootsi aja lõpuks ilmus ka piiblist eestikeelne Uus Testament PILET 4 1.)Muinasusund Muinasusundi üks põhimõisteteks oli vägi. Arvati, et peale füüsilise keha omavad kõik elusolendid ka erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
iirlane George Browne (1698-1792), kellest saab keskne tegelane Venemaa uue Balti poliitika elluviimisel. Elukutselise sõjamehena püüab Browne Liivimaa tsiviilelu sõjaväelise pedantsusega ümber kujundada, reglementeerides oma käskude ja korraldustega kõiki eluvaldkondi. Mõnevõrra suutis ta rüütelkondi rahvahariduse tähtsuses veenda. Rahvakoolide jaoks oli oluline Liivimaa maapäeval aastal 1765 vastu võetud ja kindralkuberneri patendiga avaldatud koolikorralduskava. Peterburi Jaani kirik - 1860. aastal valminud luteri kirik Peterburis. Jaani kirikul on eesti kultuuriloos oluline koht. Kirikuõpetajana on seal töötanud Jakob Hurt ja Villem Reiman, organistina Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias. 20. sajandi alguses kuulus kogudusse 24000 liiget. Kirikukäsiraamat Käsiraamat sisaldas lisaks lauludele ja palvetele Lutheri katekismust, evangeeliumeid ja epistleid Uuest Testamendist. Üks enim levinud kirjandus talurahva seas.
Johann Georg Eisen- ratsionalistidest kirikõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor. · Valgustus: valgustusajastul kuulus Baltikum kõige kindlamalt saksa kultuuripiirkonda. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. Johann Wilhelm Krause- noor, saksa suurim valgustaja. · Rahvaharidus: koolide arv hakkas kasvama, enamasti õpiti rehetubades. 1739. aastal kehtestati esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 18.sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast , kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel haruldaseks eesti talupoegade hulgas. · Maakeelne kirjasõna: 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle). 18.sajandi teisest poolest alates kasvas trükiste osatähtsus, kõige suurema leviku
I LM luteri kiriku rahvakoolikorralduse projekt 1736: -kuigi ei saanud maapäeva heakskiitu, rakendati ellu Rahvahariduse sisu(kontrollis pastor): 1. Luteri katekismuse põhipunktid 2. Piibli lugemisoksus ja lauluraamatu kasutamine · Talvine koolikohustus puudutas vaid neid 7-12 a, kes ei õppinud kodus lugema · Puudus koolmeistritest ja finantsidest *K II soosis hariduselu arendamist: 1764 asutatud aadlipreilide Smolnõi instituut II LM luteri kiriku koolikorralduskava esitati maapäevale(paralleelselt ,,positiivsete määrustega")1765: -võeti vastu ja v Browne avaladas koolipatendina · Sisu sama kui a 1736 kaval · Uuendus: maapäeva toetus võimaldas rahastuse: - Igasse üle 5 adramaa suurusesse mõisa tuli asutada külakool ja igas kihelkonnas pidi olema kihelkonnakool(väikeste mõisade lastele) · Kehtis vaid LM mandriosas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
