Balti erikord – balti riikides ei kehtinud kõik seadused, elu teistsugusem kui Venemaal. Aadlikel eelisõigused, talupoegade seisund halvenes. 1762-96 Katariina II taotles Baltikumi privileegide kaotamist (uus halduskorraldus, maksukorralduste muutmine, linnaduumad, mõisnikel võrdsed õigused). 1796 taastati varasem valitsemisviis. 10. Kaubandus 17.-18.saj. (sh import, eksport, sõbrakaubandus) Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostuse.Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi Riia ja Peterbur. Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Teisteks eksportkaupadeks olid Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus.
Väliskaubandus koondub sisekubermangudega välismaalaste kätte Konkurendiks Peterburi Sisemaalinnade kiratsemine Viinapõletamine Rannaröövid Salakaubandus (viin) Sõbrakaubandus Sõbrakaubandus maalaadad maalaadad Vene kaupmehed siseturul Tööndus Tsunftikord ja piirangud Manufaktuurid Manufaktuurid Eestlased ei tegele 1736 Räpina paberivabrik Kapitalistlikud jooned- vaba Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute
•Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. •Loonusrent – ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. •Sõbrakaubandus – on kapitalismieelne kaubanduse vorm, mis põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel.
Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine Loonusrent talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule. kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, tökat Sõbrakaubandus põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel Maalaadad olulised kauplemiskohad Manufaktuur tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Moonavoor talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Gümnaasium 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset
PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli, ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist soolaheeringat ja tubakat. Levinud SÕBRAKAUBANDUS, talupoeg saat...
6)Linnad Rootsi ajal Domineerisid saksa kaupmehed.10 linna-Trt, Tln, Uus-Pärnu, Kuressaare, Valga, Viljandi, Paide, Narva, Rkv, Haapsalu. Hiljem lisandusid veel Võru ja Paldiski, kokku 12 linna. 7)Kaubandus Välja-teravili, lina, kanep, laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva
.. - importkaubad: sool, metall, heeringas, tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber... - riik sai tulu tollimaksust c) Sisekaubandus: - säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelise konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir (n. Viljandis 6) - 18.saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt - sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada - olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj
(3p) Need ajalooallikad on olulised asustuse püsivuse ja täiendavalt eestlaste suguvõsade uurimisel. Tänapäeval võib leida Rahvusarhiivides nin gnede lugemiseks on vaja osata alamsaksa keelt. 10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p) Vähenes transiitkaubanduse tähtsus,kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, loodi sõbrakaubanuse põhimõte, arenes salakaubandus ning kogu sisekaubandus koondus linnadesse. 11. Mis on sõbrakaubandus?(1p) Sõbrakaubanduse põhimõte põhineb talupoja koostööle enamasti kindlale linnas tegutseva kaupmehega. 12. Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?(2p) Tekkisid uued ordud kohu kaasati ka eestlasi, avaldus eriti suur mõju haridusele. Asutati gümnaasium ja tõlkide seminaar. Omakorda võti protestantlik kirik üle katoliku kiriku nõiajahi. 13. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti?(3p)
linnaõiguse. Vene aja alguses oli 10 linna, asehalduskorra ajal lisandus 2 – Võru ja Paldiski. Väljavedu: teravili, lina ja kanep (Venemaa päritolu), plangud, lauad tõrv, tökat Sissevedu: sool, raud ja vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas paber. Riik kontrollis väliskaubandust, sai tollide ja teiste maksude paelt olulist sissetulekut. Sisekaubandus väikekaupmeeste käes. Talupoegadel oli linnas enamasti oma kindel kaupmees, kellega suheldi – sõbrakaubandus. Maalaadad Manufaktuurid linnadest väljaspool Räpina paberivabrik Põltsamaa klaasimanufaktuur
Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis
Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Tallinn-Reval, Tartu-Dorpat, Viljandi-Fellin, Pärnu-Pernau, Haapsalu-Hapsal, Paide- Weissenstein, Rakvere-Wesenberg, Narva-Narwa, Kuressaare-Arensburg, Valga-Walk. Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaat oluline kauplemiskoht Tsunftijänes nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi, mille haridustasemele polnud eesti varasemas ajaloos võrdset. Siis asutasid nad tõlkide
pearahamaks. 5.Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst 6.Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid. 5. Kaubandus Kaugkaubandus 1.Teravili peamine Eesti ala ekspordi artikkel. 2.Aadel üle mere kaubelda ei tohi(Müüs hoopis kaupmehele, kes omakorda edasi müüs) 3.Kaubandus Rootsi, Vene ning hansalinnadel Põhja-Euroopa linnadega. Sisekaubandus 1.Sõbrakaubandus: Igal talupojal kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. 2.Väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir, leevendamaks kaupmeeste omavahelist konkurentsi. 3.Linnas vene kaupmeeste tegevus keelatud 4.Salakaubandus 6. Kultuur ja Haridus Rootsi aeg : 1.Joachin Jhering esimene eestikeelne aabits, kirikukaristuse süsteem. 2.Hermann Samson- luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja 3.Johann Fischer koolimeistrite õpetamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar
linnaõiguse. Vene aja alguses oli 10 linna, asehalduskorra ajal lisandus 2 Võru ja Paldiski. Väljavedu: teravili, lina ja kanep (Venemaa päritolu), plangud, lauad tõrv, tökat Sissevedu: sool, raud ja vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas paber. Riik kontrollis väliskaubandust, sai tollide ja teiste maksude paelt olulist sissetulekut. Sisekaubandus väikekaupmeeste käes. Talupoegadel oli linnas enamasti oma kindel kaupmees, kellega suheldi sõbrakaubandus. Maalaadad Manufaktuurid linnadest väljaspool Räpina paberivabrik Põltsamaa klaasimanufaktuur Kultuur Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud kultuuriorientatsiooni, kuna Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud, hoopis tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid Baltikumis tööd. · Luteri kirik Vaimuelu jäi peale Põhjasõda luteri kiriku hooleks, paljud kogudused olid esialgu ilma õpetajateta - küüditatud, põgenenud
Poola ja Kuramaa linnad Venemaa transiitsadamateks o Põhja-Saksa, Inglise kaupmeeste osatähtsuse kasv o Aadlikele ülemerekaubandusega tegelemine keelatud o Narva Rootsi võimude soosing · Sisekaubandus o Keskaegne reglementatsioon o Linnade väikekaupmehed o Vilja ülesostmine maapiirkondades keelatud o Sõbrakaubandus o Maa- ja linnalaadad o Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili) · Käsitöö ja tööndus o Tsunftikord o Tsunftijäneste arvu kasv o Tööndus mõisate juures Telliselöövid Lubjaahjud Sae- ja vaseveskid Seep, küünlad, puuder, äädikas, ... o Manufaktuurid Narva vase- ja saeveski (kosk) Härjapea
Restitutsioon - reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele Pearahamaks - Maks, mille kohaselt pidi iga mõisnik talle kuuluvate talupoegade eest tasuma maksu. Tekitas ebakõlasid kuna talupojad arvasid, et nad ei pea enam makse maksma. Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised. Manufaktuuri omanik ei pruukinud käsitööst midagi teada Sõbrakaubandus - igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas
Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sulased ja teenijatüdrukud sõltusid tööandjatest- taluperemeestest. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. 5. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus (s.h. nn. sõbrakaubandus) linnades. Enne Jüriöö ülestõusu oli Eestis 8 linna (või 9, kui eraldi linnadeks arvata Uus- ja Vana-Pärnu): Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Viljandi, Tartu ja Pärnu. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid
Ka vene ajal (kuni asehalduskorrani) oli baltikum omaette majanduspiirkonnaks, mida muust Venemaast eraldas tollipiir. · Seetõttu levis salakaubandus. b. Sisekaubandus: · Säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelse konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir. (n. Viljandis 6 ) · 18. saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt. · Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada. · Olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal. · P.-Eesti talurahva vahetuskaubandus soomlastega vili silkude vastu. · Kagu-Eestis viina salamüük Venemaale. · Talurahva jõukuse kasvuga suurenes tarbimine nahksaapad, klaasaknad jne. 3. Tööndus ja käsitöö a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil.
Tallinn - kõige tähtsam kaubaveo sadam Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus: Kohalike kaupmeeste laostumine, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele. Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes. Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus. Käsitöö, tsunftikord, tsunftijänesed: tsunft - käsitööliste vennaskond, tsunftikord - reeglid/põhitõed tsunftijänesed - Manufaktuurid: Seoses 18.saj tsunftipiirangute kaotamisega ja vaba konkurentsi kujunemisega. Manufaktuur - käsitööettevõte, kus olid palgatöölised. Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas. 4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal Olukord Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud.
koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee) Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus, kuid riskantne, kuna laevaõnnetused. Sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, kehtestati kaupmeeste ülemapiir. Vene kaupmehed olid linnas keelatud, nad kauplesid maal ja eeslinnades. Nii mõisad kui ka talupojad viisid kaupa linna müügiks. Mida tähendas sõbrakaubandus? Igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Kauplemiskohtadeks maalaadad, Suurim iga aastane laat Tartus saksa laat, mis toimus kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva ning seal oli kaupmehi ka kaugematest maadest. Vahetuskaubandus Soomega silgud vilja vastu. Kagu- Eesti talupojad said lisasissetuleku salaviinapõletamisest, nende tegemisi toetas ka mõisnik. Loetlege muutusi, mis toimusid töönduses 17., eriti aga 18.saj.
Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.
Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. Katariina II surma järel troonile tõusnud Paul I tühistas asehalduskorra. Kadakasakslane Tegemist on 19.20. sajandil eesti keeles nimetatud enamasti eesti päritolu inimesi, kes üritasid käituda ning rääkida saksapäraselt. Kadakasakslased olid minevikus ka paljud eestlased, kes soovisid sulanduda baltisakslaste ühiskonda või kõrgematesse sotsiaalsetesse klassidesse, milles enamiku moodustasid baltisakslased. Sõbrakaubandus - on kaubanduse vorm, mis põhineb vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel. Eelkõige tähistatakse selle terminiga kesk- ja varauusajal toiminud kaubasuhet linnakaupmeeste ja talupoegade vahel. Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja, kokku ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised
Meresõit toimus päeval, öösel peatuti saarte poolsaarte, neemede varjus või jõesuudmeis. Et kaubandusretkede kõrval tuli ette ka röövretki, tekkis vajadus rannaalade kaitse järele. Ehitati valvepunktid, pärastpoole linnused. Linnuseid on jõesuudmetes. Ligipääsmatutes kohtades neid pole. Suhtlemise sagenedes kujunesid välja kaubandustavad ja tavaõiguslikud turupaigad. Juba keskajal tekkis Soome lahe põhja ja lõunaranniku vahel vahetuskaubandus nn kliiring e sõbrakaubandus (Sõbralaadad). Tähtsateks kauplemiskohtadeks olid Käsmu, Võsu, Vergi, Toolse, Lontova, Mahu, Purtse.
Siseveokaubadeks jäi endiselt sool, metall, tubakas. Nende traditsiooniliste talurahva kaupade kõrval veeti sisse ka veini, klaasi ja koloniaalkaupu(suhkur, kohv, tee) riik kontrollis väliskaubandust saades tollide ja teiste kaubandustest laekuvate maksude pealt olulise sissituleku. Salakubanduse tõkestamiseks seati suuremate linnade väravatesse vahipostid, kus ööpeav läbi kontrolliti sisevedusi ja välisvedusid. Kogu sisekaubandus koondus linnades kaupmeeste kätte.sõbrakaubandus- Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja kokku ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised "sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes
ülemerekaubandus keelatud. Rootsi ajal - Narva esiletõus kaubanduslinnana. Vene ajal - säilis Balti kubermangude tollipiir. Väliskaubandus: Väljaveoartiklid: vili, lina, kanep, puit, tõrv Sisseveoartiklid: sool, metall, heeringad, tubakas, vürtsid ja luksuskaubad Sisekaubandus: säilisid keskaegsed reglematsioonid ja kauplemispõhimõtted, koondunud linnadesse, reglementeeritud (linnades keht. kaupmeeste arvu piir), vene kaupmehed( tegid meelehärmi, kuna pakkusid kaupa odavamalt), sõbrakaubandus(igal mehel oma sõber linna, kellega äri ajada), maalaadad (Rootsi aja lõpul kujunesid, suurim linnas talvine Tartus peetav saksa laat), vahenduskaubandus(soomlastega silke vilja vastu), salakaubandus(Kagu-Eestis salaviinapõletamine ja Venemaale müümine). Talupoegade jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. 19. saj linnastumine: Tööstuse kiire kas, ühiskonna sotsiaalne kihistumine, kaubalis-rahaliste suhete areng. 20. saj
Meistriks saamiseks pidi ta esitama meistritöö ja korraldama peo. Tsunftid võitlesid oma toodete kvaliteedi eest. Eriti peeti silmas ekspordiks minevaid kaupu ja nende kvaliteeti. Tallinnast veeti välja näiteks kohalikust toorainest valmistatud kanepiköit ning raidkive. Kaubandus ja rahandus. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. Talurahvakaubanduses eksisteeris vaadeldaval perioodil nn. sõbrakaubandus. Linna tulnud talupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures(võis jääda isegi ööseks, kui kaugel elas), müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest majanduslikult sõltuv. Eesti linnade majanduses oli tähtis koht kaug- ja ülemerekaubandusel. Hansa Liit. Eesti
Praegune suur ukrainlaste arv on 2 maailmasõjale järgnenud rahvastikuprotsesside tulemus. 2000 a 29 tuhat. Sama valgevenelastega! Valgevenelased- nende arv samuti seotud peamiselt 2 maailmasõjale järgnenud protsessidega. 2000 a 17 tuhat. Emakeeleks on väga paljudele vene keel. Valgevenelaste arv Eestis on samuti seotud peamiselt 2. MS-le järgnenud protsessidega. Ka valgenenelastest räägib ¾ vene keelt. Soomlased- Ajalooliselt tihedad sidemed, kuid asutust pole olnud (sõbrakaubandus). Saame jagada ingerisoomlasteks ja ,,tava"-soomlasteks. Enamik Eesti soomlastest on päritolult ingerisoomlased. Kes nad on? Ala jääb kahele poole Neeva jõe suuet. Ingerimaa soomlased asustasid selle ala 17. Sajandil pms. Ida- Soomest. Peterburi linna asustamine jagas nende ala kaheks. Kõige rängemalt mõjusid reperessioonid ennem 2. MS. Hiljem valisid paljud ingerisoomlased elukohaks Eesti(kultuuriline ja usuline lähedus), paljud läkisd Ida-Eestisse kuna seal oli tööd. 1980
Sisseveos olid samad artiklid, mis varasemalt, sool, metall, mõningad toiduained (soolaheeringas, soolasilk), veinid, koloniaalkaubad (kohv, tee, vürtsid, paber, suhkur). Väljavedu Eesti alal oli sama, põhiliselt teravili (3/4 Tallinna linna väljaveost moodustas teravili), lina, kanep, puit, tõrv. Suurem osa teraviljast Madalmaadest, mõningal määral ka Rootsi ja Põhja-Saksa linnadesse. Maakaubandus Kauplemine ühe kubermangu piires. Talupoegadele oluline nn sõbrakaubandus – talupoeg suhtles linnas kindla kaupmehega, kellele viis oma kraami ja ostis temalt omale vajaoleva kraami, nii oli võimalik ka võlgu saada. Põhikaubad, mida talup ostis olid sool, raud ja tubakas. Maakaubanduses olid ranged reeglid, mis seda normeerisid. Asehaldusajal maakaubanduse reegleid oluliselt lihtsustati. Oluliseks kauplemiskohaks olid linnad, samuti ka laadad, suurim laat Tartu laat. Käsitöö ja tööndus
tubakas), sisse veeti ka paberit, klaasi, veini, kohv tee vürtsid, suhkur. Väljaveoartikliteks eesti alalt: teravili. Parematel aastatel viidi välja üle 20 000 tonni teravilja. Eesti sadamate kaudu viidi välja veel lina, kanep, tõrv, tökat - läksid lõuna- euroopasse, enamasti madalmaadesse. Teatud määral ka Lübeck, Rootsi. Maakaubandus: Eesti ala sisealad ja saared. Oli rangelt reglementeeritud. Normid, regulatsioonid talupoegadele ostmiseks, müümiseks. Sõbrakaubandus - konkreetne talupoeg suhtus linnas konkr kaupmehega, viib ülejäägid temale ja ostab temalt vajamineva.Oli võimalik ka võlgu saada vajadusel. Põhiliseks sool, raud, tubakas. Sisemaal ka soolaheeringas. Asehaldus tõi kaasa lihtsustused maakaubanduses. Reegleid lõdvendati. Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid
Kõige rohkem veeti sisse soola, metalli, soolaheeringat ja tubakat. Selle kõrval toodi ka veini, klaasi, paberit, kohvi, teed, vürtse, a need olid juba erilisemad. Väljaveoartikkel peamine 18 saj oli teravili. Maakaubandus- Üldistavalt võib öelda, et maakaubandust kamiitsesid kõikvüimalikud piirangud, reeglid oliddetailselt välja töötatud. Selle eesmärgiks oli kauplemist maal piirata, et kauplemine toimiks rohkem linnades linnade kontrolli all. Sõbrakaubandus- talupoeg suhtels linnas mingi kaupmehega, viis oma kauba sellele ja ostis tema käest ka endale vajaliku kauba. Vajadusel sai ka võlgu võtta. Asehalduse ajal maakaubanduse reegleid lihtustati oluliselt, need jäid ka püsima hilejm 19 saj oluliselt. Peamiteks kauplemiskohtadeks olid linnad, oluline oli ka erinevate laatade tähtsus (ntks Tartu laat). Käsitöö ja tööndus- Käsitöö osas erilisi uuendusi ei toimunud 18 saj, jätkuvalt kehtis
annaabi.ee 
