Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katolii...
Linnad ei olnud enam elukvaliteedi ja elankkonna suuruselt samad mis Rooma ajal.Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, palju avalikud hooned hüljati. Näiteks London ja Verdun toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste linnadena. Linnaelu langusega kaasenes kaubanduse allakäik. Raha ei kasutatud enam nii palju.Lä- Eu pääses domineerima naturaalmajandus.Kaubeldi peamiselt ainult luksusesemetega. Naturaalmajandus oli möödapääsmatu sellises olukorras. Feodaalkord: Varakeskaja võimukorraldus oli isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkord.Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Sellist maatüki nim. lääniks ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks.Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas. Aja jooksul suurenes feodaalide sõltumatus valitsejast
12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse pre...
Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, eliidi jaoks sai tähtsaimaks oskus relvi käsitleda. Varakeskaeg oli sõdurite aeg, kus naise tähtsus väljendus taas eelkõige kodus. Kuna ristiusk muutis seksi tabuks ja seostas selle patuga, siis prostituudi amet muutus ühtaegu häbiväärseks ning madalalt tasustatuks, mistõttu naised valisid selle tegevuse vaid äärmise häda sunnil ja sellised naised kuulusid ühiskonna
800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja raske ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja- Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund benefiitsmajanduse pärandatavaks muutmisele, mis aitas kaasa Frangi riigi lagunemisele ja kokkuvarisemisele 9. sajandil. 2) Paavstluse sattumine aadlike kätte. 3) muhameedlaste, ungarlaste ja viikingite sissetungid, mis ulatusid kuni Rooma linnani. Seega kaotas 8. sajandil Euroopa muhameedlaste vallutusest päästnud uusaadel ja senine kohalikku haldust taganud kirikuvõim hiliskeskaja lõpuks usaldatavuse ja tõsiseltvõetavuse.
Varakeskaegne Euroopa. 1) Millal ja kelle poolt tuli kasutusele termin ,,keskaeg"? Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) ...
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kiri...
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1
Varakeskaega peetakse suhteliselt vaeseks ja tumedaks ajajärguks, mil Euroopat külvasid mitmesugused segadused, sealhulgas näiteks majanduselu madalseis (varakeskaja esimesel poolel) ning poliitiline killustatus. Võib aga julgelt väita, et tollal kujunesid mõned jooned nii tugevalt välja, et need kestavad tänini. Üks olulisim on kindlasti mitmete Euroopa suurrahvaste väljavormumine. Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma.
Vaatamata nendele konfliktidele oli see usulembene aeg. Inimesed otsisid jumalalt abi ning nõu. Osad läbi katoliiklike rituaalide ning teised läbi traditsioonilistemate õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime". See on individuaalne pimedus, mis kasvab. Inimesed, kes on hüljanud jumalad, domineerivad poliitikas, hariduses ja ühiskonnas. Meie aega iseloomustavad tehnoloogilised avastused, kuid meie moraal on teinud kannapöörde. Nüüdseks on varakeskaja kohta leitud palju rohkem informatsiooni ning on välja tulnud, et see polnudki nii "pime" nagu nimi viitab. Teadlased, nagu Petrarch, nägid Roomat ning Vana-Kreekat kui inimsaavutuste haripunkti eredat näidet. Just nende põhjuste tõttu ongi varakeskaja hüüdnimi, kuigi ebakorrektne, "pime aeg".
Feodaalühiskonna kujunemine-kas pööre ühiskonnas? Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli. Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut
alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal peaaegu välja. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne- Euroopas pääses domineerima naturaalmajadus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või õlikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid ülikute jaoks hangitud idamaiste esemetega. Varakeskaja jooksul asendus Rooma keiririigi aegne riigiametnikele tuginev
Keskajamõiste ja ajalised piirid ) Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal eristamaks "vahepealseid" keskaja inimesi "uuematest" keskaja inimestest. Keskaja piiriks on 4 - 16 saj. Perioodid ja alaperioodid ) 1) Varakeskaeg - 5 - 11 saj : a) Varakeskaja ( ka Hilisantiik) 1. periood - 5 saj - 9 saj b) Varakeskaja 2. periood - 9 saj - 11 saj 2) Vahekeskaeg ( ka Õitsenguperiood) - 11 - 14 saj : a) Kõrgkeskaeg - 13 saj 3)Hiliskeskaeg - 15 - 16 saj Feodaaltsivilisatsioon ) Keskaegne aeg, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Suur rahvasterändamine ) Sai alguse 4 saj, mil hunnid põgenesid oma maalt, mis sai omakorda rahvasterändamise ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine.
3. 4 evangelisti ja nende sümbolid ? 4. Mis on katakomb ? 5. Mis on rotund ? 6. Iseloomusta Varakristliku basiilika kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil ? 13. Mis on nimbus e aupaiste ? 14. Kes on pantokraator ? 15. Varakeskaja kunst jaguneb (3) ? 16. Mis on iseloomulik Varakristlikule basiliika, saal- ja kodakirikule ? 17. Mis on evangeliaar ? 18. Mis on krüpt ? 19. Mis on klausuur ? 20. Kirjelda ristvõlvi ja millisele stiilile on ristvõlv kõige iseloomulikum ? 21. Mis on trantsept ? 22. Mis on nelitis ? 23. Mis on empoorid ? 24. Iseloomusta perspektiivportaali ja tümpanoni ? 25. Iseloomusta Saksa romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 26
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid
ROMAANI STIIL Annika Loor Stina Rebecca Pettai 10.klass • Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. • Sünnikohaks loetakse Prantsusmaad. • Oli valdav 10. kuni 13. sajandini. • Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti ja kestis kuni Gooti stiili tulekuni. • Üldiselt keskendub stiil arhitektuurile. Ajalugu • Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. • Palju mõjutusi oli antiik- ja varakeskaja, bütsantsi ja armeeni kunstist. • Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad, kõrged tornid. Romaani arhitektuur • Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. • Kõige enam kaunistati portaale ja fassaadi. • Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani skulptuur • Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali.
olemas ka linnad, kus elasid kaupmehed, kelle roll ei olnud kaugeltki tähtsusetu. Erinevad elanikkonnakihid vajasid mitmesuguseid tooteid ja kaubaartikleid, mida ei saanud valmistada kohapeal ning tuli tuua mujalt. Kaupmehed ei toimetanud meritsi ja maismaa teid pidi kohale mitte üksnesluksusrõivaid ja kangaid, hinnalisi serviise ja muid haruldusi, mis rahuldasid valitsejaid. Muidugi tõid nad ka tavalisi kaupu. Varakeskaegne kaupmees erines tunduvalt kõrg- ja hiliskeskaja kaupmehest. Varakeskaja kaupmehed, kes röövimisega ei tegelenud, ei saanud läbi ilma sõjakuseta. Nad pidid reisima oma kaubakaravanidega kaugetesse maadesse ja liimuma võõraste rahvaste keskel. Kaupmehed kannatasid merel tormide ning maismaal teede läbimatuse tõttu. Kaupmeeste ühiskondlik maine oli küllaltki tagasihoidlik, aga erilist põlgust äratasid need rikkad, kes protsendiga raha välja laenutasid. Viha liigkasuvõtjate vastu oli piiritu. 13, ja 14. Saj. Esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg
Idas, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning Prantsusmaal (vaata kaarti). ● Millal jagunes islami kogukond kaheks? Vastus: 661. Aasta pidevad võimuvõitlused ● Nimeta islamiusu kaks rivaalitsevat suunda? I - sunniidid II - šiidid ● Kes on kaliif, mis on kalifaat? Vastus: kaliif - aimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades Kalifaat - vastloodud riiki kutsuti nii ● Nimeta varakeskaja kolm kalifaati (kui võimaliks, siis koos pealinnadega). 1. Abbassiidide Bagdadi kalifaat 2. Umaijaadide Damaskuse kalifaat 3. Rashiduni kalifaat Selgita järgnevaid mõisteid: I Džihaad - islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega II Koraan - muhamedlaste pühakiri, millest lähtuvad põhilised islami tõekspidamised III Mošee - islami pühakoda. IV Medrese - islamiusuliste noormeeste kesk- v
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Varakeskaja lõpul tänu majandusolude paranemisele taastekkisid linnad. Uuendused põllumajanduses soodustasid kaubandus ja majandus arengut. Kaubavahetus hakkas toimuma rahvarohketes, soodsates kohtades, millest tekkisid linnad. Keskaegsed linnad olid võimsad, kuid kas võib väita, et see oli kui riik riigis? Keskaegsed linnad rajati kaubateede ristumiskohtadesse, vanade linnade kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked
muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires. Selle põhjuseks peetakse araablaste vallutust Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning samuti Lõuna-Euroopat tabanud sartseeni piraatide röövretked. Ei saa väita, et kogu Lääne-Euroopa linnaelu oli allakäinud põhjapoolsetel aladel, näiteks London, Verdun, olid heal järjel, kuid
Itaaliast. Langobardide valitsetud Benevento hertsogkond lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks. 9. Sajandi lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks. Läänepoolsest osast kujunes Prantsusmaa ja idapoolsest Saksamaa. Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 6572 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest varakeskaja valitsejast. Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Seega polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma
London, Verdun jt toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus-ja käsitöökeskustena -Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati järjest vähem. Majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid. L.Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus, kus eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või käsitöölised. Kaubeldi vaid luksusesemetega. Pärast feodaalseid kodusõdu halvenes olukord veelgi. Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ja vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Et võitluseks araamlaste vastu oli tarvis tugevat ja püsivat ratsaväge, andis Karl Martell oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(lään ehk feood) kasutada. Aja jooksul suurenes läänimeeste sõltumatus valitsejast. Feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Varakeskajal hakkas kristlikus L
Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. 2) Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? V: Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid
Kes olid viikingid- loojad või hävitajad? Viikingid olid varakeskaja normanni mereretklejad. Viikingite hulks kuulusid lisaks talupeogadele veel ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised, laevaehitajad aga ka kuningad, kes olid tavaliselt tüürimehed, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingid olid veel maadeavastajad, kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa ning umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse
Raskemad ning ebameeldivamad tööd olid orjade teha. Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, vastutasuks andes oma maatüki. Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. Läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati neil maalt lahkuda. Nad muudeti sunnismaiseks. Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista. Enamik talupoegi oli Lääne-Euroopas IX-X sajandiks peaaegu täielikult isandate võimu all. Sellega olid orja ja vaba talupoja vahelised erinevused kadunud. Neid hakati nimetama pärisorjadeks. Täname kuulamast.
oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM Hiliskeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusika ajaloos on Leonius ja Perotinus.
neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks. Linnad säilisid küll IdaRooma keisririigis, kuid nende mõju LääneEuroopa barbarirahvastele oli tühine. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöötoodangut ning eelistas hoopis käsitöötooteid oma
Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja
Kaupmehed Järva-Jaani Gümnaasium Rando Palli ja Raido Selge 7.klass Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Kaupmehed toimetasid inimestele nõutud kaupu kätte, hankides neid sageli väga kaugetest maadest. Varakeskaja kaupmees oli rändur, kes liikus ühest paigast teise.Keskaja kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja valmidus. Kaupmeestest endast said ka röövlid.Varakeskajal käisid kauplemine ja röövimine käsikäes. Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Uute kaupade otsingul võeti ette ohtlikke merereise. Eriti 14. ja 15.sajandi reisid ja meresõidud andsid tõuke kartograafia ehk kaarditeaduse arengule. Hiliskeskajal sai suurkaupmehest peaasjalikult kontoris istuja
6. Miks lükkas Dailados Talose kaljult alla? Sest Dailados kui parim meistrimees ei tahtnud kaotada oma kohta parima meistrimehena ja kuna Talos pidavat tõenäoliselt selle troonile tõusma, otsustas Dailadis ta tappa. KESKAJA KIRJANDUS Jäta meelde! · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne. · Inimese maise olemus määras seisus, hingeline ristiusk. · Alles kõrgkeskaja (XII-XIII saj) poeedid kirjutasid barbaarse varakeskaja ülevaks sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud
Second level Third level Fourth level Fifth level Pärand Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 6572 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest varakeskaja valitsejast. Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Seega polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli
28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate 32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid: 1) Apostel Peetrus - Kristus määras ta oma maiseks asemikuks ja seetõttu oli ta I paavst 2) Augustinus - filosoof, varakeskaja kirikuisa; dogmaatiline õpetus 3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11.saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane
ROMAANI STIIL Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum
Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat . Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. 5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nimeta 3 antiikaja tuntud filosoofi-mõtlejat. Pythagoras , Eukleides , Aristoteles 7. Mis ajast mis ajani kestis keskaeg? 5/15.saj 8. Iseloomusta varakeskaja kultuuri. * feodaalse korra kujunemine ja võidukäik * valitseb naturaalmajandus * perioodi lõpul algab linnade kujunemine * feodaalne killustatus 9. Kes ja millal leiutas trükikunsti, mida see endaga kaasa tõi? 1440. Johann Gutenberg 10. Miks nimetati Piiblit raamatute Raamatuks? 11. Mida tead Vanast Testamendist? Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu
paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri. 2) TEATRI KUJUNEMINE KESKAJAL Antiikseid tragöödiaid ja komöödiaid keskajal ei tuntud. Ainult zonglöörid säilitasid vanarooma rändnäitlejate kunsti elemente, kuid nende etendustel oli vähe ühist kõrgetasemelise teatriga. Nii tekkis keskajal teater täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks
· Kõik eluks vajaliku kasvatasid maaomanikud ise. Maatükist saadav sissetulek oli küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldas pühenduda sõjalistele harjutustele. Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. 3. Nimetake 3 tegurit, mis viisid paavstivõimu tugevdamisele. Kes oli varakeskaja kõige autoriteetsem paavst? · Keisrivõim nõrgenes · Tihe liit Frangi valitsejatega · Kirikukümnis · Gregorius Suur 4. Mil viisil on omavahel seotud feodaalsuhete areng ja Frangi riigi lagunemine ning Lääne-Euroopa killustatud? · Kasvas feodaalide sõltumatus. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Näiteks võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii sai nendest
Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöö- toodangut ning eelistas hoopis käsitöötooteid oma põllusaaduste ülejääkide vastu vahetada
ja lääneosa vahel püsisid. Siis kuia araablased vallutasid Põhja-Afrika ja Hispaani, olkord halvenes. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama piraatide röövretked. Suuremad linnad jäid ellu, kuigi kaotasid oma hiilguse. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne-Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus: kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda e senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalliga suhetel põhinev feodaalkord. Frangi majordoomuste võim põhines arvukatele vasallidele ja neist moodustunud sõjalisele kaaskonnale. Sellist maatükki nimetati lään(sks Lehn - Laen) e feood. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis tasuda sõjameestele teenuste eest ja tagada enede ustavust.
apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides. torn - kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele
Noodikirja kasutuselevõtt 8ndal sajandil. Kaasaegne noodikijra eelkäija on neuma. Vajalik gregooriuse koraalide üles kirjutamiseks. Sarnaneb raagaga, omamoodi mudel, koosneb 1-4 noodist, näitab rütmilisi peensusi, ei näita meloodiat. Näitab helide liikumise suunda. (Jaan Heik Tulve desifreerib neumasid) Neumasid: 1. kirjutati tekstide kohale 2. kaks noodijoont, üks punane teine roheline. Helikõrguste mängimisel 6,8,10 noodijoont 3. Guido Arezzo'st viimane varakeskaja teoreetik. Võttis kasutusele neli noodijoont kompaktne noodijoonte süsteem: neli noodjoont+vahed, silp-ja tähtnimetused nootidel lauljate kaitsepühaku Johannesele kirjutatud hümni värsiridade alguse järgi. Troop: Traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Arenes välja jumalateenistuse käigus etendavast liturgilisest draamast, väga pidulik. Liturgiline draama:
osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud-feodaalid Põlispõllunduses kasutati algselt kahe- ja hiljem kolmeväljasüsteemi. Põldu künti enamasti kerge adra ja härgadega. Tänu kapjade rautamisele ja rangide kasutuselevõtule hakati alates 9.sajandi lõpust põldude harimisel kasutama ka hobused. Ratasadra leiutamine 10.sajandil (mis võimaldas künda sügavamalt) ja hobuste kasutamine suurendasid tööviljakust ja põldude saagikust. Karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis, kuna sööda vähesuse tõttu ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne-Euroopas. Linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus põhjustas käsitöö ja kaubanduse allakäigu. Varakeskajal ei soodustanud linnade teket ka naturaalmajandus. Osteti peamiselt vaid soola,
aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur. Korraldas usuasju, tegeles poliitika ja majandusega, korraldas roomlaste suhteid langobardidega ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Oli kõrge autoriteet. Paavstide autoriteeti tõstis nende tihe liit Frangi valitsejatega
-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui keskaja kohta kasutada terminit ,,pime keskaeg", siis võiks see sobida vaid varakeskaja kohta. · Suur rahvasterändamine Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena lagunes Rooma riik: Ida-Rooma püsis edasi, Lääne-Rooma riigi asemele tekkisid uued riigid (germaani hõimude riigid, tugevaimaks neist kujunes Frangi riik). Suure rahvasterände ,,käivitasid" hunnid, kes ise küll Lääne-Roomat ei vallutanud, ent nende tulek Euroopasse lükkas liikvele Rooma riigi piiride ääres elanud germaani hõimud, kes tungisid (Lääne-)Rooma riiki. · Bütsants
24 000-ni. Arvestades seda, et 20. saj alguses elas Peterburis 100 000 eestlast, mis oli rohkem kui Tallinnas. 2 KIRIKU ARHITEKTUUR 2.1 Romaani stiil Kuna Jaani kirik on neoromaani stiilis, siis kiire ülevaade romaanile iseloomulikest joontest. Kujunes tema välja 10. sajandi lõpuks, aga neoromaani stiili kasutati historitsismi perioodil 19. sajandil. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad uksed ja aknad ning tornid. Just sakraalarhitektuur oli see, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika
Need täiendasid üksteist ja ei eksisteerinud ühekaupa. Laoni piiskop Adalbero eristas kristliku ühiskonnas kolm komponenti: need, kes palvetavad, need, kes sõdivad, kaitsvad kirikut, rahvast ja iseenda ning lõpuks need, kes töötavad. Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat 1000. Selle skeemi tulek lihtsustas kategooriate eristumist varakeskaja Euroopas, kus vähemus juhib ja mass allub. Selle eesmärk oli hoida töölisi ja tootjaid ülejäänud kahe klassi alluvuses, mis oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Hiliskeskaja Prantsusmaal muutus see skeem kolmeks seisuseks: vaimulikkond, aadlikud ja kolmas seisus, kuhu kuulusid kodanlus, talupojad ja töölised. Pärast muudeti kolmeosalise skeemi neljaosaliseks− ilmus kaupmeeste klass, kellel polnud tahtmist allutada vaimulike ja sõjameeste klassile
puitu sisse vedada Põhja-Euroopast · põlispõllunduses kasutati algselt kahe- ja hiljem kolmeväljasüsteemi · künti kerge adraga ja härgadega · alates 9.saj. lõpust võeti kasutusele hobused (P: kapjade rautamine ja rangide kasutuselevõtt) · 10.saj. ratasadra leiutamine = künnab sügavamalt, mis tõi kaasa saagikuse kasvu + hobustega töö kiirem · põllukultuuride sortiment sõltus piirkondadest ja klimaatilistest tingimustest · karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis (P: ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel) = sõnnikut vähe = mõju saagikusele · Talupoegade elukvaliteet oli madal: elamud tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.) mööblit vähe peamiseks toiduks teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Liha söödi vähe riided tehti tavaliselt linasest või villasest kangast ise.
Tekkis 5. Sajandi lõpul. Purustas 732 Poitiers' lahingus araablased. Frangi riik jaotati 843 Verduni lepinguga kolmeks. 9.Iseloomusta feodaalkorda. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidi ta ka maatüki tagastama. 10.Kuidas kujunes pärisorjus? Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud, mõlemad grupid olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks. 11.Iseloomusta kloostrite rolli varakeskaegses ühiskonnas? 9.-10
vahetuskaubana.Ordu-kindlate reeglitega kinnine ühing.Munga- või nunnaordu.Benediktlased,tsistertslased,dominiiklased jt.Ristisõdade käigus loodi ka poolvaimulikud rüütliordud-Templiordu,Saksa Ordu jt.Paavst-Roomakatoliku kiriku pea.Tsunft-käsitööliste ametialane organisatsioon.Näiteks sadulseppade,kullasseppade,habemeajajate tsunft.Benediktlased(e.benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega.(Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserliku liikumisega).Investituuritüli-saksa- Rooma keisrite ja Rooma paavstide vaheline võimuvõitlus kirikuametnike,eriti piiskoppide määramise õiguse pärast
kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev. Erinevalt vanadest linnadest, mille õigused pärinesid iidsetest aegadest, loodi uued linnad eesmärgipäraselt, kahepoolsete õiguste ja kohustuste alusel vandeühenduse abil (coniuratio). Sellised linnad ei tekkinud kirjalikust aktist, linnaõiguse kirjapanekust, vaid vastastikusest ühisest vandest (ei tea missugune see vanne võis olla). Linnade tekkelt oli Euroopa kolmes tiivas.
annaabi.ee 
