Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Varakeskaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, kirik, keskaeg, paavst, pühitsemine, normannid, viikingid, saksid, armulaua, islam, bütsants, konstantinoopol, keiser, kaupmehed, allus, bulgaaria, karolingide, kuningriik, taanlased, idatee, saaga, ruunikivi, kateeder, toomkapiitel, leeritamine, idakirik, läänekirik, teenistus, allah, meka, koraan, normannistlik, giovanni, paulusKordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima
Varakeskaegne Euroopa. 1) Millal ja kelle poolt tuli kasutusele termin ,,keskaeg"? Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a
kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika avastamist *Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse *reformatsiooni Saksamaal Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega. Märkige tabelisse perioodi aeg, nimetus ja iseloomulikud jooned.
kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast kultuuride kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
o Frej/Freja- viljakusejumal o Hiiglane Loke- kuri jõud 2.Suurbritannia 1)keldid: · 10.sajand eKr algas hõimude sisseränne · raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8
senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond
luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi)
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik
· Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus
tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr
Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d
Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560. vallutas Itaalia langobardid. Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel
Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele( sest isa pärandas talu vanimale pojale)
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.)
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele
saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku
1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid 800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.)
Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ja pealetung, katoliiklik kiriku pea paavst hakkab oma asjade eest võitlema.
piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast. Õigeusu kirik on emakeelne kirik, paavst ametis 2. Kõrgkeskaeg 11-14 saj. Ristisõjad saavad alguse 11 sajandi lõpul. Kokku peetakse 8 ristisõda katoliiklastega. Suunatud Jeruusalemma ja usustada paganarahvad.
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused.
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus(Marthin Luther)
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj)
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj
värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile) - Justinianus soovis vallutuspoliitika abil taastada Rooma muistse hiilguse ning purustas vandaalid Põhja-Aafrikas, vallutas Itaalia idagootidelt (sõditi 20 aastat, võideti, kuid sõda Bütsantsile äärmiselt kurnav), liitis Bütsantsiga ka Lõuna-Hispaania, Vahemere saared 3. Välisvaenlaste sissetungid - Bulgaaria 7-11. sajand - araablased 7.-11. sajand - viikingid ja Kiievi-Vene 9.-10. sajand - ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054 - türklased- seldzukid 11
annaabi.ee 
