Juhendaja: Majandusarvestuse lektor, Varje Kodasma Pärnu 2015 Siin kodutöös määratlen varade ja allikate koosseisu antud andmete põhjal. Leian ka tasakaalu varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tabel 1. Varad ja allikad. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikuid vara vara kapital kapital 115 1 Tooraine ja materjal 115 2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 45 45 5 Saadud lühiajaline laen 70 70 6 Ettemakstud tulevase 5 perioodi kindlustus 5
4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5
Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu
Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000
Ostjate võlad kokku 42 768 38 006 46 791 Mitmesugused nõuded aruandvad isikud nõuded 10 37 91 Mitmesugused nõuded kokku 10 37 91 Ettemakstud käibemaks 1 312 2 169 5 657 Tulevaste perioodide kulud Varud sh tooraine ja materjal 19 879 21 553 17 157 pooltoodang 18 620 20 364 14 430 valmistoodang 12 455 13 397 18 271 10 ostukaup müügiks 508 326 318 ettemaks hankijatele
firmast materjali, arve tasumata. · üks varakirje suureneb, üks omakapitali kirje suureneb aktsionär tasub märgitud aktsiate eest. · üks varakirje väheneb, üks kohustuse kirje väheneb tasutakse hankijale arve. · üks varakirje väheneb, omakapitali kirje väheneb ostetakse tagasi aktsiad, raha välja, omakapitali kirje väheneb. · üks kohustuste kirje suureneb, üks kohustuste kirje väheneb pikaajaline laen viiakse lühiajaliseks, mille maksate tagasi järgmisel aastal. · üks kohustuste kirje suureneb, üks omakapitali kirje väheneb omaniku osaku üleviimine tagastuseta võlakohustuseks tema lahkumisel äriühingust. · üks kohustuse kirje väheneb, omakapitali kirje suureneb uute aktsiate eest tasaarvestuse, aktsionäri nõue aktsiaseltsi vastu. 2
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse
välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1214 Käibemaksu ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1215 Ostjate ettemaksetelt arvestatud käibemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
· Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva kokku Passiva kokku Bilanss on tasakaalus kui vara võrdub vara moodustamise allikatega st. aktiva võrdub passivaga. Bilansi võrdused on: VARA = VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD AKTIVA = PASSIVA VARA = KAPITAL (VÕÕRKAPITAL JA OMAKAPITAL) OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) VÕÕRKAPITAL = VARA OMAKAPITAL Bilansi põhivõrdus on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KASUMIARUANNE 2.1 Põhimõisted TULU - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
15-Jan maksti laenu 10,000.00 20-Jan rendiarve 8,000.00 25-Jan avanss tagasi 80.00 80 26-Jan elektriarve 12,000.00 27080 käibemaks ülesanne 12 D 1 tulu toodangu müügist 351,500.00 2 laen 10,000.00 3 tulu teenuse müügist 12,000.00 4 käibemaks laekub 17,400.00 5 arve tasumine pangast 39,000.00 6 tulu toodangu müügist 670,500.00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400.00 12,900.00 9 palga tasumine 17,229.00 10 viivisearve 1,706.00
hindamisfunktsioon, selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4 Raha allikad Raha kasutamine Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid
D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000 K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000 See, mis on ettemakstud, tuleb bilansis kajastada kohustusena. 28. D Kaubakulu 550 000 K Müügiks ostetud kaubad 550 000 29. D Töötasukulu 350 000 K Võlad töötajatele 350 000 30. D Võlad töötajatele 9800 D Võlad töötajatele K Töötuskindlustusmaksed 9800 K Üksikisiku tulumaks 31. D Võlad töötajatele 280 200 K Arvelduskonto 280 200 32. Töötuskindlustusmäär 1%-tööandja D Töötuskindlustusmaksete kulu 4900 K Töötuskindlustusmaksed 4900 33. 25 500-summa
saekaatrid asuvad oluliselt lähemal kui konkurendi mõni klient ning transpordikulude ja ka aja kokkuhoiu pärast on otstarbekas müüa ümarmetsamaterjal konkurendile. Ümarmetsamaterjali kõrval ostetakse ka servamata saematerjali, mis on küll teinekord kallim, kuid tema väljatuleku protsent on tunduvalt kõrgem (ca 75%) ümarmetsamaterjali (ca 40- 50%) omast. Lisaks ei ole enam nii suurt riski materjali riknemise (sine- ja mädaniku tekkimine, puukahjurid) osas. Tooraine ostmisel lähtutakse esmalt eksportööride spetsifikatsiooni nõuetest, lepingute täitmise tähtaegadest ja saekavadest kõik see määrab, millise läbimõõdu ja pikkusega palki on vaja vastava saematerjali tootmiseks varuda. 1 Rahvakeeles tuntud kui palk. 2 Tavaliselt on see ühest või kahest servast parajasse laiusesse lõikamata ja järkamata laud. 5 1.1.2. Tooted
saekaatrid asuvad oluliselt lähemal kui konkurendi mõni klient ning transpordikulude ja ka aja kokkuhoiu pärast on otstarbekas müüa ümarmetsamaterjal konkurendile. Ümarmetsamaterjali kõrval ostetakse ka servamata saematerjali, mis on küll teinekord kallim, kuid tema väljatuleku protsent on tunduvalt kõrgem (ca 75%) ümarmetsamaterjali (ca 40- 50%) omast. Lisaks ei ole enam nii suurt riski materjali riknemise (sine- ja mädaniku tekkimine, puukahjurid) osas. Tooraine ostmisel lähtutakse esmalt eksportööride spetsifikatsiooni nõuetest, lepingute täitmise tähtaegadest ja saekavadest kõik see määrab, millise läbimõõdu ja pikkusega palki on vaja vastava saematerjali tootmiseks varuda. 1 Rahvakeeles tuntud kui palk. 2 Tavaliselt on see ühest või kahest servast parajasse laiusesse lõikamata ja järkamata laud. 5 1.1.2. Tooted
Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid. 6 Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine
1340 Muud lühiajalised nõuded Varad Aktiva 1420 Väärtpaberite dividendinõuded Varad Aktiva 1510 Sisendkäibemaks Varad Aktiva 1513 Tollis impordilt tasutud käibemaks Varad Aktiva 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Varad Aktiva 1520 Ettemakstud maksud Varad Aktiva 1530 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Varad Aktiva 1610 Tooraine ja materjal Varad Aktiva 1620 Lõpetamata toodang Varad Aktiva 1630 Valmistoodang Varad Aktiva
Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 247 897 358 452 Tooraine ja materjal 28 499 20 491 38 052 Müügiks ostetud kaubad 313 967 227 406 320 400 KÄIBEVARA KOKKU 1 103 809 989 371 658 062 Põhivara Finantsinvesteeringud 208 000 221 133 233 477 Materiaalne põhivara kokku 45 310 051 43 926 725 42 298 448 Maa 4 556 385 4 556 385 4 556 385
Rahavood äritegevusest kokku 2 967 534 1 986 336 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamisel tasutud 5 -866 780 -4 986 002 Materiaalse põhivara müügist laekunud 5 0 8 475 Saadud intressid 4 617 31 298 Rahavoog investeerimistegevusest kokku -862 163 -4 946 229 Rahavood finantseerimistegevusest Ettemakstud tulevaste perioodide tulude muutus -989 439 2 084 742 Makstud ettevõtte tulumaks -298 701 -315 790 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 288 140 768 952 Rahavoog kokku 115 932 -1 875 151 Raha ja ekvivalendid perioodi alguses 20 022 1 895 173
VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000
SALDOD 30.04.2011. 0,00 11 622,35 4 915,00 400,00 845,00 150,00 Põhivara Inventaar Amortisatsioon Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara Laen SEB Tagatiseta võlakohustused Tatnijad Masuvõlad Asutamisvõljaminekud Patendid,litsensid Isikutulumaks AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA
Sellise arvestuse puhul peab olema ettevõttesisene statistika eelmistest aastatest ostjatelt arvete laekumiste kohta. Antud juhul ei ole välja toodud ostjaid eraldi vaid on arvestatud kõiki laekumisi. Vastavalt ettevõtte statistikale , teame, et OÜ Õunake käibest laekub 80% samas kvartalis ja ülejäänud 20% käibest laekub järgmisel kvartalil(vt.Tab 2) 2. Laekumiste plaan I kv II kv III kv IV kv Aasta Laekumata arved 153 000 153 000 Laekumine I kv müügist 224 000 56 000 280 000 Laekumine II kv müügist 392 000 98 000 490 000 Laekumine III kv müügist 448 000 112 000 560 000 Laekumine IV kv müügist 168 000 168 000 Laekumine kokku kr
Raha ja raha ekvivalentide muutus 121 789 186 666 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 342 514 220 725 8 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) Aktsia- Kohustuslik Jaotamata kapital Ülekurss reservkapital kasum Kokku Saldo 31.12.2006 2 150 000 - 215 000 10 658 054 13 023 054 Aruandeaasta puhaskasum - - - 1 204 018 1 204 018 Aktsiakapitali suurendamine 850 000 2 500 000 - - 3 350 000 Saldo 31.12.2007 3 000 000 2 500 000 215 000 11 862 072 17 577 072
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700
Muu omakapital I Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) T Aruandeaasta kasum (kahjum) Rp-kohustuslase valitseva A mõju all olev ressurss L Allikas: RTJ 2. Lisa 1. OMAKAPITAL ehk ettevõttele kuuluv kapital jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (1) omaniku poolt ettevõttesse investeeritud kapital või ettevõtte poolt teenitud osa sellest kapitalist; AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARAD K LÜHIAJALISED KOHUSTISED Raha O Laenukohustised
kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena. Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite
· kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; · säilitama raamatupidamise dokumente. 11. Omakapital Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital. Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele. Omakapital on bilansi osa, millest nähtub ettevõtluse vorm (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts,
c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka. Selle sündmuse mõju on järgmine:
Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva Passiva > Aktiva Võrdsed
VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000
Ettevõttes OÜ Abilis raamatupidamis arvestus viiakse läbi kooskõlas " Raamatupidamis seadusega" . Juhib raamatupidamist pearamatupidaja, kes töötab firmas täiskohaga . Ettevõtte kasutab raamatupidamise programmi 1C. "1 Raamatupidamine" - universaalne raamatupidamise programm, mis ei nõua eelnevat omandamist. Raamatupidaja saab seadistada programmi ise vastavalt seaduse ja arvelduse vormide muudatustele.(5) Ettevõtte raamatupidamis dokumendid on: ostu- ja müügi arved (vt Lisa1-2 ) sissetuleku ja mahakandmise aktid (vt Lisa 3-4) palgaarvestused (vt Lisa 5) panga dokumendid aastaaruanned ja muu Igakuuselt 10. kuupäevaks E-Maksuametis täidetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni, 20. kuupäevaks käibemaksu, impordi ja ekspodi deklaratsiooni. Samas ka EU statistika ametisse saadetakse ettevõtte statistika andmed. Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte, vee, telefonide, interneti, auto liisingu jm arved.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
