4 Kasutaja kannab täielikku varalist vastutust tema loal Kasutusobjekti kasutavate isikute eest. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kohustub tasuma kõik Kasutusobjekti kasutamise ja säilitamisega seonduvad kulud, ennekõike tasu kommunaal ja sideteenuste eest, avalikõiguslikud koormatised ja maksud ning Kasutusobjekti korrashoiuga seotud kulud vastavalt maksu sissenõudja maksuteadetele või Kasutusse andja poolt esitatavatele arvetele. 3.3 Kasutusobjekti kasutamisega seonduvad kulud kohustub Kasutaja tasuma hiljemalt [päevade
eesmärkidel. 1.4 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kannab Kasutusobjekti Kasutaja valduses olemise ajal kõik Kasutusobjekti sihtotstarbelise kasutamisega ja Kasutusobjekti säilitamisega seotud kulud. 4 Poolte õigused ja kohustused 4.1 Kasutusse andjal on õigus: 4.1.1 kontrollida Kasutusobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Kasutajale ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4.1
Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi tö
JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmisel ja konkurentsikeeld
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Rahaliste kohustuste täitmine Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto, võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis. Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus
1.3 Rendileandja kinnitab, et ta on Kinnistu omanik ning õigustatud andma Kinnistu Rentniku valdusse ja kasutusse vastavalt Lepingu tingimustele ning et Lepingu sõlmimise ajal puuduvad kolmandate isikute õigused Kinnistu suhtes, mis takistavad või võivad takistada Rentnikul Kinnistu kasutamist. 1.4 Rendileandja kohustub andma Kinnistu Rentniku valdusesse hiljemalt [kuupäev]. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul kui üks Pool ei teata teisele Poolele 2 (kaks) kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, muutub Leping automaatselt tähtajatuks. 3. Rent ja kõrvalkulud 3.1 Rentnik maksab Rendileandjale Kinnistu kasutamise eest renti [rendi summa] eurot kuus (edaspidi: Rent). 3
kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 1. 1.3 Üürnik kasutab Üüriobjekti ainult Üüriobjekti iseloomust tulenevatel eesmärkidel. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev]. 2.2. Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv sõnadega] (aastate arv numbritega) aasta võrra. 3. Üür 3
vastavalt tarbitud teenustele; 3.2.2 Internetiühenduse, kaabeltelevisiooni, telefoniteenuste ja valvesüsteemi eest vastavalt teenuse pakkujaga sõlmitud lepingutele ning tegelikule tarbimisele. 3.3 Üüri ja kõrvalkulusid hakatakse arvestama alates Üürnikule Üüriobjekti üleandmise päevast. 3.4 Üürileandja kohustub Üürnikule esitama iga kalendrikuu eest tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude eest arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu [kalendripäev]. kuupäevaks. 3.5 Üürnik kohustub tasuma üüri ja kõrvalkulud hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu [kalendripäev]. kuupäevaks vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvele. 3.6 Üür tasutakse Üürileandja arveldusarvele [arveldusarve number, panga nimi]. 3.7 Tasu osutatavate teenuste eest on Üürileandjal õigus tõsta juhul, kui vastavaid teenuseid
Juhatuse liikme leping 23 jaanuar 2014. a. OOL-IN, registrikood 0102163601 , asukoha aadressiga Kloostrimetsa tee 58 A, 11913 Tallinn, kelle esindajana tegutseb Raino Parder , (edaspidi Ühing), ühelt poolt ja Sandra Sööt, isikukood 49308080848, elukohaga Lõuna12 11712 Tallinn, (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt, (edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Juhatuse liige kohustub vastavalt Lepingule juhtima Ühingut kooskõlas seaduse ja Lepingu tingimustega, muu hulgas korraldama Ühingu igapäevast majandustegevust. 1
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale
4. Kui Rentnik ei nõustu Rendileandja poolt esitatud nõude või selle suurusega , on tal õigus esitada kohtusse hagi 30 päeva jooksul alates nõude kätte saamise päevast. Hagi tähtaegset esitamata jätmist tõlgendatakse nõudega nõustumisena täies ulatuses ja Rentniku hilisemaid pretensioone ei arvestata. III Rentniku kohustused 1. Rentnik kohustub tegema ettemaksu rendiperioodiks ja sõiduki üle vaatama ennem enda kasutusse võtmist ning veenduma selle sobilikkuses ja korrasolekus. Allkiri lepingul kinnitab pretensioonide puudumist! 2. Rentnik on kohustatud tagastama sõiduki komplektsena lepingus märgitud ajal ja kohas, kõigi selle osadega, mis talle rendiperioodi alguses üle anti. Tagastamisega viivitamisel rakendatakse leppetrahvi iga viivitatud 30min 10eur. Rentnik on vasttutav hilinemisest tuleneva majandusliku kahju eest, mis rendileandjale seoses hilinemisega tekib. Rendi tasumise tõendamise kohustus on rentnikul. 3
Üürileping Käesolev leping on sõlmitud Tartus, "28" Märts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses
Kinnisvaraõigus I Lk 1/ 9 Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule Kasutusse andmise õigused ja reeglid tulenevad · Tsiviilseadustiku üldosa seadus olenevad lisaks AÕS-s ja VÕS-s sätestatule ka sellest kellele kasutusse antav kinnisasi kuulub (ehk kes on kinnisasja omanik): · Eraõiguslik isik on oma otsustes vaba kuidas, kellele ja millise tasu eest oma vara kasutada annab. · Avalik õiguslik isik (KOV; riik; av-õigusl jur, isik) saab temale kuuluvat vara anda kasutusse üksnes kindlate reeglite seaduste ja vastavate kordade järgi. Kasutusõigused võivad aga ei pea olema kinnistusraamatusse kantud, see oleneb kinnisasja omaniku tahtest ja kasutusse saajaga saavutatud kokkuleppest, millisel viisil ja määral omanik oma õigusi käest ära annab ja kuivõrd siduvaks see kokkulepe soovitakse muuta. Milles seisneb vahe võlaõigusliku ja asjaõigusliku kasutuse vahel
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul.
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral ne
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu ko
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike.
Tugiteenuste(nt. parkimine,valveteenus) osutamine seisneb kinnisvara kasutajatele kooskõlastatult kinnisvara omanikuga selliste erinevate täiendavate teenuste korraldamine ja vahendamine, mille tulemusel tõuseb kinnisvaraobjekti kasutatavus. Üldnimetusena võib tugiteenusteks lugeda kõiki selliseid tegevusi, mis ei tulene otseselt ei õigusaktidest ega ka kehtivatest normidest ega standarditest. Tugiteenuste ühiseks tunnuseks on see, et nende osutamiseks on vaja: • kohandada kinnistut ning ehitisi • sõlmida tugiteenuste osutajatega rendilepinguid • korraldada ja võimaldada hoonesse juurdepääsu ‘kolmandatele’ isikutele • jagada, jälgida ning kontrollida hoones kasutatavaid energiaressursse • üldjuhul saada nõusolek teenuse osutamiseks paljudelt hoone kasutajatelt 72. Hooldusjuhendi olemus (ehitusseadustik) Hooldusjuhendis sisalduvad ehitisse paigutatud materjali, seadme või toote tootja poolt
15.3. Laenuandja võib Lepingu Laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kuiLaenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja Laenuandja on andnud Laenusaajale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral Lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Laenuandja peab Laenusaajale hiljemalt koos nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kui Laenuandja ütleb Lepingu üles, vähendatakse vastavalt Laenu põhisumma tagasimaksmiseks ja Laenu kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat Laenu kasutamata jätmise ajale langeva Intressi ja Laenusaajale langevate kulude võrra. 15.4. Laenusaajal on õigus Lepingust taganeda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul Laenulepingu sõlmimisest
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.....................................................................................
4.2. Töövõtja peab Tasust kinni kõik seadusega ette nähtud kohustuslikud maksud ja maksed (tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku pensionikindlustuse makse jne), mille võrra väheneb Tellija poolt välja makstav Tasu. 4.3. Kui Töövõtja soovib, et Tellija arvestaks Tasu arvutamisel Töövõtja maksuvaba tulu, kohustub Töövõtja Tellijat sellest teavitama hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest. Juhul, kui Töövõtja teatab Tellijale soovist Tasu arvestamisel maksuvaba tulu arvesse võtta, siis võtab Tellija maksuvaba tulu arvesse alates Töövõtja vastava teate saamisele järgnevast esimesest väljamaksest. 4.4. Tellija maksab Tasult sotsiaalmaksu, millist summat ei arvata Tasust maha. 4.5
Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud pusivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingu- dokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Kohtu kinnitatud kompromissileping muudab seni vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega. 19. Mida tähendab esindusõigus ja milliseid esinduse vorme seadus tunnistab Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda 1. tehinguga (volitus)
24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon Kinnistusregister koosneb pealkirjast ja neljast jaost: registriosa pealkiri: kinnistuspiirkond ja jaoskond, kinnistu number ning nimetus; Registriosa esimene jagu ,,Kinnistu koosseis": kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistu asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused, kinnistu pindala, kinnistu ühendamine ja jagamine; Registriosa teine jagu"omanik" kinnistu füüsilisest isikust omaniku puhul nimi ja isikukood või omanike nimed(kaasomand) ja kaasomanike osade suurused ning kandeõiguslik alus. Registriosa kolmas jagu ,,koormatised ja kitsendused" kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, kinnistu omaniku kasutusõigused ja kitsendused; Registriosa neljas jagu ,,hüpoteegid": hüpoteegi pidaja, hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa), märked hüpoteegi kohta. 25. Kinnisomandi piir ja sellega seonduvalt olulisemad kohustused kinnisasja omanikule
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
vastuvõtmisest Tellija poolt. 4.2 Tellija peab Tasust kinni kõik seadusega ette nähtud kohustuslikud maksud ja maksed (tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku pensionikindlustuse makse jne), mille võrra väheneb Tellija poolt välja makstav Tasu. 4.3 Kui Töövõtja soovib, et Tellija arvestaks Tasu arvutamisel Töövõtja 13 maksuvaba tulu, kohustub Töövõtja Tellijat sellest teavitama hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest. Juhul, kui Töövõtja teatab Tellijale soovist Tasu arvestamisel maksuvaba tulu arvesse võtta, siis võtab Tellija maksuvaba tulu arvesse alates Töövõtja vastava teate saamisele järgnevast esimesest väljamaksest. 4.4 Tellija maksab Tasult sotsiaalmaksu, millist summat ei arvata Tasust maha. 4.5 Tellija maksab Töövõtjale Tasu Lepingu punktis 7.2 toodud Töövõtja arveldusarvele
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonimehha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
